3-13-722/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-722

Haldusasi

NordOil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.04.2013

korralduse nr 12.2-3/14304-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – NordOil OÜ, seaduslik esindaja Anton

Šaluhhin, volitatud esindaja: v.adv Tõnu Meidra;

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Miiko Vainer

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-13-722 menetlus.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada NordOil OÜ

poolt 03.04.2013 oma kaebuselt haldusasjas nr 3-13-722

tasutud riigilõiv 15 eurot selle kandmisega THOR

Advokaadibüroo

OÜ

arveldusarvele

nr

EE742200221054308825 AS Swedbank.

3. Mõista

Maksu-

ja

Tolliametilt

NordOil

OÜ

(registrikood:12368739) kasuks välja menetluskulud

kokku summas 1012 eurot nende kandmisega THOR

Advokaadibüroo

OÜ

arveldusarvele

nr

EE742200221054308825 AS Swedbank hiljemalt 1 kuu

möödumisel arvates käesoleva määruse jõustumisest.

4. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu

kaudu.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on NordOil OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti (MTA)

02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14304-1 tühistamiseks.

2. Nimetatud haldusasja menetlus oli peatatud Tallinna Halduskohtu 27.05.2013 määrusega

kuni kohtuotsuste jõustumiseni haldusasjades nr 3-12-2318 ja nr 3-13-293.

3. 17.03.2014 teatas vastustaja kohtule, et MTA tunnistas 27.02.2014 otsusega nr 12.2-

3/14304-2 kehtetuks kohtus vaidlustatud 02.04.2013 korralduse, sest arvestades korralduse

osalist täitmist ja korraldusega taotletava eesmärgi saavutamise ebavajalikkust ning ilmset

perspektiivitust korralduse täitmata jäänud osa suhtes, ei ole korralduse kehtivus MTA

hinnangul enam otstarbekas. MTA ei tunnistanud korraldust kehtetuks kaebuse esitamise

tõttu.

Vastustaja palub tuginedes HKMS § 152 lg 1 p 4, 108 lg-le 1 ning 6 lõpetada menetlus

haldusasjas nr 3-13-722 ning jätta menetluskulud kaebaja kanda.

4. 27.03.2014 teatas kaebuse esitaja kohtule, et nõustub kohtuasja 3-13-722 menetluse

lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

Ühtlasi leiab kaebaja, et talle tuleb hüvitada menetluskulud vastavalt menetluskulude

nimekirjale: esindajakulud summas 843,33 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv summas 15

eurot (tl 75-78).

Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et haldusakt ei ole tunnistatud kehtetuks kaebuse

esitamise tõttu ja sellest tulenevalt peaks jääma menetluskulud kaebaja enda kanda. Seost

kaebuse esitamise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise vahel ei välista iseenesest see, millise

põhjenduse on haldusorgan kehtetuks tunnistamise alusena märkinud. Kaebajal puuduvad,

mistahes võimalused seda objektiivselt mõjutada ning selge on, et haldusorgan püüab oma

negatiivse resultaadi menetluskulude väljamõistmise näol viia miinimumini. Seoste

väljaselgitamises tuleb sisuliselt hinnata, millistel asjaoludel ja haldusakt kehtetuks

tunnistatakse ning arvesse tuleb võtta ka kaebuse eduväljavaateid. Põhjendamiskoormus

seose täielikul puudumisel lasub vastustajal (Tartu Ringkonnakohtu määrus nr 3-11-2149).

MTA on oma põhjenduses üldsõnaliselt märkinud kehtetuks tunnistamise põhjendused

avamata nende sisu ja fakte. Märkimata ei saa ka jätta, et MTA on olnud haldusakti kehtetuks

tunnistamise põhjenduste osas vastuoluline. Kui korraldusega taotletav eesmärk on ebavajalik

ning ilmselt perspektiivitu ka selle teatud osas täitmise suhtes, siis ei oleks korralduse

väljaandmine sellisel kujul olnud üldse vajalik. Sisuliselt on haldusorgan möönnud oma

tegevuse ebaotstarbekust, mis on tekitanud kaebajale olulise menetluskulu. Sellisel juhul ei

saa olla piiratud menetluskulu hüvitamine kaebajale. Lisaks rõhutab kaebaja, et haldusorgan

otsib igal juhul sellise aluse, millega jätta kogu vaidluse menetluskulu koormus üksnes tema

kanda. Selline tegevus ei ole õiguspärane ega tekitatud kulude osas mõistlik ja

proportsionaalne. Kaebaja kaebusel on olnud selged eduväljavaated. Kaebaja viitab siinkohal

Tallinna Halduskohtu lahendile nr 3-12-2240, mis on jätkuvalt jõustunud lahendiks ja seega

õiguspraktikast tulenevaks aluseks. See omab aga menetluse lõpetamise seisukohalt ja

eduväljavaadete hindamise seisukohalt tähtsust. Seda on selgelt vaja hinnata menetluse

lõpetamise kontekstis ja menetluskulude väljamõistmise osas. Samuti ei saa mainimata jätta,

et hetkel tegeleb vastustaja selgelt nn kahjude katmise stsenaariumiga.

Arvestades, et NordOil OÜ on kuni 24.01.2014 olnud registreeritud käibemaksu-

kohustuslasena registreerimisnumbri EE101583879 alusel, siis on NordOil OÜ-l olnud

võimalik käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata. Eeltoodud alusel palub kaebaja MTA-

lt välja mõista menetluskulud käibemaksuta ehk summas 843.33 eurot ja 15.00 eurot tasutud

riigilõivu.

Võttes arvesse, et NordOil OÜ-l on jooksev võlgnevus THOR Advokaadibüroo ees, mis

ületab oluliselt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid haldusasjas nr 3-13-722, siis

palub kaebaja, et väljamõistetavad menetluskulud kantaks THOR Advokaadibüroo OÜ

arveldusarvele EE742200221054308825 AS-s Swedbank.

5. 02.04.2014 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebaja menetluskulude osas. Maksu- ja

Tolliamet ei nõustu, et kaebusel on eduväljavaated ja kinnitab ühtlasi, et korraldus otsustati

kehtetuks tunnistada mitte otsitud põhjustel kahjude katteks, vaid tõepoolest 27.02.2014

kehtetuks tunnistamise otsuses nimetatud põhjendustel.

Kaebaja on viidanud 15.03.2013 Tallinna Halduskohtu otsusele asjas nr 3-12-2240, milles

kohus pidas eelkontrolli ebaseaduslikuks, mistõttu see lahend tõepoolest toetab kaebaja

seisukohta, et eelkontrolli õiguspärasuse ja võimalikkuse küsimuses oleks NordOil OÜ

kaebusel eduväljavaated. Samas jõustus 24.12.2013 Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr

3-12-8701 (LucasOilTrans OÜ kaebus MTA 26.03.2012 korralduse tühistamiseks), milles

kõrgema astme kohus on väljendanud järgmist seisukohta (p 9), millest MTA praktika tänasel

päeval ka lähtub:

„Halduskohus on seega samuti õigesti leidnud, et MKS § 11 lg-st 2 ning § 59 lg-st 1 ja lg-st 2

tulenevalt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandustegevuse ja

maksude tasumisega seotud dokumente ning ise otsustada maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, liigi ja ulatuse ning tõendite

kogumisega seotud asjaolude üle, millest nähtuvalt on maksuhaldurile antud ulatuslik

kaalutlusruum. Seda, millal täpselt konkreetse maksu ja maksustamisperioodiga seotud

dokumente ja seletusi maksukohustuslaselt nõuda tohib, ei ole seaduseandja reguleerinud.

Seepärast on maksuhalduril võimalik kontrollimisega seotud toiminguid alustada ja

dokumentide esitamise kohta nõudeid esitada ka enne seda, kui saabub konkreetse

maksustamisperioodi maksudeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise tähtpäev.“

Samamoodi on MTA-l kaalutlus otsustada, kas haldusakti kehtivus on otstarbekas või mitte,

see teenib ühtlasi ka eesmärki mitte koormata ettevõtjaid seesuguste haldusaktidega, mille

alusel tegelikkuses MTA-l teavet vaja saada ei ole. MTA hinnangul ei saa maksukohustuslane

sarnaselt teabe kogumisega maksuhalduri eest otsustada, millises ajalises hetkes millist teavet

maksuhaldur veel kontrollimiseks vajab.

MTA leiab, et sõltumata sellest, kas isik pidas praegusel juhul eelkontrolli korraldust

õiguspäraseks või mitte, jättis ta selle osaliselt täitmata ja isik ei saa maksuhalduri eest

langetada otsust teabe olemasolu otstarbekusest või ebaotstarbekusest kontrollimenetluse

jaoks. MTA on selgitanud, et korralduse eesmärk oli saada vahetut teavet, mille MTA

osaliselt ka sai ning arvestades korraldusega püstitatud eesmärki, ei pea MTA selle kehtivust

enam otstarbekaks sõltumata kaebusest.

Eelnevast tulenevalt ei ole kaebusel kehtiva kohtupraktika valguses eduväljavaateid. Kaebuse

esitamine ei olnud põhjuseks, miks MTA korralduse kehtetuks otsustas tunnistada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kaebuse esitaja on kohtule kinnitanud, et ta on menetluse lõpetamisega nõus.

Seega tuleb haldusasja nr 3-13-722 menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

7. Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja,

välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses

nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest

(HKMS § 108 lg 6).

Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus selles, kas vaidlustatud haldusakt

on kehtetuks tunnistatud kaebuse esitamise tõttu või mitte. Seose väljaselgitamiseks tuleb

hinnata sisuliselt, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse ning võtta arvesse ka

kaebuse eduväljavaateid.

Kohus leiab, et vastustaja ei ole käesoleval juhul teinud piisavalt usutavaks, et vaidlustatud

02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14304-1 kehtetuks tunnistamise ja selle eelneva kohtuliku

vaidlustamise vahel seos puudub. Kohus on seisukohal, et kui kaebaja ei oleks kaebust

esitanud koos esialgse õiguskaitse taotlusega ning kohus ei oleks vaidlustatud korralduse

täitmist esialgse õiguskaitse korras peatanud kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (vt

tl 27-29), siis ei oleks vastustaja vaidlustatud korraldust ilmselgelt ka vaidlustatud korralduse

kehtetuks tunnistamise korralduses märgitud põhjendustel kehtetuks tunnistanud. Järelikult on

korralduse kehtetuks tunnistamine vastustaja poolt otseselt seotud käesoleva kohtuvaidlusega.

Kohus leiab, et HKMS § 108 lg 6 sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et menetluskulude

kaebaja kanda jätmine on põhjendatud üksnes juhul kui haldusakti kehtetuks tunnistamise on

tinginud otseselt mingi muu asjaolu. Kui haldusakti kehtima jäämine on muutunud

otstarbetuks kohtumenetluse tõttu, siis on kohtukaebuse esitamise ja vaidlustatud haldusakti

kehtetuks tunnistamise vahel seos ning menetluskulud kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks

väljamõistmisele.

Mis puudutab kaebuse eduväljavaateid, siis käesoleval hetkel ei ole võimalik võtta selles osas

lõplikku seisukohta, kuivõrd haldusasjas nr 3-12-2318 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

lahend, mis käsitles samuti reaalajas toimuvat maksukontrolli on vaidlustatud Riigikohtus

ning Riigikohus ei ole veel otsustanud, kas asja menetleda või mitte. Sellest tulenevalt ei saa

hetkel tõsikindlalt ka väita, et kaebus oleks perspektiivitu.

8. Kohus peab enne menetluskulude väljamõistmist tulenevalt HKMS § 108 lg 12 kontrollima

volitatud esindaja kulude põhjendatust.

Kaebuse esitaja on taotlenud vastustajalt välja mõista esindaja kulud summas 843,33 eurot

ilma

käibemaksuta.

Menetluskulude

nimekirja

spetsifikatsiooni

kohaselt

on

kliendikohtumisele, vaidlustatud korraldusega tutvumisele ja analüüsile, kaebuse kavandi

koostamisele kliendile, kohtu esialgse õiguskaitse määrusega tutvumisele ja seisukoha

esitamisele seoses menetluse peatamisega ning haldusasja menetluse peatamise määrusega

tutvumisele aega kulunud kokku 7 tundi ja 40 minutit (vt tl 75 ja 77). Menetluskulud on

kantud (tl 76 ja 78).

Kohus leiab, et kaebaja poolt kohtule esitatud menetluskulud on arvestades asja mahtu ning

keerukust põhjendatud. Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarvetes kajastatud töö sisu on

esindaja kulu kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega ning töö maht on vastavuses

sellele kulutatud ajaga.

Kaebaja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.

Kohus selgitab, et Riigikohtu praktikas (otsus haldusasjas nr 3-3-1-58-07, p-d 15 ja 16) on

leitud, et menetluskulu tuleb välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga ning see

seisukoht on halduskohtumenetluses jätkuvalt kohaldatav (vt Riigikohtu19.12.2012 otsus nr

3-3-1-54-12). Seega tuleb kaebajale menetluskulud välja mõista koos arvetel märgitud

käibemaksuga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et HKMS § 108 lg 6 alusel tuleb mõista Maksu- ja

Tolliametilt NordOil OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud kokku summas 1012 eurot.

9. Kaebaja esindaja palus kanda seoses kaebaja jooksva võlgnevusega THOR

Advokaadibüroo

ees

väljamõistetavad menetluskulud THOR Advokaadibüroo OÜ

arveldusarvele.

Kohus palus oma 07.04.2014 kohtunõudega kaebajal kinnitada, kas ta nõustub

menetluskulude

kandmisega

advokaadibüroo

arveldusarvele.

Kaebaja

kohtu

poolt

elektrooniliselt saadetud nõude kättesaamist ei kinnitanud ega kohtule ei vastanud. Seejärel

üritas kohus toimetada kohtunõuet kaebajale kätte tähitud kirjaga kaebaja registrijärgsele

aadressile Estonia pst 5 Tallinn (kehtiv aadress alates 26.07.2013). Viidatud aadressil

kaebajale kohtunõuet kätte toimetada ei õnnestunud. Väljastusteatel märgitu kohaselt kaebaja

ei asu nimetatud aadressil, puudub vastav kaebaja nimeline postkast ning majahalduri sõnade

kohaselt ei ole kaebaja kunagi nimetatud aadressil ka asunud. Kaebaja ei ole kohtule oma

kontaktandmete muutumisest seaduses sätestatud korras (HKMS § 28 lg 3) ka teatanud.

Vastavalt HKMS § 35 lg 4 eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu. Seega tuleb

lugeda esindaja poolt märgitu kaebaja tahteks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja esindaja taotlus kanda menetluskulud THOR

Advokaadibüroo arveldusarvele tuleb rahuldada.

10. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg

1 p 2 või 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 4).

Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot 03.04.2013 Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 221023778606 viitenumber 2900072673 (maksekorraldus, tl 21), mis tuleb

kaebajale tagastada.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik