2-14-10476/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

16. aprill 2014.a kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu, Tartu mnt 85, Tallinnas Tsiviilasja number 2-14-10476 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg 15.04.2014.a Kohtuistungil osalesid Hageja XXX Kostja XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada XXXja XXX’i abielu, mis on sõlmitud XXX.a. ENSV Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr XXX.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte 04.07.1991.a. sõlmitud abielu, kuna poolte abielusuhted on lõppenud alates 2006.a. Sellest ajast ei ela pooled enam koos ja nende abielusuhted on lõppenud. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline kooselu ei taastu. Kostja on keeldunud abielu lahutamast kohtuväliselt. Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagiavaldusele kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtuistungil kostja nõustus, et abielusuhted on lõppenud ja abielu taastada ei ole võimalik.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 04.07.1991.a. (tl 3). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja nõustus kohtuistungil abielulahutusega ja möönis, et pooled elavad eraldi juba 7 aastat.

5. Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

6. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.

7. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, kostja nõustus abielu lahutamisega ja möönis, et pooled elavad eraldi juba 7 aastat ning abielusuhete taastamine ei ole võimalik, siis leiab kohus, et abielu tuleb lahutada. Arvestades poolte esitatud seisukohti tuleb neist kohtu arvates järeldada, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu. Kuivõrd pooled on väljendanud tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ja on välistanud võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada. PKS § 66 p 2 tulenevalt abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine

9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik