1-14-3371/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-3371

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.aprillil 2014.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Allar Nisu kaitsja advokaat Aivar H.J osavõtul

osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav H.J , IK XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s:

Süüdistus

H.J (H.J) süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis, juhtis 13.aprillil 2014.a kella 21.43 ajal Tartus, aadressil Tähe 49 asuva maja läheduses mootorsõidukit Opel Vectra (Soome Vabariigi registreerimisnumbriga XXX). H.J väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi vähemalt 0,78 mg ühe liitri kohta.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani H.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.J-ile karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 13.-15.aprill 2014.a (3 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks veel 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui H.J ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseajal on H.J kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

H.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

H.J-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Kohtunik leiab, et arvestades süüdistatava taotlust ja menetluskulude suurust on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata talle menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg võimalusega tasuda need osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada H.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks viis (5) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.-15.aprill 2014.a, s.o H.J kolm (3) päeva karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda neli

(4) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.J kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks (15) päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata H.J katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse H.J (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha, H.J-ilt mida on vähendatud KrMS § 2565 lg 2 alusel, kakssada kuuskümmend kuus (266) eurot 25 senti ja kaitsja tasu ükssada kaheksa (108) eurot.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates H.J kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank või

arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele

EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumisel tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud menetluskulude vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad süüdimõistetule täitmiskulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik