2-14-14827/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-14827 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 15.04.2014 RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel Tallinna Perekonnaseisuametis XXXsõlmitud abielu, mille kohta on koostatud kanne nr XXX.

3. Jätta XXXabielu ajal kantud perekonnanimi „XXX “

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX pool abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 37,50 (kolmkümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot. Riigilõiv summas 75,00 eurot on tasutud XXXpoolt 03.04.2014 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „hagiavaldus abielu lahutamiseks“. Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st

630 lg 2. Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Hageja palub kohtul lahutada poolte vahel XXXTallinna Perekonnaseisuametis registreeritud abielu, mille kohta on tehtud kanne XXX. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielu ei ole õnnestunud lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade vastastikkusel kokkuleppel. Kostja seisukoht Kostja 15.04.2014 toimunud kohtuistungil abielu lahutamisele vastu ei vaidle. Abielu on üritatud parandada juba 15 aastat, mis ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud 15.04.2014 toimunud kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kumbki pool ei soovi abielu jätkata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, kostja 15.04.2014 toimunud kohtuistungil abielu lahutamisele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb poolte abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei soovi perekonnanime vahetust.

Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi XXX . TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning vastavalt poolte kokkuleppele käesolev kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu. Hageja esitas kohtuistungil kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses abielu lahutamise otsuse peale edasikaebamise õigusest loobumisega.

Kohus leiab, et taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo kohtunik