3-14-50246/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-50246 Määruse kuupäev

16. aprill 2014 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tallinna Halduskohtu tegevuse peale seonduvalt kaebaja 04.02.2014 teabenõudele vastamisel Resolutsioon

1. Tagastada XXX kaebus.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. XXX esitas 02.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tallinna Halduskohtu esimehe toiminguid talle teabenõudele vastamisel. Kaebuse kohaselt esitas XXX Tallinna Halduskohtule 04.02.2014 teabenõude, millele 10.02.2014 vastati, ent nõutud teavet ei ole siiski väljastatud. Kaebaja palub tunnistada vastustaja tegevus põhiseadusevastaseks, kohustada Tallinna Halduskohut väljastama 04.02.2014 teabenõudes nõutud teave ning kohustada vastustajat määratlema kaebaja õigussubjektsus ja tunnustama teda õigussubjektina. Lisaks palub kaebaja riigilõivu tasumisest vabastust kaebuse esitamisel.

2. Riigikohtu 11.03.2014 määrusega anti haldusasi nr 3-14-50246 lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohus jättis 13.03.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja arvates kohtumääruse kättesaamisest. Kaebajal tuli esitada kohtule kaebus allkirjastatult, täpsustada kaebuse nõudeid ning esitada riigilõivust vabastamise taotluse juurde enda pangakonto väljavõte.

4. 18.03.2014 esitas XXX e-posti teel Tartu Halduskohtule taotluse menetlusabi saamiseks, milles palub, et kohus eraldaks ja maksaks talle välja rahalised vahendid kaebuse iseseisva paberdokumendina käsikirjaliselt allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks. Kaebaja sõnul puuduvad tal selleks finantsilised vahendid.

5. Tartu Halduskohus jättis 19.03.2014 määrusega XXX 18.03.2014 esitatud menetlusabi taotluse rahuldamata.

6. 25.03.2014 XXX tutvus Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja kantseleis käesoleva haldusasja toimikuga ning allkirjastas esitatud kaebuse.

7. 28.03.2014 esitas XXX Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub: 1) tunnistada põhiseaduse vastaseks HKMS osas, mis ei võimalda kohtul tagada kaebajal menetletava asja raames põhiõiguste ja vabaduste täitmist; 2) tunnistada põhiseaduse vastaseks PSJKS osas, mis ei võimalda kohtul tagada kaebajale menetletava asja raames põhiõiguste ja vabaduste täitmist; 3) kohustada EV Riigikogu (Põhiseaduskomisjoni) algatama ja vastu võtma HKMS ja PSJKS asjakohased muudatused, et tagada põhiõigused ja vabadused. Lisaks märgib kaebaja oma 28.03.2014 kohtule esitatud taotluses, et tal puudub pangakonto ning selle tõendamiseks taotleb, et kohus nõuaks välja ja võtaks asja juurde tema konto andmed Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaalist, Danske Bank AS Eesti filiaalist, AS-ist SEB Pank ja Swedbank AS-ist.

8. 31.03.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule määruskaebuse 19.03.2014 määruse peale, milles palub: 1) tunnistada Tartu Halduskohtu 19.03.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50246 kaebaja suhtes täies ulatuses põhiseaduse vastaseks, tühistada ja tunnistada kehtetuks algusest peale; 2) vabastada kaebaja haldusasjas nr 3-14-50246 menetluskuludest; 3) taandada Tartu Halduskohtu kohtunik Maare Aloe haldusasja nr 3-14-50246 menetlusest algusest peale; 4) taandada Tartu Ringkonnakohtu kohtunikud haldusasja nr 3-14-50246 menetlusest algusest peale ja muuta kohtualluvust; 5) tunnistada põhiseaduse vastaseks HKMS § 103 (1) osas, mis ei võimalda kohtul tagada kaebajale menetletava asja raames põhiõiguste ja vabaduste täitmist; 6) tunnistada põhiseaduse vastaseks PSJKS osas, mis ei võimalda kohtul tagada kaebajale menetletava asja raames põhiõiguste ja vabaduste täitmist; 7) vabastada kaebaja käesoleva määruskaebuse riigilõivust.

9. Käesolevat haldusasja menetlev kohtunik jättis 09.04.2014 määrusega rahuldamata XXX taotluse asja menetleva kohtuniku taandamiseks.

10. Tartu Halduskohtu esimees jättis 10.04.2014 määrusega samuti kaebaja taotluse asja menetleva kohtuniku taandamiseks rahuldamata.

11. Tartu Halduskohus 16.04.2014 määrusega jättis rahuldamata XXX määruskaebuse 19.03.2014 määrusele ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Kohtu seisukoht

12. Kohus võtab esmalt seisukoha kohustamisnõude ja õigussubjektsuse määratlemise nõuete menetlemise osas (I), seejärel vastustaja tegevuse põhiseadusvastaseks tunnistamise nõude menetlemise osas (II) ning viimaks kaebaja poolt esitatud taotluste osas (III).

I

13. Kaebaja leiab kohtule esitatud kaebuses, et käesoleva ajani ei ole vastustaja tema 04.02.2014 teabenõuet täitnud ning ei ole tuvastanud kaebaja isikut/isikusamasust ja staatust, seega ei ole määratlenud ja ei tunnusta kaebaja õigussubjektsust. Kaebaja palub kohustada vastustajat teabenõudes taotletud teave väljastama ning kohustada vastustajat määratlema kaebaja õigussubjektsus ja tunnustama teda õigussubjektina.

14. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtuvalt taotles kaebaja Tallinna Halduskohtult 04.02.2014 teabenõudes väljastada Tallinna Halduskohtu esimehe päringud ja päringute vastuses (väljavõte, kinnitatud koopiad) kaebaja isiku/isikusamasuse kohta Eesti Vabariigi Rahvastikuregistri (EV RR) volitatud töötlejale AS-ile Andmevara. Samuti soovis kaebaja teabenõudes, et Tallinna Halduskohus teavitaks teda, kumma XXX Tallinna Halduskohus kirjalikult suhtleb ning palus edastada volikiri, millest nähtub, et Tallinna Halduskohtu esimees on delegeerinud teabenõude täitmise eest vastutuse kolmandale isikule ning esimees volitab volikirjas nimetatud isikut esindama Tallinna Halduskohut/Eesti Vabariiki kaebajaga suhtlemisel.

Vastuseks teabenõudele selgitati Tallinna Halduskohtu esimehe abi poolt 10.02.2014 kirjaga, et Tallinna Halduskohus vastab selle isiku teabenõuetele, kes need esitanud on ja sellele adressaadile, kust teabenõue saabus. Rahvastikuregistrisse tehtud võimalike päringute osas saab kaebaja teavet registri volitatud töötajatelt, kohtus neid ei registreerita. Samuti märgiti kaebajale vastusena, et Tallinna Halduskohtu esimehe abi ametijuhendi kohaselt korraldab esimehe abi esimehe kirjavahetuse arvestust ning säilitamist, korraldades kirjadele õigeaegse vastamise või vastates esimehe korraldusel isekohtusse saabunud kirjadele ja avaldustele ning käesoleva kirja vastus on kohtu esimehega kooskõlastatud.

Kohtu hinnangul on kaebaja saanud vastuse oma teabenõudele vastavalt avaliku teabe seaduse sätetele, seega on kaebaja saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi juba enne kaebuse esitamist halduskohtule. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Tallinna Halduskohtult oma teabenõude alusel mingisuguste täiendavate toimingute tegemist.

15. Kaebaja taotluse osas kohustada vastustajat määratlema/tunnustama kaebaja õigussubjektus on kohus seisukohal, et see on õiguslikult arusaamatu taotlus. Kohtuasja toimikusse lisatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ei käsitleta õigussubjektina, kuna kaebaja teabenõudele on avaliku teabe seaduse kohaselt vastatud.

16. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Kohus leiab, et eelnevalt väljatoodut arvestades kaebajal puudub käesoleval juhul ilmselgelt kaebeõigus kohustamisnõude ja õigussubjektsuse määratlemise nõuete esitamiseks, mistõttu kuulub kaebus nende nõuete osas selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

II

17. Kaebuses on esitatud ka taotluse tunnistada vastustaja tegevus kaebaja teabenõudele vastamise osas põhiseadusevastaseks.

HKMS § 158 lg 4 kohaselt saab kohus jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Sooritamata toimingute osas, nagu kaebaja on seda antud juhul eraldi kaebuse nõudena taotlenud, ei saa esitada põhiseaduse vastaseks tunnistamise taotlust. Kaebajal on õigus pöörduda halduskohtu poole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-s 2 toodud nõuetega. Sooritamata toimingu osas on võimalik taotleda tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 6, kui on täidetud HKMS § 45 lg-s 2 nimetatud tingimused tuvastamiskaebuse esitamiseks, või õigus taotleda toimingu sooritamist vastavalt HKMS § 37 lg

2 p-le 2. Kohus selgitas kaebajale 13.03.2014 kaebuse käiguta jätmise määruses, et põhiseadusevastaseks tunnistamise nõue ei ole sobiv nõue ning millise nõudega kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta. Kaebaja nõude muutmiseks soovi ei avaldanud.

Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikas (vt RKHKm 3-3-1-11-13, p 17) ja halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on leitud, et kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kui kaebuses on esitatud ebaõige nõudeliik, kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kaebusega ei ole kaebaja eesmärk saavutatav.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus sooritamata toimingute põhiseadusevastaseks tunnistamise nõude osas kuulub selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamisele.

III

18. Kaebaja on taotlenud ka riigilõivu tasumisest vabastamist ning HKMS-i ja PSJKS-i põhiseadusevastaseks tunnistamist osas, mis ei võimalda kohtul tagada kaebaja põhiõiguste ja vabaduste täitmist ja . Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse ja halduskohtumenetluse seadustikku ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust puudutava põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik