3-12-2540/89 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi 3-12-2540

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2540 Haldusasi AS Uvic kaebus Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 05.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4555-8 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 24.01.2014 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Uvic, esindajad Jelena Aru, Markus Kirsberg ja Tatjana Kostrõkina Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Margo Karu RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Uvic kaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.02.2013 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse (MTA) 05.11.2012 maksuotsusega nr 12.2- 3/4555-8 vähendati AS Uvic maksustamisperioodi september 2011 sisendkäibemaksu summas

115 269,60 eurot, vähendati AS Uvic maksustamisperioodi september 2011.a 0% käivet 691 000 eurot, nõuti tagasi alusetult tagastatud maksusumma 115 269,60 eurot, suurendati AS Uvic maksustamisperioodi september tulumaksukohustust summas 164,17 eurot ning määrati AS-le Uvic tulumaksu maksustamisperioodi september 2011 eest summas 164,17 eurot.

2. AS Uvic esitas 04.12.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4555-8 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 12.12.2012 määrusega võeti AS Uvic kaebus menetlusse ning tunnistati vastustajaks MTA.

3. AS Uvic esitas 31.01.2013 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse MTA 05.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4555-8 täitmise peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohus kohaldas 01.02.2013 määrusega esialgset õiguskaitset halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg

4 alusel ning peatas vaidlustatud maksuotsuse täitmise 30 päevaks (01.02.-01.03.2013). Kohus selgitas määruses, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani (s.o menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni). Menetlusosalised määrust ei vaidlustanud ja HKMS § 252 lg 4 ls 3 alusel rakendus esialgne õiguskaitse seega kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani, st kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja taotleb MTA 05.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4555-8 tühistamist järgmistel põhjendustel.

4.1 Maksuhaldur on oluliselt rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, jättes kaebajale enne maksuotsuse tegemist võimaldamata tutvuda Läti maksuhaldurile tehtud päringu ja päringu vastusega, maksuhalduri andmebaasi ANTS (automaatne numbrituvastamise süsteem) dokumendiga piiriületuse kohta ning OÜ Skybalt Kinnisvara vastusega. Samas loeb maksuhaldur tehingute maksustamisel neid tõendeid määravaks ning käsitleb neid kaebaja kahjuks. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebajale ei saanud Läti maksuhalduri vastus üllatuslik olla, kuna kaebaja ise organiseeris maksukoormuse vähendamiseks maksupettust. Selline väide ärakuulamisõiguse tagamata jätmist ei õigusta ning sellist väidet kinnitavad tõendid puuduvad. Läti maksuhalduri vastuse osas loeb vastustaja määravaks, et Läti maksuhalduril ei õnnestunud ühendust saada seadmeid OY-le Gritos müünud äriühingutega. Sellel võib olla aga mitu põhjust. Lisaks ei ole Läti äriühingute tegevus kaebaja kontrolli all, mistõttu ei ole võimalik nende tegevusetust kaebajale ette heita ning sellele maksude määramist rajada. Maksuotsuses tugineb maksuhaldur ka sellele, et andmebaas ANTS (automaatne numbrituvastamise süsteem) ei näita saatelehtedel märgitud sõiduki piiriületust Ikla ja Mõisaküla piiripunktide kaudu perioodil 01.09.2011 – 31.10.2011. Rahvusvaheliseks liikumiseks on avatud 8 piiripunkti, kuid maksuotsuses analüüsib maksuhaldur ainult 2 piiripunkti ületamist, selgitamata, miks on välistatud piiriületus teiste piiripunktide kaudu. Lisaks maanteedele on võimalik Eesti piiri ületada ka lennukite ja laevadega. Kuna informatsioon selle kohta, millise piiripunkti kaudu veokid liikusid, on vedajal, siis ei oska kaebaja selle kohta täpsemat teavet anda. OÜ Skybalt Kinnisvara vastuse osas tugineb maksuhaldur asjaolule, et selle kohaselt ei ole küll Vana-Narva mnt 1B territoorium valvatav ning ühegi siseneva sõiduki andmeid ei fikseerita, kuid OÜ Skybalt Kinnisvara juhatuse liikme Sven Voitese sõnul ta märkaks, kui mõni auto seisaks 7 päeva nende territooriumil. Kaebaja leiab, et üksnes vedaja oskab anda detailset teavet selle kohta, kus täpselt Eestis veok seisis. On võimalik, et Vana-Narva mnt 1B territooriumil seisis veok vaid mõned päevad ning seejärel seisis mõnes teises kohas. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et vedaja ei ole maksuhaldurile selgitusi andnud.

4.2 Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ning on tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt hinnanud, valides hinnangu andmisel sobivaimaks versiooni, mis toetab kaebajale maksukohustuse määramist. Isikute suulistest selgitustest otsitud vastuolusid on maksude määramisel kasutatud tõenditena. Samas on vastuolude tekkimise põhjused jäetud analüüsimata ning maksukohustust vähendada võivad faktid ja maksukohustuslase kasuks rääkivad asjaolud tähelepanuta. Eriarvamuses toodud maksukohustuslase selgitusi vastuolude kohta ei ole maksuhaldur maksuotsuses arvesse võtnud ega vähemalgi määral analüüsinud. Maksuotsuses kajastatud tehingud on tegelikkuses toimunud ning seda kinnitavad lepingud, arved, arvete maksmine, kauba liikumine, CMR-id ning asjaolud, et veokit koos kaubaga on näinud nii müüja (OÜ Ustalan) juhatuse liige Jevgeni Golikov kui ka kaebaja finantsjuht M. K. Tehingute toimumist kinnitavad ka kõik asjaosalised ise. Asjaolud, et kaebaja kõnealust kaupa vahepeal oma territooriumil ei ladustanud ning et OÜ Ustalan ja AS Uvic vahel ei sõlmitud kauba vastuvõtmise-üleandmise akti, on äris tavapärane. Maksuotsusest ei nähtu ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebaja teadlikkust maksupettuses osalemisest või selle organiseerimist. Kõik maksuhalduri etteheited käivad tegelikkuses kaebaja tehingupartnerite ja nende tehingupartnerite kohta. Kaebaja on heauskne ostja.

4.3 Vastuolu asjaosaliste selgitustes transpordi kokkuleppimise kohta puudub. Maksuhalduri hinnangul on vastuoluline, et kui J.Golikov väitel toimus suhtlus tehingu täpsustuse osas M.K.iga, kuid M. K. sõnul ei ole tema tehinguga seotud asjaolusid kokku leppinud. Kaebaja leiab, et M.K. on oma selgituste andmisel rääkinud lepingutingimustest, J.Golikov aga arve väljastamisega kaasnevast. Seega tegelikkuses vastuolu ei ole. Maksuhaldur on näinud vastuolu ka A.M. ja J.Golikovi ütlustes seonduvalt transpordiga. A.M. selgituste kohaselt edastas transpordiinfo OÜ-le Ustalan I. Z. või A. Š. ja J.Golikovi ütluste kohaselt edastas vastava info AS Uvic otse OY-le Gritos. Kaebaja arvates ei pea A.M. teadma, kuidas ja kelle poolt kõik tehingu pisidetailid olid korraldatud. Tema selgituses transpordi kohta öeldu rajanes sellele, kelle tööülesannete hulka vastav tegevus tavapäraselt kuulub. Käesoleval juhul müüja äriühing teades, et antud seadmed liiguvad kohe edasi Leetu ega jää pikemalt AS Uvic valdusesse, andis AS-le Uvic otse suhtlemiseks OY Gritos kontaktid ning AS-i Uvic töötajad teavitasid transpordi lõpppunktist Soome äriühingut ise. Seega vastuolu isikute selgitustes puudub. Maksuhaldur ei ole üritanud tõde välja selgitada ja vastuolusid kõrvaldada, jättes A.M. nimetatud võimalikelt transpordiinfo edastajatelt I. Z. ja A. Š.lt suulised selgitused võtmata. Samuti ei ole OY Gritos juhatuse liikmelt küsitud, kellega ta suhtles seadmete müügitehingu objektide transpordi korraldamisel. Asjaolu, et OY Gritos väidab, et seadmete transpordi korraldas Itaalia äriühing või tema Eesti esindaja (tegelikkuses kolm Läti äriühingut), tähendab ju üksnes Itaalia ettevõtte poolset veoettevõtte leidmist ja temaga tehingu tegemist. Veose vahepeatuse ja lõppsihtpunkti aadressid andis OY Gritos.

4.4 Vastuolu kauba üleandmise, vaatamise koha ja aja selgituste osas puudub. Maksuhalduri hinnangul on J.Golikovi ja M.K.i vastavates ütlustes oluline vastuolu. Nimelt on J.Golikov väitnud, et kauba ülevaatamine toimus Tallinnas, Narva mnt 18 ning M.K.i sõnul tema kaupa üle ei vaadanud, vaid sai J.Golikoviga Maardus platsil kokku ja fikseeris, et kaup koos autoga on jõudnud Eestisse. Seega on mõlemad kinnitanud, et veok oli olemas ja kaup oli kinnipakituna veokis. Maksuhalduri tõlgendus M.K.i ütlusest, et: „tema kaupa üle ei vaadanud“ on võetud selle kõige otsesemas tähenduses, kus isik pidanuks kinniplommitud veoki plommid avama, kauba välja võtma ning siis korrektselt fikseerima, et tegemist on samade seadmete ja samadele parameetritele vastavate toodetega.

Seda M.K. ei teinud ning selline tegevus ei ole vahendustegevuse puhul ka tavapärane, mis aga ei tähenda, et ta ei saanud vastava veoki ja kauba olemasolus veenduda. Kaebaja ei nõustu, et M. K. ei ole kontrollinud vaidlusaluse kauba olemasolu põhjusel, et tegelikkuses kaupa reaalselt ei eksisteerinud ning vormistatud on ainult dokumendid. M. K. on finantsjuht, kellel puuduvad teadmised kauba põhjalikuks ülevaatamiseks, mistõttu ei oleks veoki plommide avamine asjale midagi juurde andnud. Samuti on taoline kauba vastuvõtmine (vahendustegevuse puhul) AS Uvic ja ka paljude vahendajate puhul tavapärane.

Kui lõpptarbija tuvastab kauba mittevastavust sordimendile, puuduste ilmnemist jne, siis on veoki kinnised plommid garantiiks, et ilmnenud puudustes on süüdi kauba lähetaja. CMR-l ja J.Golikovi ütlustes nähtuva võimaliku vastuolu kohta kauba üleandmise aadresside (CMR-l Vana-Narva mnt 1B, J.Golikovi selgituses aga Narva mnt 18, Tallinn) osas on tegemist ühe isiku keelebarjäärist tuleneva eksitusega selgituse andmisel, mille saanuks maksuhaldur täpsustavaid küsimusi esitades kerge vaevaga välistada. J.Golikov on tõenäoliselt silmas pidanud aadressi Vana-Narva mnt 18, Maardu.

J.Golikovi suulisest selgitusest nähtub, et ta kasutas antud platsi kauba vastuvõtmiseks, kui ta veel puiduäriga tegeles. See oleks aga täiesti ebareaalne Tallinna südalinnas. CMR-del kajastatud kauba Eestisse jõudmise ja lahkumise aja vastuolu kohta J.Golikovi ütlustega peab kaebaja vajalikuks selgitada, et kuna kauba müüja ei olnud ise tootja vaid üksnes vahendaja, siis puudus temal teadmine ja kontroll seadmete hetke asukoha ja võimalikust vahepeatusesse kohaletoimetamise ja lõpppeatusesse edastamise kuupäevadest. Seega eeldas ta, et päeval kui talle helistati ning teda kauba saabumisest Eestisse teavitati, siis tol päeval see kaup ka reaalselt siia saabus.

Sama ka kauba Eestist lahkumisega – isikud eeldasid, et kui kaup läks Maardust liikvele, siis liikuski see edasi Leetu. Antud ütluse sisu ja konteksti analüüsimata on maksuhaldur leidnudki vastuolu. Kaebajale ei nõustu maksuhalduri järeldusega, mille kohaselt oli AS Uvic maksupettuse organiseerija või maksupettusest teadlik, kuna J.Golikov ei teadnud täpset kuupäeva, mil kaup Eesti territooriumilt lahkus.

4.5 Maksuhalduri kogutud tõendid saatelehtede ebausaldusväärsust ei kinnita. Asjaolu, et transporti teostanud Läti äriühing, SIA AUTO M.A.Z ei ole Läti maksuhaldurile esitanud transporditeenuse osutamist tõendamiseks raamatupidamise algdokumente, ei tõenda Eesti maksuhaldurile esitatud saatelehtede ebausaldusväärsust. Kaebaja ei saa mõjutada kolmandate isikute maksekäitumist. Väär ja maksumenetluses kogutud tõenditega vastuolus on maksuhalduri seisukoht, et CMR-idel märgitud sõiduk ei eksisteerinud. Läti maksuhalduri vastusest nähtub, et sõiduk on olemas ja müüdud OOO-le Severo-Zapadnaja Investitsionnaja Kompanija. Transporditeenuse osutamise kahtluste tekkimisel pidanuks maksuhaldur pöörduma OOO Severo-Zapadnaja Investitsionnaja Kompanija ja SIA LVI Trans poole. Seda maksuhaldur ei teinud ning rikkus seega oluliselt uurimispõhimõtet.

4.6 M.K.i ja J.Golikovi ütlused arve väljastamisest ei kinnita vaidlusaluste tehingute mittetoimumist. Maksuhalduri hinnangul kinnitab tehingute mittetoimumist asjaolu, et J.Golikov 07.12.2011 ja M.K. 19.04.2012 kirjeldavad erinevalt OÜ Ustalan arve jõudmist AS Uvic. Kaebaja hinnangul ei ole M.K. arve mittenägemist väitnud, vaid on öelnud, et ta lihtsalt ei mäleta, kuidas antud arve temani jõudis. Samuti ei ole M.K. väitnud, et ei ole J.Golikovi AS Uvic kontoris näinud. Vastupidi, ta tunnistab seda oma suulises selgituses. M.K. on AS Uvic finantsjuht ja raamatupidaja, kelle käest käib päevas läbi 30-100 arvet, mis vaja viseerida, sisestada, maksta. Isikutelt suuliste selgituste võtmise vahe on ca 4 kuud, mistõttu on ilmne, miks M.K. ei mäleta, et just J.Golikov oli isik, kes antud arve talle andis.

4.7 OÜ Ustalan ja OY Gritos juhatuse liikmete selgitustes puuduvad maksuhalduri välja toodud vastuolud. Maksuhaldur väidab, et J.Golikovi sõnul piirdus tema roll tehingus ainult OY Gritos leidmisega ning ülejäänud tehingu üksikasjad leppisid kokku OY Gritos ja AS Uvic. OY Gritos aga AS Uvic ei tea ning maksuhalduri poolt küsitud isikute nimesid ei mäleta (A.M., M.K.i ja I.Z. nimede kohta). Maksuhaldur ei ole aga OY-lt Gritos küsinud, kas ta suhtles antud tehinguga seoses veel kellegagi ning on jätnud suulised selgitused võtmata A. Š.lt, keda A.M. on nimetanud kui tehingu detailide kokkuleppijana jne. AS-i Uvic maksukohustust ei saa mõjutada asjaolu, kas OÜ Ustalan ja OY Gritos juhatuse liikmete suulised selgitused on omavahel kooskõlas. Isegi kui nende isikute selgitustes esineb teatud vastuolusid, ei tõenda see, et kaupa üldse olemas ei olnud ning et AS Uvic seda OÜ-lt Ustalan ei soetanud. Maksuotsusest ei nähtu, millele tuginedes on maksuhaldur jõudnud seisukohale, et isegi, kui OÜ Ustalan ei oleks kaupa soetanud OY-lt Gritos, et seda siis üldse olemas ei olnud.

4.8 OÜ Ustalan juhatuse liikme Jevgeni Golikovi seletusi ei saa pidada tõendiks, millele tuginedes saab teha järeldust, et AS Uvic oli teadlik tehingute mittetoimumisest. 07.12.2011 on Jevgeni Golikov maksuhaldurile selgitanud, et tehingut koordineeris AS Uvic, kes soovis osta kauba Leedu firmale, kasutades vahendaja abi ning et kõik andmed (sh transport) oli AS Uvic käes, kes andis need üle otse OY-le Gritos. Samas on Jevgeni Golikovi vastav seletus vastuolus tema 07.12.2013 antud seletusega, kus ta kinnitab, et OY-ga Gritos lepingu sõlmimiseks ja seadmete ostmiseks on ta ise aktiivselt tegutsenud: otsis tuttava kaudu firma, võttis firmaga ühendust, määras hinna ja leidis ostja, leppis ostajaga lõplikkust hinnast kokku. See kõik kinnitab, et Jevgeni Golikov oma algatusel ja kasu saamise eesmärgil vahendajana müüs AS-le Uvic seadmeid. Lisaks on Jevgeni Golikovi seletuste protokollis mitu vastuolu nii tema enda sõnade ja kui ka loogikaga. Kaebaja on seisukohal, et J.Golikovi protokolli puhul on tegemist maksuhalduri poolt suuliste seletuste protokolli ebakorrektse koostamisega. Kuna juba vestluse ajal ilmnesid isiku seletustes vastuolud, pidanuks maksuhaldur need kõrvaldama vestluse käigus. Maksuhaldur eelistas tugineda talle enam meelejärgi olevale ning tema subjektiivse arvamusega sobivale üksikule lausele ega huvitunud tegelikult aset leidnud sündmuste tuvastamisest. Kuna maksuhaldur ei ole J.Golikovi seletustes vastuolusid kõrvaldanud, siis ei saa nendele tuginedes tõendada, et AS Uvic oli teadlik tehingute mittetoimumisest.

4.9 Väärad on maksuhalduri väited, et UAB Moriva ei ole reaalselt tegutsev ettevõte, mis ei ole reaalselt ostuega müügitehinguid teinud ning et vormistati üksnes tehingute dokumendid. Maksuhaldur viitab UAB Moriva juhatuse liikme Oleg Bobkovi selgitustele, kus viimane väidab, et ei ole seadmete ostu-müügitehinguga tegelenud ega tea ettevõtte tegevusest midagi. Maksuhaldur ei ole arvestanud asjaolu, et Oleg Bobkov on suulistes selgitustes kinnitanud A.M. ühenduse võtmist, milles avaldas soovi vaidlusalune tehing teha ning antud seadmeid soetada. Samuti on ta kinnitanud A.M. kohtumist, lepingu sõlmimist ja tehingu toimumist ning viitab, et on teinud volituse ettevõtte esindamiseks Dmitri Kudenkole, kes konkreetselt ka asjaga tegeles. Eelnev on otseses vastuolus maksuhalduri enda poolt maksuotsuses avaldatud seisukohaga. Kui maksuhalduril on tekkinud O.Bobkovi selgitustes kahtlusi või neis sisaldub olulisi vastuolusid, siis peaks ta kahtluste ja vastuolude kõrvaldamiseks tegema täiendavaid menetlustoiminguid (nt võtma isikutelt uued suulised selgitused). Antud vastuolud tuleb kõrvaldada ning nende tekkimist korralikult analüüsida. Selle asemel on maksuhaldur võtnud O.Bobkovi selgitustest ühe lõigu, kus isik mainib et ei tegelenud antud tehinguga, ning loeb selle absoluutseks tõeks. Võimalikke alternatiive, nt olukorda, kus O.Bobkov on siiski tehingu tegemise soovi avaldanud, selle kõigis etappides osalenud ja nüüd annab nt Leedus tekkida võiva maksukohustuse hirmust tingituna valeütlusi, maksuhaldur ei arvesta. Samuti ei nähtu, et maksuhaldur oleks suulisi selgitusi võtnud O.Bobkovi poolt nimetatud UAB Moriva volitatud esindaja Dmitri Kudenkolt, kes O.Bobkovi sõnul samuti tehinguga tegeles. Seejuures on märkimisväärne, et oma seisukohtade kujunemist maksuhaldur maksuotsuses ei põhjenda ning vastuolulistest ütlustest valiku tegemise analüüsi maksuotsusest ei nähtu. Kaebaja kinnitab, et Dmitri Kudenko on reaalne isik, kes tegeles vaidlusaluste tehingutega ja seega omab teavet tehingu üksikasjadest. 25.01.2012 seletuste protokollist nähtub, et Oleg Bobkov andis maksuhaldurile ka Dmitri Kudenko telefoninumbri. Seega on väär maksuhalduri väide, et viimasel puudus võimalus isiku olemasolu kontrollida. Oleg Bobkovi 25.01.2012 seletustest ei nähtu, et maksuhaldur oleks palunud Oleg Bobkovil UAB Moriva esindaja kontaktandmeid täpsustada.

4.10 Vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 7 lg-le 4 tõendatakse kauba ühendusesisest käivet CMR-iga, mille kaebaja on maksuhaldurile ka esitanud. Sellest tulenevalt on kauba välja viimine Eestist ja ka ühendusesisese käibe toimumine tõendatud. Asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oli teadlik CMR andmete väidetavalt tegelikkusele mitte vastavusest. Kaebajal puudub informatsioon, millise piiripunkti kaudu sõidukeid Eestist välja viidi. Maksumenetluses on jäetud analüüsimata võimalus, et kaup liikus teiste piiripunktide kaudu. CMR-del ja arvetel märgitud andmed on õiged. 26.09.2011.a soetas AS Uvic OÜ-lt Ustalan 2 jahutorni mahutavusega 15 tonni ning kõnealustel arvetel ei olnud märgitud jahutornide brutokaal, nagu maksuhaldur väidab, vaid jahutornide sissemahutavus ja CMR-del märgiti seadmete brutokaal. Kaebaja selgitab, et ei ole ka loogiline ja eluliselt usutav, et seadmete hind sõltub seadmete kaalust.

Seadmete hind sõltub eelkõige tehnilistest parameetritest, antud juhul jahutorni mahutavusest. Seega on väär maksuhalduri väide, et CMR-del märgitud andmed on valed ja ei tõenda CMR- idel märgitud kaupade soetamist kaebaja poolt ja nende võõrandamist UAB-le Moriva. Alusetu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei ole maksumenetluses esitanud veolepingut SIA Auto M.A.Z. ja OOO Severo-Zapadnaja Investitsionnaja Kompaniaga. Maksumenetluses on tuvastatud, et AS Uvic ei ole transpordiga tegelenud ning transport korraldati OY Gritos ja UAB Moriva volitatud esindaja Dmitri Kudenko poolt. 07.12.2011 seletustes kinnitas OÜ Ustalan juhatuse liige Jevgeni Golikov, et transpordi Itaaliast Eestisse organiseeris OY Gritos. 25.01.2012.a seletuste protokollis kinnitas UAB Moriva juhatuse liige Oleg Bobkov, et seadmete transport organiseeris Dmitri Kudenko läbi oma firma. Seega puudub kaebajal reaalne võimalus veolepingute esitamiseks.

4.11 Kontrollimenetlus oli seadusevastane alates 15.11.2011 ning vastustaja väljastas maksuotsuse olukorras, kus seadusliku kontrollimenetlust enam ei toimunud. 09.11.2011 korraldusega nr 12.2-3/4555-1 alustas maksuhaldur kontrolli kaebaja 2011 septembri käibemaksu enammakse kohta. Septembri käibemaksu enammakse kanti maksukohustuslase ettemaksukontole 15.11.2011. Korralduse väljastamisele eelnesid maksuhalduri e-kirjad, kus viimane on sõnaselgelt viidanud septembrikuu käibemaksudeklaratsiooni analüüsile, ehk tagastusnõude tuvastamisele. Vastavalt Riigikohtu praktikale lõppes 2011 septembri käibemaksu enammakse kontroll 15.11.2011 enammakse ülekandmisega AS Uvic ettemaksukontole. Pärast tagastusnõude kontrollimenetluste lõppemist ei ole vastustaja uut kontrolli alustanud vaid jätkas seadusevastaselt olemasoleva kontrollimenetlusega tingimustes, kus tagastusnõude õigsuse kontroll oli lõppenud.

5. Vastustaja jääb maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades sellele järgmised vastuväited.

5.1 AS Uvic on teadlikult tekitanud seadmete ostumüügiahela, et saada alusetult deklareeritud sisendkäibemaks enammakstud käibemaksuna tagasi. Tegelikkuses ei ole kaup liikunud ning vormistatud on vaid dokumendid. Maksumenetluses ei leidnud kinnitust, et AS Uvic on soetanud seadmed OÜ-lt Ustalan ning müünud need UAB-le Moriva. Ainuüksi arvete väljastamine ei kinnita tehingu tegelikku toimumist, kui kontrolli käigus selgunud asjaolud viitavad muule. Maksuhaldur on tuvastanud, et OY Gritos ei ole tegelikkuses teinud tehinguid Läti äriühingutega ja OÜ-ga Ustalan, kuna OY Gritos juhatuse liikme Aleksei Borissenko selgitused on ebausaldusväärsed kauba soetuse ja transpordi (transport Itaalia – Eesti) osas ning vastuolus tema poolt esitatud dokumentidega ja OÜ Ustalan juhatuse liikme Jevgeni Golikov selgitustega.

Kontrolli käigus on osapooled (OÜ Ustalan ja AS Uvic) andnud kauba transpordi kohta vastuolulisi selgitusi (nii läbirääkimiste kui kauba liikumise osas). Saatelehtedel (CMR) märgitud äriühing SIA Auto M.A.Z ei ole Läti maksuhaldurile esitanud raamatupidamise dokumente ning Läti maksuhaldur algatas menetluse ettevõtte kustutamiseks käibemaksukohustuslaste registrist. Läti maksuhalduri 18.09.2012 vastuse kohaselt on saatelehtedel märgitud sõiduk 04.07.2007 müüdud Venemaale ning mootorsõiduki registri numbrimärgid tagastatud autoregistrile, mistõttu ei saanud nimetatud sõidukiga SIA Auto M.A.Z transporditeenust osutada.

Läti äriühingute SIA BV Partners ja SIA GD Plus ning Leedu ettevõtte UAB Moriva puhul ei ole tegemist reaalselt tegutsevate ettevõtetega. Läti äriühing SIA Loks 5 on nii ostu-müügiahela alglüliks kui lõpplüliks, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et nimetatud äriühing on tegelikult tehinguid teinud. Seega, kõik maksumenetluses kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et tegelikkuses ei ole kauba ostu-müügitehinguid toimunud. Järelikult ei olnud OÜ-l Ustalan ka kaupa, mida AS-le Uvic edasi müüa ning kaebajal ei olnud võimalik kaupa müüa UAB-le Moriva, mistõttu on vormistatud üksnes dokumendid.

Seega puudub AS-l Uvic õigus 2011 septembrikuu käibedeklaratsioonil arvestada sisendkäibemaksu OÜ Ustalan nimel väljastatud arve alusel 115 269,60 eurot ning 0% määraga maksustatavat käivet UAB-le Moriva väljastatud arve alusel 691 000 eurot. Kuna kontrolli käigus selgus, et reaalselt pole toimunud ei ostuega müügitehingut, kuulub AS Uvic poolt OÜ Ustalan arve alusel tehtud väljamaksete ning UAB Moriva poolt tasutud summade vahe tulumaksuseaduse § 52 lg 2 p 3 alusel maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

5.2 Kaebaja oli tulenevalt poolte vahel vormistatud müügilepingust kohustatud kontrollima kauba reaalset olemasolu ning selle vastavust sordimendile, s.o avama veoki plommid ning veenduma, et tegemist on samade seadmetega ja samadele parameetritele vastava kaubaga. M. K. 19.04.2012 ütlustest saab järeldada ainult seda, et ta võis olla näinud kinnist veokit, kuid ei kontrollinud kauba tegelikku olemasolu, vastavalt OÜ Ustalan ja AS Uvic vahel vormistatud 05.09.2011 müügilepingu nr 10-2011-1 punktile 2.2. Vastustaja on seisukohal, et M. K. ei ole kontrollinud vaidlusaluse kauba olemasolu sellepärast, et tegelikkuses kaupa ei ole eksisteerinud ning vormistatud on ainult dokumendid.

5.3 Kaebaja põhjendus eksituse kohta CMR-l ja J. Golikovi ütluses nähtuva vastuolu kohta kauba üleandmise aadresside (CMR-l Vana-Narva mnt 1B12, J. Golikovi selgituses aga Narva mnt 18, Tallinn) osas on kaebaja välja toonud alles kohtule esitatud kaebuses ning selline põhjendus on paljasõnaline ja tõendamata. Tegemist ei saa olla ka keelebarjäärist tuleneva eksitusega, kuna Jevgeni Golikov on läbivalt oma 07.12.2011 selgituses väitnud, et kaupade üleandmine toimus aadressil Narva mnt 18, Tallinn. Kordagi ei ole isik nimetanud Maardu aadressi. Maksuhalduri hinnangul on vastuolu tekkinud seetõttu, et reaalselt kauba üleandmistvastuvõtmist osapoolte vahel ei toimunud. Maksumenetluses koostatud protokollid on õiguspärased ning kaebaja ei ole tõendanud, et Jevgeni Golikov valdab eesti keelt ebapiisavalt. Kaebaja ei ole konkretiseerinud, milliste protokollide osas ta heidab maksuhaldurile ette teabe valikulist fikseerimist ja selle oma äranägemisel sõnastamist. Kui kaebajale ei meeldi küsitletavate selgitused, siis see ei tähenda, et need ei ole nõuetekohaselt protokollitud, sest protokolli allkirjastamisega on ütluste andja kinnitatud, et see on kirjutatud nende sõnade järgi õigesti ja on tõene. Kaebaja väited Jevgeni Golikovi ebapiisava eesti keele oskuse kohta on kummastavad, kuna kaebaja esitas maksumenetluses AS Uvic ja OÜ Ustalan vahel 05.09.2011 vormistatud eesti keelse müügilepingu, mida Jevgeni Golikov enda sõnul redigeeris AS-i Uvic kontoris (Jevgeni Golikovi 07.12.2011 seletuste p 4).

5.4 Dokumendid ja kaebaja juhatuse liikme Alexander Musarovi selgitused tarnspordi organiseerimise osas on vastuolulised. Kaebaja juhatuse liikme Alexander Musarovi 29.11.2011 seletuste kohaselt organiseeris kauba transpordi Eestist - Leetu OÜ Ustalan. Maksumenetluses esitatud AS Uvic (müüja) ja UAB Moriva (ostja) vahel 14.11.2009 vormistatud müügilepingu p

2.2 kohaselt toimetab AS Uvic kauba autotranspordiga ostja lattu, mis asub aadressil: Vilnius, Leedu. J.Golikov on 07.12.2012 ütlustes kinnitanud, et kaebaja ise organiseeris kõik dokumendid. Lisaks nähtub Jevgeni Golikovi 07.12.2012 ütluste punktist 3, et see oli vajalik ainult kaebajale ning tehingute vormistamisega tegeles ainult kaebaja. See asjaolu selgitab, miks J.Golikov ei teadnud vormistatud CMR-idele märgitud kauba väidetavalt Eestisse saabumise asukohta ning tema ütlused on vastuolulised kauba Eestisse saabumise ja lahkumise kuupäevade osas. Järelikult ei vasta tegelikkusele kaebuses toodud väide, et ei ole mitte ühtegi asjaolu, mis kinnitaks AS Uvic teadmist maksupettuses osalemisest või selle organiseerimisest. Seda enam, et Jevgeni Golikovi 07.12.2012 ütlustes toodud seisukohta kaebaja ei ole vaidlustanud. Vastuolud kinnitavad, et tehingud vaidlusaluste CMR ja arvete osas ei ole toimunud.

5.5 CMR-l märgitud seadmete vedaja SIA Auto M.A.Z ei esitanud transporditeenuse osutamise tõendamiseks Läti maksuhaldurile raamatupidamise algdokumente. See ei ole reaalselt tegutsevale ettevõttele omane. Lisaks nähtub Läti maksuhalduri vastusest, et saatelehtedel märgitud sõiduk numbrimärgiga GS-6590 on eksporditud Venemaale 04.09.2007, sõiduki omanikuks on OOO Severo-Zapadnaja Investicionnaja Kompanija ning et registreerimise numbrimärgid tagastati Läti autoregistrile. Vastavat asjaolu ei ole kaebaja vaidlustanud. Saatelehtedel märgitud haagise numbrimärgiga K-6572 omanikuks on alates 19.08.2011 SIA LVI Trans. Seega ei saanud SIA Auto M.A.Z saatelehtedel märgitud sõidukiga osutada transporditeenust, kuna sõiduk on juba alates 2007. aastast Venemaal. Samuti ei ole SIA Auto M.AZ saatelehel märgitud haagise omanikuks, mistõttu ei ole usutav, et sellega osutati transporditeenust. Kaebaja heidab vastustajale ette asjaolu, et vastustaja ei ole esitanud järelpärimist OOO Severo-Zapadnaja Investtitsionnaja Kompanija. Kaebaja ei ole käesolevas asjas esitanud veolepingut SIA Auto M.A.Z ega OOO Severo-Zapadnaja Investtitsionnaja Kompanija vaidlusaluse veose vedamise kohta. Vastustaja leiab, et HKMS § 60 lg 1 mõistes saab lugeda üldtuntuks asjaolu, et Vene Föderatsioonis registreeritud mootorsõidukite numbrimärgil on märgitud riigitunnuseks RUS6 ning iga riigi numbrimärkidel on oma numbrite ja tähtede kombinatsioon. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei ole pöördunud järelpärimisega OOO Severo-Zapadnaja Investtitsionnaja Kompanija poole. Seda enam, et vähemalt marsruudil Maardu – Tallinn vastutas kaebaja CMR-il märgitud andmete õigsuse eest. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja etteheide seoses maksumenetluses A.Š. ütluste võtmata jätmise osas, seda enam, et OÜ Ustalan eitab transporditeenuse osutamist kaebajale. UAB Moriva väidetavalt esindajalt Dmitri Kudenkolt jättis maksuhaldur ütlused võtmata põhjusel, et maksumenetluses andis selgitusi UAB Moriva nimel Oleg Bobkov, kelle sõnul väidetavalt eksisteerib selline isik nagu Dmitri Kudenko. Samas ei esitanud Oleg Bobkov Dimitri Kudenko isikuandmeid ning leping Dimiri Kudenkoga oli väidetavalt sõlmitud suusõnaliselt (Oleg Bobkovi 25.01.2011 seletuste p 1). Järelikult ei olnud maksuhalduril reaalselt võimalik kontrollida Dimitri Kudenko nimeline isiku olemasolu.

5.6 Vastustaja ei nõustu, et ta on rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 11 lg-s 1 sätestatud uurimispõhimõte rakendub ka eriarvamuses toodud vastuväidete kontrollimiseks. Seetõttu tehti täiendavad päringud ka Läti maksuhaldurile ja Skybalt Kinnisvarale. Ärakuulamisõiguse rikkumine saab mõjutada haldusakti õiguspärasust juhul, kui see sai mõjutada asja sisulist otsustamist ehk kui isikul olid olemas seisukohad, mille ta soovis haldusorganile asja otsustamiseks esitada, kuid nende esitamist ei võimaldatud või see oli takistatud. Juhul, kui isikul ei võimaldatud maksumenetluses oma seisukohti esitada on eeldatav, et oma õiguste kaitsel esitab maksukohustuslane need haldusakti vaidlustamisel. Antud juhul on kaebaja oma vastuväited eelnimetatud tõenditele esitanud kohtumenetluses. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja ise organiseeris maksukoormuse vähendamiseks müügiahela ning oli juba iseenesest teadlik asjaolust, et vaidlusalustel CMR-idel märgitud numbrimärgiga sõiduk ei ole teostanud kauba vedu Itaaliast (Parma) Eestisse ja Eestist Leetu. Seega ei saa kaebajale olla üllatuslikud Läti maksuhalduri vastusega edastatud dokumendid selle kohta, et sõiduk numbrimärgiga GS-6590 ei saanud teostada kauba vedu maksumenetluses esitatud CMR-del märgitud ajal ja marsruudil.

5.7 CMR-d ( marsruudil Parma- Maardu –Tallinn) ei tõenda, et kaebaja on soetanud OÜ-lt Ustalan kaupu ning võõrandanud need UAB-le Moriva. Samuti ei ole kaebaja käesolevas menetluses tõendanud kauba väljaviimist Eesti Vabariigist, mis on nõutav ühendusesisese käibe puhul (KMS § 7). Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri tuvastatud asjaolu, et maksuhalduri andmebaas ANTS (automaatne numbrituvastamise süsteem) saatelehtedel (CMR) märgitud sõiduki piiriületust perioodil 01.09.2011 – 31.10.2011 Ikla ja Mõisaküla piiripunktide kaudu ei ole toimunud, kuid on leidnud, et info läbitud piiripunktide kohta on olemas üksnes vedajal. Maksumenetluses esitatud AS Uvic (müüja) ja UAB Moriva (ostja) vahel 14.11.2009 vormistatud müügilepingu p 2.2 kohaselt toimetab AS Uvic kauba autotranspordiga ostja lattu, mis asub aadressil: Vilnius, Leedu. Seega müügiahelas AS Uvic – UAB Moriva on vastavalt

KMS §-le 7 tegemist ühendusesisese käibega. Vastustaja on seisukohal, et ühendusesise käibe korral on kaebaja kohustatud tõendama tehingu toimumist välismaise maksukohustuslasega ja kauba Eestist välja viimist. Maksumenetluses ei ole leidnud tõendamist, et müügiahelas AS Uvic –UAB Moriva vahel on tehingud reaalselt toimunud ning et vaidlusalune kaup on Eestist välja viidud. Kõik eelnev viitab üheselt sellele, et maksuhaldurile maksumenetluses esitatud CMR andmed ei vasta tegelikkusele, millest maksukohustuslane oli teadlik. Asjaolu, et kaebaja ise organiseeris transpordi, kinnitavad lisaks Jevgeni Golikovi seletusele ka teised maksumenetluses kogutud tõendid. Seega ei ole CMR-idel toodud andmed tõesed ega tõenda kaebaja ühendusesisese käibe toimumist. Kaebaja ei ole maksuja kohtumenetluses esitanud ekspedeerimisvõi veolepingut OÜ-ga Ustalan. OÜ Ustalan esindaja Jevgeni Golikov eitab asjaolu, et OÜ Ustalan on korraldanud transporditeenuse osutamist kaebajale (Jevgeni Golikovi 07.12.2011.a seletuste p 3 ja 6). Järelikult OÜ Ustalan ei ole CMR-il (marsruudil Maardu – Tallinn) märgitud kauba saatja ning ta ei vastuta CMR-il märgitud andmete õigsuse eest, sest saatjaks pidi olema AS Uvic, kuna CMR-i lahtris nr 1 on märgitud ka kaebaja andmed. Samuti ei ole Jevgeni Golikov väitnud, et OÜ Ustalan või tema isiklikult oleks koostanud kaubaveo saatelehti CMR marsruudi Itaalia- Tallinn-Vilnius jaoks. Tulenevalt CMR konventsiooni artikkel

7 punktist 1 vastutab kaebaja CMR-il (marsruudil Maardu – Tallinn) märgitud andmete õigsuse eest. Maksumenetluses kaebaja poolt esitatud OÜ Ustalan rekvisiitidega arvest nähtuvalt vastutab saatja ehk kaebaja kõigi vedaja kulude ees, mis võivad vedajal tekkida seoses kaubaveo dokumentide ebatäpsuste ja puudulikkusega. Kaebaja esitatud OÜ Ustalan rekvisiitidega 26.09.2011 arvel märgitud jahutornide kogus ei ole kooskõlas CMR-idel märgitud kogusega (arvel 30 tonni, CMR-idel 4,5 tonni). Arvestades, et CMR-idel on kaubakogused ebaõigesti märgitud ning maksumenetluses esitatud arvete alusel ei ole võimalik kontrollida teiste kaubasaadetiste brutokaalu, siis on alust kahelda teiste kaubasaadetiste CMR-idele märgitud brutokaalu õigsuses ja asjaolus, kas poolhaagise kandevõime (tühimass) võimaldas sellises kaubakoguses ja kaaluga koormat vedada. Kui transporditeenust marsruudil Itaalia-Eesti (Parma- Tallinn, vahemaa pikkus on ca 2640 km) oleks reaalselt osutatud, siis oleks vedajale olnud arusaadav, et poolhaagise brutokaal ei vasta CMR-il toodud andmetele, sest suurem brutokaal suurendab veoki tegelikku kütusekulu ja veokijuhile oleks olnud tajutav, kas ta veab 9236 kg koormat vastavalt CMR-ile või raskemat koormat ligi 35 036 kg. Eluliselt ei ole usutav, et transporditeenuse reaalse osutamise korral marsruudil Eesti-Leedu oleks vedaja jätkanud vedu ebaõigete kaubaveo CMR-i andmetega ning riskinud probleemidega maanteel veoki tegeliku kaalu ja kaubaveo dokumentide kontrollimisel. Väidetava veoki täismass on 18 000 kg ja tühimass 7400 kg, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et sellise veokiga on võimalik vedada ligi 35

036 kg brutokaaluga kaupa ca 3163 kilomeetrit (marsruudil Parma-Tallinn- Vilnius). Seega maksumenetluses esitatud CMR-idel märgitud andmed ei ole õiged ning need ei tõenda CMR märgitud kaupade soetamist kaebaja poolt ja nende võõrandamist UAB-le Moriva ning ühendusesisese käibe toimumist.

5.8 Jevgeni Golikovi 07.12.2011 ütlustest saab üheselt järeldada, et kaebaja ise organiseeris müügiahela, mille tulemusena oli kaebajal võimalik saada alusetult deklareeritud sisendkäibemaks enammakstud käibemaksuna tagasi. Seega oli kaebaja teadlik, et tehinguid OÜ-ga Ustalan ja UAB Moriva ei ole tegelikult toimunud. Nimelt on OÜ Ustalan juhatuse liige Jevgeni Golikov 07.12.2011 ütluste punktis 3 öelnud järgmist: ma arvan, et AS Uvic koordineeris seda tehingut, AS Uvic püüdis lihtsalt mingi hea skeemi otsida, et mitte osta otse Leedu firmale, vaid vahendaja abil. Kõik andmed olid AS Uvic käes ja kõik andmed, mis tehingut puudutasid (sh transport) andis AS Uvic otse Gritos`le. AS-iga Uvic mingisuguseid üleandmisevastuvõtmise dokumente me ei vormistanud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6.1 Maksumenetluses on esitatud maksuhaldurile 05.09.2011 müügileping nr 10-2011-1 ja 28.09.2011 arve nr 2110014, millede kohaselt kaebaja ostis OÜ-lt Ustalan makaronide valmistamise seadmeid kokku 691 617,60 euro eest (sh käibemaks summas 115 269,60 eurot) ning 14.09.2011 müügileping ja 28.09.2011 arve nr 5003, millede kohaselt kaebaja müüs soetatud seadmed edasi UAB-le Moriva hinnaga 691 000 eurot. Kontrolli käigus on OÜ Ustalan selgitanud, et soetas seadmed Soome äriühingult OY Gritos, kes omakorda soetas need kolmelt Läti äriühingult: SIA-lt GD Plus, SIA-lt BV Partners ja SIA-lt Loks 5. Samuti on maksumenetluses selgitatud, et UAB Moriva, kellele kaebaja seadmed müüs, võõrandas need edasi samale Läti äriühingule, kellelt OY Gritos väidetavalt seadmed soetas – SIA-le Loks 5. Maksuhaldur asus vaidlustatud maksuotsuses seisukohale, et ei ole tõendatud kaebaja poolt kõnealuste seadmete soetus OÜ-lt Ustalan ja müük UAB-le Moriva ning asus järeldusele, et seadmeid ei ole kaebaja poolt soetatud ega müüdud ja vormistatud on üksnes dokumendid. Sellest on tingitud ka käesolev vaidlus.

Kaebaja on esitanud tehingute toimumise tõendamiseks arved, müügilepingud, rahvusvahelise saatelehe (CMR) kauba transpordi kohta Eestist Leetu, samuti pangakontode väljavõtted tasumiste ja laekumiste kohta ning heidab maksuhaldurile ette ärakuulamisõiguse rikkumist seoses kolme kaebaja kahjuks tõlgendatud tõendiga tutvumise mittevõimaldamisega ja uurimisprintsiibi rikkumist seoses tõendite valikulise hindamisega ja kogumata jätmisega. Samuti leiab kaebaja, et maksuhaldur on jätnud vastuolud analüüsimata ja tõe välja selgitamata ning et maksuotsus tehti olukorras, kus kontrollimenetlus oli juba lõppenud.

6.2 Eestis tekkinud maksustatava käibe (KMS § 1 lg 1 p 1, § 4 lg 1 p 1) puhul on KMS § 29 lg 1 kohaselt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

Asjas puudub vaidlus, et nii kaebaja kui OÜ Ustalan olid vaadeldaval perioodil käibemaksukohustuslased ning formaalselt vastavad OÜ Ustalan 28.09.2011 arve nr 2110014 ning AS Uvic 28.09.2011 arve nr 5003 seaduses sätestatud nõuetele. Samas on maksustamise aluseks reaalsed majanduslikud sooritused, mitte selliseid sooritusi formaalselt nõuetekohaselt kajastavate dokumentide olemasolu. KMS § 37 lg 7 p 5 kohaselt tuleb arvel näidata kauba või teenuse kirjeldus. Tegemist ei ole üksnes formaalse nõudega. Arvet ei saa pidada sellele sättele vastavaks, kui sellel kajastatud kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ei vasta tehingu majanduslikule sisule. See tähendab, et kui formaalselt nõuetele vastava arve puhul ilmneb, et tehingut, mida arvel näidatud kauba või teenuse nimetus või kirjeldus kajastab, ei ole tegelikult tehtud, ei ole arve saajal alust selle arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata (vt TlnHKo 14.12.2010.a nr 3-10-2629, p 14).

6.3 Maksuhaldur on seadnud vaidlusaluste tehingute toimumise kahtluse alla kokkuvõttes järgmistele asjaoludele tuginedes. Maksuotsuses tuvastatu kohaselt on osapoolte selgitused tehingu asjaoludes (sh transpordis) kokkuleppimise kohta vastuolulised ning sel põhjusel ebausaldusväärsed. Kaebaja juhatuse liikme Alexander Musarovi sõnul edastas transpordi info

OÜ-le Ustalan kaebaja ettevõtte direktor I. Z. või tehnikajuht A. Š., kuid OÜ Ustalan juhatuse liikme Jevgeni Golikovi sõnul suhtles ta tellimuse täpsustuse osas kaebaja finantsjuhi M. K.ga ent seadmete transpordiinfo edastas kaebaja otse OY-le Gritos. Samas väidab M.K., et tema ei ole J.Golikoviga üldse mingeid tehinguga seotud asjaolusid kokku leppinud (vt maksuotsuse lk 4). Lisaks on OÜ Ustalan juhatuse liikme J.Golikovi selgitused vaidlusaluse kauba transpordi kuupäevade ja vastuvõtmise-üleandmise koha osas vastuolus asjas kogutud dokumentidega.

J.Golikovi väitel viidi kaubad samal päeval edasi Leetu, kui nad Itaaliast Eestisse jõudsid. Maksuhaldurile osapoolte poolt esitatud CMR-de kohaselt jõudsid seadmed Itaaliast Eestisse 24.09.2011 ning siit Leetu viidi kaup 30.09.2011. J.Golikovi sõnul toodi kaup Tallinnasse Narva mnt 18 platsile, kus toimus ka üleandmine. CMR-ide kohaselt on kaup toodud Itaaliast Vana- Narva mnt 1B, Maardus. Kahtlust äratab maksuhalduri hinnangul lisaks ka asjaolu, et UAB Moriva ei lasknud kaupa koheselt toimetada Itaaliast Leetu (vt maksuotsuse lk 4-5). Lisaks on vastuolulised ka OÜ Ustalan juhatuse liikme J.Golikovi ja kaebaja finantsjuhi M.K.i selgitused seadmete üleandmise-vastuvõtmise ning arve edastamise kohta.

J.Golikovi sõnul vaatas tema koos M.K.iga kauba üle (plomme ei avatud, kuid ühest nurgast vaadati) ja siis liikusid seadmed edasi Leetu, kuid M.K.i sõnul tema kaupa üldse ei vaadanud (sai vaid Maardus kokku). J.Golikovi sõnul andis tema arve M.K.ile kaebaja kontoris, kuid M.K.i sõnul ta ei tea, kus toimus arve esitamine (vt maksuotsuse lk-d 5 ja 7). Maksuhalduri hinnangul CMR, millega OÜ Ustalan sai OY-lt Gritos kauba Maardus Vana-Narva mnt 1B ei tõenda, et kaebaja on kauba vastu võtnud ja edasi müünud UAB-le Moriva, kuna CMR-ides ei ole kaebajat kauba saatjana ega saajana käsitletud ning kaebaja ei ole teisi kauba vastuvõtmist tõendavaid dokumente esitanud (vt maksuotsuse lk 5-6).

Transporditeenuse osutamise mittetoimumise kahtlusi kinnitavad ka asjaolud, et CMR-del seadmete vedajana märgitud SIA Auto MAZ ei ole läti maksuhaldurile transporditeenuse osutamist tõendavaid dokumente esitanud, CMR-idel märgitud sõiduk numbrimärgiga GS-6590 n eksporditud Venemaale 04.09.2007 ja selle omanik on OOO Severo- Zapadnaja ning CMR-del märgitud haagise omanikuks on alates 19.08.2011 SIA LVI Trans. Samuti ei näita maksuhalduri andmebaas CMR-del märgitud sõiduki piiriületust Ikla ja Mõisaküla piiripunktide kaudu perioodil 01.09.2011 – 31.10.2011.

Eeltoodu kogumis viitab CMR-ide fiktiivsusele ning kaebaja teadlikkusele sellest (J.Golikovi sõnul olid kaebajal kõik andmed ning edastas need otse OY-le Gritos, vt maksuotsuse lk 6). Kauba mitteliikumist kinnitab ka OÜ Skybalt Kinnisvara juhatuse liikme Sven Voitese selgitus, mille kohaselt ta oleks märganud Vana-Narva mnt 1B territooriumil sõidukit, kui see oleks seal 7 päeva seisnud (vt maksuotsuse lk 6). Maksupettuse kahtlusi kinnitavad ka vastuolud OÜ Ustalan juhatuse liikme J.Golikovi ja OY Gritos juhatuse liikme Aleksei Borissenko selgitustes.

J.Golikovi sõnul nad isiklikult näinud ei ole ning OY Gritos leidis ta läbi Saksamaal elava tuttava, kuid A.Borissenko sõnul oli J.Golikov tema õpetaja ning seonduvalt tehinguga kohtuti ka isiklikult. J.Golikovi sõnul koostas lepingu tema ning selle allkirjastamine ja arve edastamine toimus posti teel, kuid A.Borissenko sõnul saadi lepingu sõlmimiseks Eestis kokku ning arvatavasti edastas ta arve J.Golikovile meili teel. Maksuhalduri täpsustusele arvel oleva originaalallkirja osas, arvas A.Borissenko, et andis selle isiklikult edasi. Transpordi kohta selgitas J.Golikov, et selle organiseeris ja maksis nii Itaaliast Eestisse kui Eestist Leetu OY Gritos, kuid A.Borissenko sõnul organiseeris transpordi Itaaliast Eestisse Itaalia pool ning edasist ta ei tea.

Tema väitel esitas transpordifirma arve Itaalia firmale ning A.Borissenko maksis transpordi tehnika hinna sees. J.Golikovi sõnul tema leidis OY Gritos ning ülejäänud tehingu üksikasjad leppisid kokku kaebaja ja OY Gritos omavahel, kuid A.Borissenko sõnul ei ütle talle nimi AS Uvic mitte midagi ning nimed Alexander Musarov, M. K. ja I. Z. ei ole talle tuttavad (maksuotsuse lk 7-8). Kahtlust tekitab ka asjaolu, et OÜ Ustalan on kaebajaga sõlminud lepingu enne kui OY-ga Gritos, st enne kui OÜ Ustalan oli kauba soetanud OY-lt Gritos (vt maksuotsus lk 8).

A.Borissenko selgitused on vastuolus ka esitatud dokumentatsiooniga. A.Borissenko sõnul soetas ta OÜ-le Ustalan müüdud kaubad Eesti firmalt ning muid tehinguga seotud asjaolusid ei mäleta. Samas edastas ta maksuhaldurile hiljem lepingud, millede kohaselt on seadmed soetatud kolmelt Läti äriühingult –

SIA GD Plus, SIA BV Partners ja SIA Loks 5. SIA GD Plus ja SIA BV Partners omavad variettevõttele iseloomulikke tunnuseid.Seega ei ole tehingute toimumine usutav, sh põhjusel, et SIA Loks 5 on tehingus algja lõpplüli ning ei ole müüki OY-le Gritos deklareerinud (vt maksuotsuse lk 8). Tehingute fiktiivsusele viitab ka asjaolu, et osad seadmed on OY Gritos soetanud tehingute kohaselt oluliselt kallimalt kui edasi müüs ning osad oluliselt odavamalt (vt maksuotsuse lk 9). AS Uvic juhatuse liikme Alexander Musarovi selgitusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna tema ei leidnud UAB-d Moriva, vaid UAB Moriva juhatuse liige Oleg Bobkov leidis teda. Oleg Bobkov aga on kinnitanud, et ei tea tehingu sisust midagi ja tema UAB- ga Moriva ei tegele. Oleg Bobkob teab üksnes nii palju, kui Dmitri Kudenko talle rääkis ning käis üksnes AS-is Uvic D.Kudenko palvel dokumente vormistamas. Tehingute mittetoimumist kinnitab ka asjaolu, et UAB Moriva on SIA-le Loks 5 väljastanud arve juulis 2011, kuid soetas ise seadmed alles septembris 2011. Tehingute mittetoimumist kinnitab ka, et SIA Loks 5 müüs jahutornid OY-le Gritos hinnaga 3750 eurot, kuid hiljem ostis need UAB-lt Moriva hinnaga

76 000 euroga, kusjuures UAB Moriva ei ole müüki SIA-le Loks 5 deklareerinud (vt maksuotsuse lk 9). Kaebaja poolt esitatud CMR marsruudil Maardu Vilnius ei kinnita tehingute toimumist, kuna saatelehtedel märgitud vedaja SIA Auto M.A.Z. ei esita Läti maksuhaldurile dokumente, mis mh kinnitaksid transporditeenuse osutamist ning saatelehel märgitud sõiduk on 04.09.2007 müüdud Venemaale. Kohus nõustub vastustajaga, et eeltoodud asjaolud kogumis annavad alust järeldada, et reaalselt eelnimetatud tehinguid ei toimunud ning et kaebaja on teadlikult tekitanud seadmete ostu-müügiahela, et saada alusetult deklareeritud sisendkäibemaks enammakstud käibemaksuna tagasi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et olukorras, kus maksuhaldur on piisavalt põhjendanud, miks on alust mõistlikuks kahtluseks, et kaebaja osales maksupettuses, läheb tõendamiskoormus vastavalt MKS §-le 150 üle maksukohustuslasele (vt RKHKo 04.06.2013.a nr 3-3-1-15-13, p 15). Kohtu hinnangul ei ole kaebaja vastavaid tõendeid esitanud.

6.4 Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur on rikkunud ärakuulamisõigust. Nähtuvalt asja materjalidest on kaebajale antud võimalus kontrollaktiga tutvuda ning ta on 20.09.2012 esitanud sellele ka eriarvamuse (kusjuures maksuhaldur on eriarvamuse esitamise tähtaega kaebaja palvel pikendanud). Kaebaja vastuväiteid on maksuhaldur käsitlenud ka maksuotsuses. Asjaolu, et kontrollakti väljastamisel ei olnud maksuhalduril kogutud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid ning et kaebajal puudus võimalus kolme tõendiga tutvumiseks, ei saa pidada ärakuulamisõiguse rikkumiseks. Läti maksuhaldurile tehtud päringu vastust, maksuhalduri andmebaasi ANTS (automaatne numbrituvastamise süsteem) dokumenti piiriületuse kohta ning OÜ Skybalt Kinnisvara vastust ei saa pidada sellisteks määravateks tõenditeks, mille alusel maksuhaldur tegi otsuse kaebaja kahjuks. 23.08.2012 kontrollaktist nr 12.2-3/4555-6 nähtuvalt jõudis maksuhaldur maksuotsuses toodud järeldustele ka neid arvestamata. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja nende tõenditega seonduvalt olulisi vastuväiteid esitanud ning on üksnes selgitanud, et võib olla mitu põhjust, miks Läti maksuhalduril ei õnnestunud ühendust saada seadmeid OY-le Gritos müünud äriühingutega, et vedu võis toimuda maksuhalduri poolt märkimata piiripunktide kaudu ning et Vana-Narva mnt 1B territooriumil seisis veok vaid mõned päevad ning seejärel seisis mõnes teises kohas.

6.5 Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ning on tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt hinnanud. Nähtuvalt maksuotsusest on maksuhaldur vastuolud välja toonud ning neid maksuotsuses ka analüüsinud ja hinnanud. Kohus nõustub maksuhalduri argumentatsiooniga vastuolude käsitlemise osas J.Golikovi ütlustes ja CMR andmetel, A.Musarovi ja J.Golikovi ütlustes seonduvalt transpordiga ning J.Golikovi ja M.K.i ütlustes seonduvalt arve saatmisega, kauba üleandmise-vastuvõtmise kohaga ja ülevaatamisega ning ei pea HKMS § 165 lg 2 alusel vajalikuks neid põhjendusi korrata ja vastavaid kaebaja etteheiteid analüüsida, kuna maksuotsuses on neid vastuväiteid käsitletud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on otseseid tõendeid maksupettuse asjaolude kohta raske leida, mistõttu kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis (vt RKHKo 04.06.2013.a nr 3-3-1-15-13, p 13). Kuivõrd maksumenetluses teeb maksuhaldur oma järeldusi tõendite kogumi pinnalt, on maksuhalduri kohustuseks välja selgitada maksustamise seisukohast olulised asjaolud. Selleks peab maksuhaldur analüüsima kogu tehingute ahelat ja vajadusel kasutama informatsiooni teistest maksumenetlustest, mida maksuhaldur on ka teinud. Kohus leiab, et maksuhaldur on piisava põhjalikkusega kontrollinud kõiki maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid ning põhjendanud maksuotsuses igakülgselt oma seisukohti, andes hinnangu nii kaebaja poolt esitatud kui kolmandatelt isikutelt ja teistest maksumenetlustest kogutud tõenditele. Kõik maksuotsuses käsitletud tõendid on asjakohased ning teenivad põhjendamiskohustuse eesmärki. Maksuhalduril ei ole võimalik kõiki asjaosaliste vastuolusid kõrvaldada, kuid maksuhalduril on vastuolude pinnalt võimalik teha järeldusi tehingu toimumise või mittetoimumise osas.

6.6 Asjaolu, et maksuhaldur jättis A.Musarovi nimetatud võimalikelt transpordiinfo edastajatelt

I. Z. ja A. Š.lt OÜ-st Ustalan suulised selgitused võtmata, ei tähenda uurimiskohustuse rikkumist, kuna maksuhaldur on võtnud selgitused tehinguosaliste OÜ Ustalan ja kaebaja juhatuse liikmetelt J.Golikovilt ja A.Musarovilt, kui osapooli tehingutes esindanud isikutelt ning nende ütlustes ilmnenud asjaolude ja vastuolude põhjal oli võimalik maksuotsuses toodud järeldusi teha. Kaebaja ei ole välja toonud, millisel viisil oleks maksuhaldur saanud I. Z. ja A. Š.lt selgitusi võttes kõrvaldada vastuolud J.Golikovi ja A.Musarovi ütlustes. Kohus nõustub maksuhalduriga, et marsruudil Maardu – Tallinn vastutas kaebaja CMR-l märgitud andmete õigsuse eest, mistõttu ei ole põhjendatud kaebaja etteheide A. Š.lt ütluste võtmata jätmise osas, veel enam olukorras, kus OÜ Ustalan eitab transporditeenuse osutamist kaebajale. Asjakohane ei ole ka kaebaja väide, et maksuhaldur ei küsinud OY Gritos esindajalt, kellega viimane suhtles seadmete müügitehingu objektide transpordi korraldamisel. Maksuotsusest nähtuvalt on OY Gritos juhatuse liikmelt Aleksei Borissenkolt selgitusi võetud ning viimane on kirjeldanud transpordiga seonduvaid asjaolusid. Lisaks on maksuotsuses piisava põhjalikkusega välja toodud vastuolud A.Borissenko ütlustes ning maksuhaldur on järeldanud, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus nõustub maksuhalduri analüüsiga A.Borissenko ütluste osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.

6.7 Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhalduri järeldus CMR-del märgitud sõiduki kohta on väär. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjalikult selgitanud, miks CMR-del märgitud sõiduk ei saanud transporti teostada. CMR-l märgitud sõiduk numbrimärgiga GS-6590 on eksporditud Venemaale 04.09.2007, sõiduki omanikuks on OOO Severo-Zapadnaja Investicionnaja Kompanija ning selle registreerimise numbrimärgid tagastati Läti autoregistrile. Kohus nõustub maksuhalduriga, et sama numbrimärgiga ei ole veo teostamine usutav, kuna Venemaal registreeritud sõidukitel on numbrimärgil riigitunnuseks RUS. Lisaks on saatelehtedel märgitud haagise numbrimärgiga K-6572 omanikuks alates 19.08.2011 SIA LVI Trans, kes transporditeenuse osutamise tõendamiseks ei ole Läti maksuhaldurile dokumente esitanud. Seega on õige maksuhalduri järeldus, et SIA Auto M.A.Z ei saanud saatelehtedel märgitud sõidukiga osutada transporditeenust. Kaebaja ei ole maksuhalduri põhjendustele ümberlükkavaid vastuväiteid esitanud. Seega ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et maksuhaldur pidanuks kahtluste tekkimisel pöörduma OOO Severo-Zapadnaja Investitsionnaja Kompanija ja SIA LVI Trans poole. Transpordi toimumise tõendamiseks ei ole kaebaja maksuhaldurile veolepingut esitanud.

6.8 Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et Jevgeni Golikovi sõnade pinnalt ei saa maksuhaldur teha järeldust, et kaebaja osales teadlikult maksupettuses ning oli teadlik, et reaalselt tehinguid ei toimunud. Vastavale järeldusele on maksuhaldur jõudnud kõiki tõendeid kogumis hinnates ja analüüsides. Asjaolu, et J.Golikov on maksuhaldurile hiljem selgitanud, et ka tema suhtles OY- ga Gritos (otsis tuttava kaudu firma, võttis firmaga ühendust, pidas hinnasuhtlust), ei lükka ümber J.Golikovi poolt varasemalt öeldut, et tehingut koordineeris AS Uvic, kes soovis osta kauba Leedu firmale, kasutades vahendaja abi ning et kõik andmed (sh transport) oli AS-i Uvic käes, kes andis need üle otse OY-le Gritos.

6.9 Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et maksuhalduri järeldus UAB Moriva kui mittetegutseva ettevõtte kohta on väär. Nähtuvalt maksuotsusest kinnitavad maksuhalduri kahtlusi nii O.Bobkovi ütlused, mille kohaselt tema ei tea tehingu asjaoludest midagi ning kaebaja juures on ta käinud üksnes dokumente vormistamas, kui ka asjaolud, et UAB Moriva on SIA-le Loks 5 väljastanud arve juulis 2011, soetades need seadmed ise alles septembris 2011 ning ei ole müüki SIA-le Loks 5 deklareerinud. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendusega Dmitri Kudenkolt selgituste võtmata jätmise kohta ning leiab, et maksuhalduril olemasoleva info põhjal puudus vajadus Dmitri Kudenko küsitlemiseks, seda enam, et maksuhalduril puudusid tema isikuandmed ning temaga sõlmitud väidetav leping.

6.10 Põhjendatud on maksuhalduri järeldus, et CMR-del märgitud andmed ei ole tõesed (p 6.7 seonduvalt sellel märgitud sõiduki ja vedajaga). Kohus peab vajalikuks välja tuua, et isegi kui arvetel märgitud kogused ei ole vastuolus CMR-del märgitud andmetega ning CMR-del on märgitud jahutornide mahutavus mitte kaal, siis vastav asjaolu maksuhalduri lõppjäreldusi tehingute mittetoimumise kohta ümber ei lükka, kuna muud asjas kogutud tõendid kinnitavad üheselt maksuhalduri järeldusi. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et maksuhaldur on välja toonud üksnes kaks piiripunkti, mille kaudu vedu ei ole toimunud, kuid teisi käsitlenud ei ole. Kohus leiab, et nähtuvalt maksuhaldurile esitatud AS Uvic (müüja) ja UAB Moriva (ostja) vahel 14.11.2009 vormistatud müügilepingu punktist 2.2 pidanuks kaebaja korraldama seadmete transpordi Leetu ning seega tagama CMR-ile kantud andmete õigsuse. Kaebaja aga transpordi kohta andmeid esitada ei oska. Samuti on kaebaja väited transpordi korraldamise kohta OÜ Ustalan poolt vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus nõustub maksuhalduriga, et vastavalt KMS §-le 7 on tegemist ühendusesisese käibega ning sel juhul on kaebaja kohustatud tõendama tehingu toimumist välismaise maksukohustuslasega ja kauba Eestist välja viimist. Seega peaks kaebaja esitama maksuhaldurile ka tõendid, millest nähtuks milliste piiripunktide kaudu on vedu toimunud. Vastavaid tõendeid kaebaja maksuhaldurile esitanud ei ole. Samuti ei ole kaebaja esitanud maksuja kohtumenetluses ekspedeerimisvõi veolepingut OÜ-ga Ustalan.

6.11 Kontrollimenetlus ei olnud maksuotsuse tegemise ajaks lõppenud. Nähtuvalt 09.11.2011 korraldusest nr 12.2-3/4555-1 algatas maksuhaldur MKS § 110 lg 1 ja § 59 lg 2 p 1 alusel kaebaja käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimenetluse perioodi september 2011 kohta. Seega alustas maksuhaldur üksikjuhtumikontrolli. Samas ei nähtu vaidlusalusest korraldusest, et maksuhaldur oleks alustanud tagastusnõude õigsuse kontrolli, mis aga ei tähenda kohe, et selle õigsuse kontrollimine oleks korralduse alusel välistatud. Maksuhaldur on tagastusnõude aktsepteerinud KMS § 106 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et kui maksuhaldur oleks alustanud üksnes tagastusnõude õiguse kontrolli, lõppenuks see tagastusnõude aktsepteerimisega, kuid käesoleval juhul selle aktsepteerimisega 09.11.2011 algatatud käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimenetlus ei lõppenud. Seega on kaebaja vastavad väited põhjendamatud.

6.12 Olukorras, kus müüja kajastab arvel tegelikkuses mittetoimunud tehingut, puudub ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kuivõrd käesoleval juhul on tõendatud, et OÜ Ustalan kaebajale vaidlusaluseid makaronide valmistamise seadmeid ei müünud, puudus kaebajal õigus

2011 septembrikuu käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas deklareerida OÜ Ustalan rekvisiitidega 28.09.2011 arvel nr 2110014 näidatud sisendkäibemaksu summas 115 269,60 eurot.

6.13 Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt vastavalt TuMS §-dele 48–50. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, ettevõtlusega mitteseotud kulu. Riigikohus on asunud seisukohale, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p 3 kohaselt märkida ka tehingu majanduslik sisu ning kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga (vt RKHKo 20.06.2007.a nr 3-3-1- 34-07 p-s 15). Kuivõrd käesolevas asjas on maksumenetluses tuvastatud, et OÜ Ustalan 28.09.2011 arvel nr 2110014 ning AS Uvic 28.09.2011 arvel nr 5003 on kajastatud tegelikkuses mittetoimunud tehinguid, on õiguspärane kaebaja poolt OÜ Ustalan arve alusel tehtud väljamaksete ja UAB Moriva poolt tasutud summade vahe maksustamine TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p-i 3 alusel tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud.

6.14 Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et MTA 05.11.2012 maksuotsus nr 12.2-3/4555-8 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

7. HKMS § 253 lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 01.02.2013 määrusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras MTA 05.11.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4555-8 täitmise 30 päevaks (01.02.-01.03.2013) ning HKMS § 252 lg 4 ls 3 alusel rakendus esialgne õiguskaitse kuni kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Kuivõrd käesoleva otsusega jääb kaebus rahuldamata, tuleb 01.02.2013 kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada.

8. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Indrek Paukštys