2-13-50508/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-13-50508

Hagi õigeksvõtul põhinev K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Seesam Insurance AS hagi Andres Käärik vastu võla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

1 182.34 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Seesam Insurance AS, rk 10055752, asukoht Vambola 6, Tallinn, esindaja volikirja alusel Merle Kollo, merle.kollo@seesam.ee ; kostja Andres Käärik, ik 37504082722, elukoht XXX RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Andres Käärikult (Käärik) Seesam Insurance AS kasuks kahjuhüvitis 1

182 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaks) eurot 34 senti.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Menetluskulud jätta Andres Kääriku kanda.

5. Välja mõista Andres Käärikult Seesam Insurance AS kasuks riigilõiv 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja kohtu põhjendused 30.11.2010 toimus Tartus Riia 128 maja juures liiklusõnnetus, milles A.

Kääriku poolt juhitud sõiduk Nissan Pick-up, reg märgiga 959 MGC sõitis otsa pargitud sõidukitele. A. Käärik lahkus sündmuskohalt. Lõuna Prefektuuri 31.05.2011 otsusega tunnistati A. Käärik liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Hageja on hüvitanud õnnetuses kannatada saanud sõidukite remondi maksumused vastavalt 441.52 eurot ja 613 eurot. Kahjuhüvitisele lisandub käsitluskulu. Hageja nõuab kokku 1 182.34 euro tasumist. Kuivõrd kostja lahkus õnnetuskohalt, esitas hageja Liikluskindlustuse seaduse § 28 lg 1, § 48 lg 2 p 7 ja § 48 lg 3 alusel tagasinõude 03.07.2011, 15.04.2012 ja 31.03.2013.

Kostja hageja nõuet ei rahuldanud. 27.10.2013 esitas hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Kostja esitas vastuväite kogu nõude vastu: ta on andnud kindlustusandjale seletuse, miks jäi avarii nõuetekohaselt vormistamata. Politsei poolt määratud karistus on kustunud. Seesam ei teavitanud kostjat, et võib olla veel pretensioone tema vastu. Kostja palus maksekäsu menetlus lõpetada. Hageja pöördus hagiga kohtusse. Kostja esitas hagile vastuse 13.04.2014. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab ta hageja nõuet terves ulatuses, kuid on täielikult vastu kohtuliku menetlusega kaasnevatele lisakuludele.

Hageja oleks pidanud raha nõudma väljaspool kohtumenetlust. Kostja on süüdi antud õnnetuses, mille üle vaidlust ei ole. Kostja on nõus tasuma võla 6 võrdse osamaksega. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte.

Sama seaduse § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja lahkus 30.11.2010 toimunud liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Hageja poolt hüvitatud kahjusummade üle vaidlust ei ole. Hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt nõutud summas. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hagejal ja kostjal on võimalik sõlmida kokkulepe kohtuotsuse täitmiseks, et vältida hageja pöördumist kohtutäituri poole, mis tooks kaasa täiendavad kulutused.

Kohus ei saa hagejat selleks sundida, kokkuleppe sõlmimine on poolte vaba tahe. Kohtul ei ole alust kohtuotsuse täitmise korra määramiseks, sest kostja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks on võla tasumine võimalik nimelt 6 maksega ja millise tähtaja jooksul.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Esitatud taotluse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot. Kostjal oleks olnud maksekäsu kiirmenetluses võimalik jätta vastuväide esitamata, mis oleks kaasa toonud ainult

45 euro suuruse riigilõivu hüvitamise kohustuse. Kostja otsustas esitada vastuväite, mis tulenevalt hilisemast hagi õigeksvõtust oli ilmselt põhjendamatu, kuid toob endaga kaasa hageja poolt täiendavalt tasutud riigilõivu hüvitamise kohustuse summas 130 eurot. Kokku on hageja tasunud menetluses 175 eurot riigilõivu, mis tuleb kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik