2-14-50142/11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-14-50142

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-50142 Tsiviilasi

E. I. hagi M. I. vastu igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind

619,65 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. I. (isikukood ’, elukoht *) Hageja seaduslik esindaja: K. R. (isikukood 4, elukoht *; tel *, e-post *); Kostja: M. I. (isikukood *, elukoht *; tel *, e-post *). Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluskulude väljamõistmine Eesti Vabariigi kasuks ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja E. I. ning kostja M. I. vahel 08.04.2014. a sõlmitud ja kohtule esitatud kompromissileping alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Kostja M. I. kohustub maksma hageja E. I. kasuks igakuist elatist summas 177,50 eurot (sada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 26.02.2014. a kuni hageja

E. I. täisealiseks saamiseni *; 1.2. Hagejale E. I.le makstav elatis tuleb kostjal M. I.l kanda hageja seadusliku esindaja

K. R. arveldusarvele nr * * iga kuu 15. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette. 1.3. Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames.

2. Seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.

3. Menetluskuludest riigilõiv 100 (sada) eurot tasuda hageja ja kostja poolt võrdsetes osades:

3.1. Välja mõista hagejalt E. I.lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulud s.o riigilõiv summas 50 (viiskümmend) eurot /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbank'is või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis; viitenumber 2900072369; selgituseks märkida „E. I. riigilõiv, tsiviilasi nr 2-14-50142“.

3.2. Välja mõista hagejalt M. I.lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulud s.o riigilõiv summas 50 (viiskümmend) eurot /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbank'is või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis; viitenumber 2900072369;

2-14-50142 selgituseks märkida „M. I. riigilõiv, tsiviilasi nr 2-14-50142“.

3.3. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

3.4. Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui isikud tasuvad nõude

15 päeva jooksul lahendi jõustumisest määruses märgitud kontole.

4. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele ja teadmiseks Rahandusministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust, kuna pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kompromisslepinguga loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud

26.02.2014.a. esitas E. I. hagi kostja M. I. vastu igakuise elatise nõudes. 27.02.2014. a kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 08.04.2014.a. toimunud eelistungil esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi: Käesolevaga teatavad pooled, et on sõlminud tsiviilasja lahendamiseks kompromissi ja taotlevad tsiviilasja menetluse lõpetamist alljärgneva kompromissi kinnitamisega: Hageja E. I. keda esindab seaduslik esindaja K. R. ning kostja M. I. on 08.04.2014.a. sõlminud tsiviilasjas nr 2-14-50142 alljärgneva kompromissi:

1. kostja M. I. kohustub maksma hageja E. I. kasuks igakuist elatist summas 177,50 eurot (sada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 26.02.2014. a kuni hageja E. I. täisealiseks saamiseni *;

2. kostja M. I. kohustub tasuma elatise hagejate seadusliku esindaja K. R. arveldusarvele nr * * iga kuu 15.-ks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

3. kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejatel õigus koheselt sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames.

4. hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.

5. Menetluskulud jagada pooleks, so riigilõiv 100 eurot. kõik teised menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

6. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

7. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 644 lg 1 alusel.

Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

2-14-50142 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 08.04.2014. a kohtule esitatud kompromisslepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 661 lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine - seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) lisale 1 tuleb tasuda riigilõivu avalduse esitamise eest

2-14-50142 tsiviilkohtumenetluses 100 eurot kui tsiviilasja hind on kuni 750 eurot. Riigilõivu ei ole hagi esitamisel tasutud. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et riigilõiv summas 100 eurot tasuvad mõlemad pooled võrdsetes osades, mille kohus kinnitab. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Sama §-i lg 6 ja 9 kohaselt võib Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Ülejäänud kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda, mille kohus kinnitab.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg Kohtunik