4-14-106/36 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-14-106

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2014 Haapsalu a Väärteoasja number 4-14-106 Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo Istungisekretär Gerda Raidla

Väärteoasi

V.V kaebus PPA korrakaitseb Lääne Prefektuuri üroo Haapsalu politseijaoskonna 23.12.2013 otsuse nr le väärteoasjas

2570,13,001907, mille kohaselt karistati V.V Karistusseadustiku 218 lg 1 rahatrahviga

§ järgi

25 trahviühikut s.o. 100 eurot Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.V, isikukood xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel *keel, * töökoht

Kaitsja advokaat Birgit Sisask, Advokaadibüroo Luberg ja

Päts, asukoht Pärnu mnt Tallinn 10141, e-post: Birgit.sisask@lplaw.ee

Kohtuväline menetleja PPA Prefektuuri Lääne

Korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, asukoht

Lossiplats Haapsalu, e-mail: haapsalu- @politsei.ee, pj esindaja Kiur Klippberg RESOLUTSIOON

1. V.V kaebus rahuldamata

Jätta ja PPA Lääne Prefektuuri itsebüroo korraka Haapsalu politseijaoskonna 23.12.2013 2570,13,001907 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele

/Rahandusministeerium arve 10220034796011 SEB, arve 221023778606 Swedbank, viitenumber

10220135310451/. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse.

3. Välja mõista V.V-lt riigi tuludesse kulu 61

tunnistaja sõidu (kuuskümmend üks) eurot 42 senti /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr EE891010220034796011 SEB Pank,

4-14-106

arveldusarve nr EE932200221023778606 Swedbank, arveldusarve nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr EE701700017001577198 №rde Bank Finland PLC

Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 4-14-106, menetluskulu /.

Nõue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päev menetluskulu osas

a jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

2184,78 eurot .

Jätta rahuldamata V.V taotlus tema poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks riigieelarve vahenditest.

5. BTA Insurance Company SE Eest filiaali tsiviilhagi kahju 1298,60 eurot väärteoga tekitatud hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. Tsiviilhagi on õigus esitada uuesti tsiviilkohtumenet se korras. lu

6. Edastada kohtuotsus V.V-le, kaitsjale lejale. ja kohtuvälisele menet

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

PPA Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 23.12.2013 otsusega /väärteotoimik – väärteoasjas nr järgmise edaspidi VTT tl 68/ 2570,13,001907 karistati V.V

rikkumise eest 22.06.2013.a kell 21.47 – Lääne Hanila vallas Kinksi külas tahtlikult lõi maakonnas jalaga ja käega vastu K T kasutuses olevat ja M S kuuluvat sõiduautot Saab 9-3 reg nr * ning tekitas vasakule küljele kere detailidele ja esiklaasile juhiuksel vigastusi, millega tekitas BTA Insurance

Company SE Eesti filiaalile varalise kahju 1298,60 eurot ja K T 190 eurot, pannes selle toime varavastase teo väheväärtusliku asja vastu. V.V rikkus sellega KarS 203 ja pani KarS 218 lg 1 § toime väärteo, milline on kvalifitseeritav §

järgi. Karistus isik kahetseb puhtsüdamlikult juhtunut Väärteo eest on t kergendav asjaolu . V.V-le karistuseks määratud S § trahviühikut Kar

218 lg 1 alusel rahatrahv 100 eurot s.o 25 . Kaebus

07.01.2014 saabus Pärnu Maakohtusse väärteo V.V kaebus otsusele asjas nr 2570,13,001907 /kohtutoimik edaspidi KT tl 3-7/

– , milles vaidlustatakse otsus täies ulatuses.

Kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme, sest otsuses ei ole antud sisulist õiguslikku hinnangut ega põhjendust ühegi otsuses nimetatud tõendi seotusele ja asjakohasusele väidetava väärteoasja lahendamisel. Samuti puuduvad põhjendused kõikide vastulauses esitatud seisukohtade mittearvestamise kohta. Kaebaja on seisukohal, et ta tegutses hädakaitse korras, kuna väidetavalt kahju saanud autoga oleks temast sündmuskohalt lahkumise käigus üle sõidetud, üritas äratada juh tähelepanu ning vältida auto i all

a jäämist. Tõendamist ei ole leidnud, et vigastused K.T autole tekitati 22.06.2013, mitte enne ega pärast seda.

Kuna intsidendi toimumise, vaatlusprotokoll koostamise ning esialgse autoremondi pakkumise vahele jäi ajaline vahe, ei ole võimalik tuvastada kaebaja mistahes väidetava käitumis seoseid e ja sõidukil esinenud väidetavate vigastuste vahel. Kaebajale jääb selgusetuks BTA Insurance Comrany SE Eesti filiaali pool esitatud hagiavalduse seos käesoleva väärteoasja lahendamisega. VTMS 7 alusel ei ole menetleja pädevuses hagiavaldusele hinnangu andmine.

4-14-106

Väärteo toimepanemine kaebaja poolt ei ole tõendatud ja karistuse määramiseks puudub alus.

K .2013 2570,13,001907 aebuse esitaja palub tühistada 23.12 otsus väärteoasjas nr täies ulatuses ja teha uus otsus, millega lõpetada kaebaja suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvaidlustes leidis kaitsja /KT tl 102-107/, et

- ei ole tõendatud V.V poolne rikkumistegu, s.o süüdistuse kohaselt jala ja käega vastu autot Saab 9-3 reg nr * (edaspidi auto) löömine KarS § 203 (§ 218 lg 1) mõttes (puudub teo objektiivne ja subjektiivne koosseis),

-andmed autol esinevate kahjustuste kohta ei ole usaldusväärsed eelkõige seetõttu, et neid ei ole 22.06.2013 sündmuskohal fikseeritud ja -

ei ole tuvastatud põhjuslikku seost autole tekkinud kahju ja V.V käitumise vahel.

Kui kohus peaks leidma, et V.V on oma käitumisega täitnud asja rikkumise objektiivse ja subjektiivse koosseisu, tuleb kaaluda ka V.V tegevust hädakaitse valguses KarS § 28 järgi. Kui kohus peaks leidma, et V.V on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, siis tuleks kaaluda väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Lähtudes eeltoodust palus kaitsja väärteomenetlus V.V suhtes lõpetada väärteokoosseisu puudumis

e tõttu, s.o VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi või alternatiivselt, kui kohus tuvastab V.V käitumises koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, väärteomenetlus V.V suhtes lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, s.o VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi. Väärteoasjas esitatud tsiviilhagi jätta vastavalt VTMS § 7 lahendamiseks tsiviilkorras.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja esitas kohtule seisukoha kaebuse osas /KT tl 56/, milles leiab, et otsuse tegemisel on arvestatud kõiki kogutud tõendeid, V.V on talle süüks arvatava teo toimepanemises süüdi, kohtuväline menetleja jääb oma lahendi juurde, kaebus tuleb jätta rahuldamata. Samale seisukohale jäi kohtuväline menetleja ka kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

VTT tl 67 s on V.V poolt toime pandud rikkumise kirjeldus sama, mis väärteoprotokolli väärteootsuses nr 2570,13,001907. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli § ning väärtegu ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik KarS kvalifitseeriti Kar

218 lg 1

S § järgi. KarS kuriteona § sätestab võõra asja rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 203 asub karistusseadustiku 13.peatükis s.o varavastaste süütegude all. KarS § 218 lg

1 sätestab väärteona varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Lõike 2 kohaselt loetakse lõike 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks asja, mille kahjustamisel KarS § 203 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Karistusseadu ise seaduse § 8 p 1 kohaselt on oluline kahju, stiku rakendam mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2013 .a oli palga alammäär kuus 320 eurot, seega oli üle 3200-eurone kahju oluline kahju.

Kohtule on esitatud Lääne Ringkonnaprokuratuuri 24.10.2013 kriminaalmenetluse alustamise teade nr 13257000136 /VTT tl 81-83/, mille kohaselt on alustatud kriminaalmen lust et kontrolli

ineda maks, kas 22.06.2013 võis K.T käitumises es KarS § 121, § 120 või mõne muu KarS eriosas sätestatud süüteokooseisu tunnused. Kohus leiab, et eelnimetatud kriminaalmenetluse teade

4-14-106

ei ole käesolevas asjas tõendiks, kun kohus on kohustatud kaebuse arutamisel uurima kõiki a õiguslikke ja faktilisi asjaolusid ning hindama asjas kogutud tõendeid nende kogumis. Asjaolu, et on alustatud kriminaalmentlust kontrollimaks, kas K.T käitumises võis esineda 22.06.2013 mõne süüteokoosseisu tunnused, ei oma käesoleva väärteoasja arutamisel tähtsust, sest kohus peab ise vahetult . hindama väärteoprotokollis kirjeldatud teoga seonduvaid asjaolusid täies ulatuses Menetlusnormide järgimine kohtuvälise menetleja poolt. Vastulause.

Kaitsja leidis, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme, kuna ei ole vastanud väärteootsuses kõikidele vastulauses /VTT tl 15-18/ esitatud seisukohtadele. Vastulause on esitatud 17.09.2013 s.o 02.09.2013 koostatud väärteoprotokollile.

Vastulauses on taotletud kohtuvälise menetleja V.Vichterpal taandamist edasisest menetlemisest. Väärteoasja toimikust on näha, et V.Vichterpal ei ole käesolevat väärteoasja edasi menetlenud, kuid väärteoasja materjalide juures ei ole VTMS § 26 lg 4 ette nähtud põhistatud määrust. Kohus leiab, et määruse koostamata jätmisega on kohtuväline menetleja rikkunud menetlusnormi, kuid kuna

V.Vichterpal on sisuliselt asja menetlemisest taandunud, siis rikkumine ei ole selline, mis tooks kaasa endaga väärt otsuse tühistamise. e

Peale vastulause esitamist on kohtuväline menetleja koostanud määruse väärteomenetluse jätkamise kohta /VTT tl 21/, kus on jõutud seisukohale, et kuna vastulauses on välja toodud vastuolu tekitatud kahjude osas, siis tuleb jätkata väärteomenetlust, et koguda selles osas täiendavaid tõendeid. Seega on kohtuväline menetleja reageerinud vastulause sellele osale, mis puudutab tõendite vastuolulisust, täiendavate tõendite kogumise otsusega.

Peale väärteomenetluse jätkamist on kohtuväline menetleja koostanud 03.12.2013 V.V-le uue väärteoprotokolli ja sellele protokollile ei ole vastulauset esitatud.

Vastulauses esitatud taotluse osas nõuda asja juurde V.V 25.06.2013 vigastuste fikseerimise tõendid, on kohtuväline menetleja otsuses seisukoha võtnud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on reageerinud vastulauses esitatud seisukohtadele – V.Vichterpal ei ole väärtoeasja edasi menetlenud, tõendite kogumise osas on otsustatud väärteomenetlust jätkata, mille järel on koostatud uus väärteoprotokoll, millele ei ole vastulauset esitatud ja tõendi mitteväljanõudmise osas on väärteootsuses seisukoht võetud. Kohtuotsuse põhjendatus Kaitsja on viidanud selle, et kohtuotsus ei koh e tuvälise men tleja poolt nõuetekohaselt põhjendatud, otsuses ei ole antud õiguslikku hinnangut ega põhjendatust väärteootsuses loetletud tõendite seotusele väidetava väärteoasja lahendamisele, mistõttu puudub võimalus menetleja poolt tehtud karistusotsuse mõistmiseks.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kohtuväline menetleja ei ole otsust nõuetekohaselt põhistanud, pole järginud otsuse tegemisel kolmeastmelist deliktistruktuuri, vaid on loetlenud tõendid ja otsuses neid hinnanud ei ole. Kuna aga kohus kaebuse lahendamisel peab hindama nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid, siis kohus peab kaebuse lahendamisel lahendama ka küsimuse, kas tõendite otsuses hindamata jätmine on viinud ebaõige otsuseni.

Alljärgnevalt peab tuvastama, kas V.V on toime pannud talle väärteoprotokollis süüks kohus arvatava teo, kas on saabunud väärteoprotokollis kirjeldatud tagajärg ning kas V.V teo ja tekkinud tagajärje vahel on põhjuslik seos.

Väärteoprotokollis kirjeldatud sündmuse kohta on kohtus ütlusi andnud menetlusalune isik ja tunnistajad. Ütlused saab liigitada kaheks – K.T kirjeldavad sündmust ühtemoodi, V.V ja E.A ja tunnistajad M.U ja A.A teisel viisil. Kõik ütlusi andnud isikud kinnitavad kokkulangevalt, et sel päeval oli konflikt V.V ja K.T vahel, mis toimus K.T kasutuses olnud auto juures.

4-14-106

K.T E.A ja

et V.V oli esmasel kohtumisel jaanituleplatsil K.T suhtes agressiivselt on rääkinud, meelestatud – tõstis rusikas käed üles ja küsis, et K.T oli see mees, kes tahtis talle peksa anda. Nii

E.A, K.T kui V.V ütlesid, et seejärel kutsus K.T V.V auto juurde, kuhu V.V ja K.T ka läksid. V.V on sündmuste algust kirjeldanud, et mingil hetkel tuli sinna K T, midagi ütlesid omavahel, mingi sõnavahetus oli, aga mitte midagi sellist, et oleks pidanud kaklema hakkama. K.T kutsus teda kaasa, ütles, et on talle midagi. Läks kaasa. K.T on selgitanud, et kartis, sest see, kui V.V ründas, oli juba teine kord. Aasta aega tagasi, 2012 suve lõpu poole tuli V.V ka lampi talle kallale, aga siis V.V oli nii purjus, et ei suutnud lüüa. Sellepärast ka kartis V.V. Suundus a mõttes käis läbi, et telefon on autos, et kutsub appi uto poole - kedagi. Oli näha, et isik oli agressiivne. Mõtles, et kui telefoni kätte saaks, oleks toekam. Kui liikus auto poole, siis kuulis kui V.V ütles sõbrale, et nüüd saab kakelda. Kuna teadis, et V.V-le meeldib kakelda, siis kui autoukse avas, siis nägi diagonaalis kõrvalistuja selja taga matil matšeetet (see oli jäänud autosse eelmisest päevast, kui sellega tööd tegi, autos olid ka teised tööriistad) e ja astus auto uksest välja jäädes juhiukse kõrvale. ja haaras selle autost. Eemaldas tup

Seejärel V.V taganes kaks sammu kuni esituleni. Ja hakkas karjuma, et pane matšeete ära ja tule kakle. Ei vehkinud noaga, ainuke, mis vehkimisena tunduda võis oli see, kui võttis terariista välja, võttis kaitse pealt ära. Sel hetkel võis olla terariist suunatud tema ees keha lähedal tera ülespoole. Ülejäänud aeg oli jala kõrval all terariist. Terale jäi peale lisakaitse teraviku otsa, mis katab kolm cm teratipust. See on terakoti kaitseks. №a tera ise on umbes 25 cm pikk. K.T rääkis, et seal toimus erinev sõnasõda, enamus oli see, et V.V soovis, et paneks terariista ära ja kakleks. Kui H T vahele hüüdis, siis V.V karjus talle, et sina jää üldse vait - vabandust väljenduse eest – kogu aeg mõttes, et kuidas sealt rahulikult minema saada, sest V.V lits. Endal oli oli sõpradega ülekaalus. Ei julgenud ka autosse istuda, sest kartis, et V.V võib rünnata ka * ja tema *

, sest ta oli ka nende vastu viha üles näidanud, vähemalt õe vastu. V.V on kirjeldanud, et midagi ütlemata võttis K.T autost tagant juhipoolse istme alt noa ja tahtis teda sellega lüüa. Sai käe ette ja samal hetkel kriimustas ta vasakut pöialt. K.T proovis veel rünnata, aga taganes. Ei löönud teda ja ei käitunud nii agressiivselt, et oleks pidanud selle suure noa välja võtma ja sellega ründama. Mingil hetkel olid teised ümber. Karjusid talle, et oled lolliks läinud? Siis proovis ennast kaitsta, mitte otse rünnata K.T`e. Kui noaga vehkimine toimus, siis olid täitsa auto kõrval. Algul kui K.T ukse lahti tegi, siis jäi juhiukse juurde, aga kui K.T teda lüüa tahtis, siis läks auto esiotsa poole ja siis mingi hetk jõudsid jälle selle tagumise juhiukse juurde. Tunnistaja M U

andis kohtus ütlusi, et kui jõudis külaplatsile, siis T K ja V.V läksid lõkke juurest küla tee poole. Kahekesi läksid V.V ja T sõnavahetust ei olnud, täitsa rahulikult auto juurde,

kõndisid, nagu kaks sõpra oleks kõndinud. Tema selle seltskonnaga ei liikunud, oli natuke kaugemal, ei tahtnud ise pihta saada ega vahele minna. T võttis auto tagaistme juurest pika matšeete ja hakkas

V.V poole vehkima. Tema ise oli siis umbes 10 m kaugusel. V.V taganes - kui ta ei oleks taganenud, siis ta oleks pihta saanud. Liikusid auto külje poole ett ja liikusid taha tagasi.

Tunnistaja A A andis kohtus ütlusi, et olid algul külaplatsil laua taga. Lõkkeplatsi kõrval. Teest umbes 30 m. Siis tuli M. K tema juurde ja ütles et vaata, sellel on käes midagi. K vehkis seal mingi mõõgaga. Jooksid sinna. See oli nagu tee peal. Auto oli tee peal, see oli auto kõrval. Jooksid sinna vahetusse lähedusse, natuke aega vehkis ja lõpetas ära kui seal olid. Olid samal küljel kus K T ründas

V.V - esi. Hiljem auto vasakul küljel. Kui vehkimine hakkas, siis olid sel hetkel seal T ja V.V kahek jooksid tema ja M K sinna, S K, M U oli kõrval. Sündmus kestis tema nägemisest kuni auto ärasõidu 3 4 minutit. Suht vähest aega. Sõnavahetust oli, aga sõnu ei mäleta. Sõnavahetus oli -

V.V ja K. Tä vahel. Täpseid ütlusi ei mäleta. Andrus sõimas teda midagi ja K ütles ka midagi. Ei mäleta, oli ise ka närvis Tunnistaja E A andis kohtus ütlusi, et tema otsis H ja vahepeal 5 10 minutit sündmust ei näinud. - Kui H leidis, siis eete. See nuga oli tal koos läksid auto juurde ja K oli käes nuga, metsatööriist, matš

4-14-106

lihtsalt käes, kõrval, ta ei vehkinud sellega. K tahtis takistada V.V, V.V oli agressiivne ja tahtis K T kallale minna ja sellepärast ei saanud K autosse. Andrus karjus, auto ümber oli palju rahvast. Eelkirjeldatud tõendid on põ sündmuse osa hiosas s kokkulangevad, kuid erinevus on selles, et K.T ja E.A kinnitavad, et K.T ei vehkinud matšeetega, see oli kõrval, tal lihtsalt jala agressiivne oli V.V, kes tahtis K.T´i sõimas ja K.T vaid ütles midag le kallale minna. Seda, et V.V i, tunnistas ka A.A. V.V, M.Uja A.A aga kinnitavad, et K. vehkis V.V poole matšeetega. Kohus leiab, et sündmuste objektiivne käik kinnitab E.A ja K.T ütluste õigsust. Kui K.T ja V.V olid sündmuse algul auto tagaukse juures, siis hetkel, kui K.T matšeete välja võttis ja sellelt tupe eemaldas (K.T kinnitas, et siis võis matšeete tera olla suunatud ettepoole), V.V taganes. Kohus leiab, et kui K.T oleks matšeetega vehkinud, siis ei oleks toimunud tagasi liikumist auto tagaukse poole, s.t, et poleks olnud olukorda, et K.T taganes. Kohu et s leiab, et selline liikumine näitab, ründajaks oli V.V ja K.T taganes, mis omakorda tähendab, et K.T ei vehkinud matšeetega. Sündmuste edasist käiku, et E.A ja H.T lükkasid K.T autosse juhi taha olevale istmele, kinnitavad kõik kohtus ütlusi andnud isikud. Selle kohta, mis edasi toimus, on ütlused vastuolulised.

E.A kui K autosse said, istus ise rooli, lukustas on sündmust kirjeldanud nii – auto, V.V üritas juhipoolset tagumist ust avada, aga uksed olid lukus, haaras ukselingist ja püüdis seda lahti saada. E

i näinud, kas ta võttis uksest või raamist kinni. V.V hakkas autot peksma, kõigepealt lõi rusikaga auto kapotti, siis hüppas jalaga juhi küljeaknasse. Hakkas autoga sõitma ja siis V.V hüppas kahe jalaga kahe kõrvalklaasi üles äärde. See oli juhipoolne auto külg, sinna ülesse vahesse. Siis ta kukkus maha ja nemad sõitsid koha pealt ära ja sõitsid suure tee äärde, tee mida mööda sõitis - Kinksi külaplatsilt minev tee on kruusatee. Siis H helistas ja kutsus politsei. Tunnistaja K T andis kohtus ütlusi, et peale seda kui tema oli autosse istunud, suundusid autosse E rooli ja H kõrvalistmele ette. Nii kui autouksed olid sulgunud, astus V.V auto kõrvale ja asus juhi seljatagust ukse klaasi ründama, lüües korduvalt rusikaga, ilmselt soovis seda purustada, sest autost seest oli tunda, et löögijõud oli tugev, oli tunne, et klaas läheb kohe katki. Kui autos olid, siis H muudkui karjus E, et sõida kiiremini, sõida kiiremini. Kuna E on algaja autojuht, ei saanud kohapealt kohe minema ja terve selle aja V.V kolkis autot ja üritas autoust avada. Aga kui autot käivitada, siis automaatselt lukustuvad uksed ja ukse avamine tal ei õnnestunud. E tagurdas ja hakkas edasi sõitma, siis autouksed läksid korraks lahti ja uuesti lukku ja sel hetkel sai V.V uuesti tõmmata ja uks läks lahti. Siis lõi parema käe rusika ukse vahelt sisse . Tõmbas ukse uuesti kinni ja auto , teda ei tabanud jätkas sõitu edasi. Kui auto liikus, siis V.V toetus sõprade õlgadele ja hüppas jalgadega auto külje pealt sisse. Ja jalad tabasid juhiukse klaasi ja libisesid diagonaalis taha ratta poole alla. Üks jalg läks vastu juhiukse klaasi ja teine tabas tagaukse küljeposti klaasi kõrval. Siis lahkusid. Ilmselt pärast hüpet V.V kukkus maha. Sõitsid kuni suure tee ristini ja peatusid. Väljusid autost ja vaatasid auto külje üle ja nägi vigastusi. Siis ütles õele, et peab politseid teavitama, H helistas politseisse. V.V andis kohtuistungil ütlusi, et – vastu klaasi koputas korra vastu tagumist juhipoolset akent ja võttis ülevalt pakiraamist kinni ja raputas autot ja sel hetkel sõideti minema ja sai juhipoolse tagumise küljega vastu rinda, kukkus pikali. Sõitis üle vasaku jala ja siis läksid niimoodi minema, et kruusakive

lendas. No ei ole löönud jalaga autot. M.Uandis ütlusi, et V.V tahtis T K veel rääkida, V.V loksutas autot võttis katusereelingust - kinni ja raputas. Siis * sõitis autoga minema ja kui auto ära sõitis, oli V.V pikali maas teisel pool autot ja siis aitasid Andruse püsti ja Andrus ütles, et tal jalg valutab. Tema ei näinud, et V.V autot lõi. A.A andis ütlusi, et ei näinud, et V.V lõi autot kuidagi. Vastu klaasi tagus rusikaga, tahtis rääkida. Vastu tagaukse klaasi, seal kus Kristjan istus. Jalaga ei löönud. Ära sõites keerasid tee peale. Andrus oli auto külje peal tagaukse kõrval ja sõitsid küljega pihta, Andrus oli auto tagaukse kõrval ja sõidu pealt sai autoga vastu kõhtu või rinda ja kukkus selja peale ja auto sõitis üle vasaku pahkluu. Sõitis suure hooga minema sealt. V.V ei hoidnud autost kinni kui auto liikuma hakkas. Auto keeras nagu tee peale, vasakule. Ninaga oli sõidu suunas ja siis keeras vasakule ja sõitis minema.

4-14-106

Seisid tee peal autost vasakul. V.V seisis ühe koha peal kogu aeg kui auto sõima hakkas, autost vasakul. Keeramise hetkel tekkis kontakt autol V.V-ga jah. E.A ja K.T on kinnitanud, et V.V proovis auto ust avada ja tagus autot käega ning lõi autot ka jalaga ja seejärel, kui oli autot jalgadega löönud küljeklaasi, kukkus maha.

V.V ise räägib, et koputas vaid korra vastu tagumist klaasi ja siis võttis pakiraamist kinni ja raputas autot.

sellest, M.U räägib V.V poolt auto raputamisest, auto löömist ei näinud. A.A rääkis et V.V tagus korduvalt rusikaga

vastu auto tagumist klaasi, jalaga ei löönud. V.V ja A.A kinnitavad, et V.V kukkus selle tagajärjel, kui auto oli liikuma hakanud ja V.V sai autolt löögi vastu rinda.

Kohus leiab, et läbi A.A seletuse, kuidas V.V sai löögi autolt, saab öelda, et A.A ja V.V ütlused ei ole usaldusväärsed, sest A.A poolt kirjeldatud viisil ei saanud V.V autolt lööki saada.

A.A väitis, et auto liikuma hakkamisel ei olnud V.V autoga kontaktis, ei hoidnud autost kinni, V.V seisis ühe koha peal, autost vasakul, tagaukse kõrval. s leiab, et on üldteada asjaolu, et Kohu kui auto nina on sõidusuunas ja auto keerab sõitma hakkamiseks vasakule, siis auto tagaots ei liigu selliselt, et anda löök auto vasakul küljel seisvale inimesele. Seega ei saanud V.V kukkuda auto poolt antud löögist. M.U asus teisel pool autot ja nägi vaid, et peale auto lahkumist oli V.V pikali. Samuti kirjeldavad V.V ja A.A (kes seisis V.V vahetus läheduses) V.V – tegevust erinevalt

V.V räägib ühe korra vastu akent koputamisest ja auto raputamisest. A.A räägib mitmel vastu klaasi rusikaga tagumisest.

Kohus leiab, et V.V ütluste mitteusaldusväärsust näitab ka tema poolt kohtus ja kohtueelses menetluses tunnistanud, et oli tige K.T antud ütluste erinevus. Kohtueelses menetluse on V.V peale ja tahtis teda autos välja saada ja seetõttu lõi rusikaga vastu auto külge ei mäleta, , et oleks jalaga löönud, oma arust autole suuri vigastusi ei tekitanud.

V.V ise leidis, on ju kohtus ja kohtueelses menetluses andnud praktiliselt ühesuguseid ütlusi.

Kohus nii ei leia. Kohtus antud ütluste põhisisuks on see, et K.T teda ründas ja tema vaid tõrjus rünnet ning ühel korral koputas vastu autot ja raputas autot. Kohteelses menetluses ei ole V.V rääkinud midagi tema vastasest ründest. Kohus leiab, et V.V poolt kohtus esitatud sündmuste versioon on selline, et olenemata sellest, mida menetleja küsis, oleks isik sellise ründe olemasolul seda ka koheselt menetlejale avaldanud. On ju V.V ise avaldanud, et kohe, kui politsei tuli jaanituleplatsile peale sündmust, tema avaldas, et hoopis teda rünnati. Selles valguses on hoopis arusaamatu, miks isik menetlejale ütlusi andes ei ole ründest rääkinud, kui ta on algusest peale aru saanud, et tema vastu rünne toimus. ti pole V.V poolt väidetu, et ütlused on erinevad, sest Samu

sündmusest on nii palju aega möödas, usutav, sest on ju üldteada asjaolu, et aja möödudes sündmused ja detailid ununevad. V.V ütlustest tuleneb aga vastupidine tendents, aja möödudes on sündmus ja selle detailid meeles oluliselt täpsemalt. Lähtudes eeltoodust leiab , et V.V ja tunnistaja A.A ütlused ei ole usaldusväärsed, need on kohus

V.V käitumist õigustavad, ei anna sündmust edasi nii nagu see toimus ja tuleb seetõttu tõendite kogumist

välja jätta. Kaitsja väitis, et K.T ütlused ei ole usutavad, kuna ta kohtuistungil andis esmakordselt ütlusi selle kohta, et V.V võttis teiste isikute õlgadest kinni ja sellest tuge leides lõi jalgadega vastu auto külge.

Kohus e, et kohtuistungil kaitsja ei taotlenud avaldada ja uurida K.T juhib tähelepanu sellel

kohtueelses menetluses antud ütlusi ja kohtuistungil nende uurim toimunud. Seetõttu kaitsja i ei st viitab tõendile, mida kohtus uuritud ei ole ja kaitsja väide ei ole asjakohane. Tegu Kohus leiab, et auto löömine V.V poolt käe ja jalaga on tõendamist leidnud K.T ja E.A ütlustega. Tunnistajad kirjeldavad kokkulangevalt, kuidas V.V peale tunnistajate autosse istumist asus autot ründama, lõi auto nii käe kui jalaga. Kohus leiab, et kaitsja tõlgendus selle kohta, et teokirjeldus t sisaldab ühekordset käe ja jalaga löömist, ei vasta teokirjeldusele. Kohus leiab, et teokirjelduses ei

4-14-106

ole kirjas, mitmel korral V.V lõi autot ja seetõttu tunnistajate K.T ja E.A kirjeldusega on auto löömine V.V polt tõendamist leidnud. Kahju VTT tl 44 on sõiduki Saab reg.nr * registreerimistunnistus, mille kohaselt auto omanik on M S ja K T on selle auto kasutaja. Neid asjaolusid kinnitas tunnistaja K.T ka oma ütlustega. Tunnistaja K.T lusi, et andis kohtuistungil üt enne kui jaanitulele läks ei olnud autol vasakul küljel vigastusi.

Tunnistaja E.A kinnitas, et kui jaanitulele autoga tulid, siis kriime ei olnud auto külje peal.

Kaitsja vigastusi ei ole leidis, et tekkinud kahju ei ole tõendamist leidnud, kuna autole tekkinud kohapeal fikseeritud vaid seda on tehtud hiljem ning muutunud on remondiks kulunud summad, mis on esitatud esialgses pakkumises ja hilisemas arves.

Kõigepealt märgib , et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu kohus ja

menetlusseadustik ei sätesta erinõudeid sellele, milliste ja millisel konkreetsel ajahetkel kogutud tõenditega on võimalik tekitatud kahju tõendada. Seega hindab kohus kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis. Tunnistaja E.A kinnitas et auto vigastused vaadati üle peale sündmuskohalt lahkumist, kui jõudsid suure tee äärde, seal olid kriimud, vigastusi täpselt ei näinud, oli üsna endast väljas. K.T rääkis kohtus, et sündmuskohale ei jäänud sellepärast, et ei saanud kindlat vastust, et politsei sinna kohe tuleks ja seal teeristis paar tundi passida oleks olnud suht mõttetu. Auto vigastusi vaatas koheselt peale sündmuskohalt lahkumist suurele teel jõudes ja nägi, et nii juhiistme ja juhi tagaistme postil on kriipsud peal ja see oli liivane ja tagumine uks, kus tema istus, seal olid ka kraapsud peal.

Oli näha akna peal kraaps, aga seda nägi järgmisel päeval. Tagumise pakiruumi aknaraami uksepoolsel osal oli ka nühkimisjälg peal. Tol päeval neid kahjustusi ei fikseeritud. Küll sai tehtud fotod, millel peaks olema kellaaeg ja kuupäev. Päris täpselt ei mäleta, kas samal päeval sai fotod tehtud. Kohtuistungil uuris kohus /VTT tl 35-39, 57/. fotosid

Kaitsja leidis, et need fotod tuleb tõendite kogumist välja jätta, kuna neid ei ole asitõendina vaadeldud. Kohus leiab, et eelnimetatud fotod saavad käesolevas asjas olla tõendiks VTMS § 31 lg

1,

1 alusel KrMS § 63 lg . Väärteoasja toimikust on näha, et need fotod on esitanud väärteoasja juurde tunnistaja K.T, . Kohtuistungil selgitas K., et need need on tema ülekuulamisprotokolli lisad fotod on autost tehtud kas samal või järgmisel päeval peale sündmust. Kohtuistungil uuriti fotosid ja K.T selgitas detailselt fotodel näha olevaid kahjustusi, milles selgus, et vigastused olid auto vasakul küljel – i kaks kraapsu, ukseposti ülemine nurk on deformeerunud ja tagumise ukse uksepostil ol

vasaku nurga raam on sissepoole, tagumise ukse sisemine ukseraami ülemine nurk oli löögi tagajärjel mölki läinud, tagumisel uksel kraaps, tagumise pakiruumi kerel kraaps, tagumise pakiruumi klaasi raami kahjustus.

K.T andis ütlusi, et politsei vaatas ka auto üle. Selle kohta on koostatud 24.06.2014 vaatlusprotokoll /VTT tl 6-8/. Protokollis on kirjeldatud, et sõiduki vasakpoolsel tagauksel on näha pisemaid täkkeid (foto 4). Uksepostidel märgata kergeid kraapsusid ja tagaukse ülemine vasak nurk veidi sissepoole (fotod 2 ja 3).

Edasist tegevust selgitas K.T nii - kõigepealt käis remonditöökojast läbi, kus fikseeriti vigastused,

Autotarvete OÜ s käis. Autotarvete OÜ poolt tehtud - remondipakkumine on VTT tl 3 ja see on koostatud 26.06.2013. Pakkumisest on näha, et remonttööd on seotud vigastuste parandamisega, mis asuvad auto vasakul küljel - klaasidel, vasakul tagauksel, vasakul esiuksel. Pakkumise hinnaks on

1691,80 eurot. K.T andis ütlusi, et pöördus ka kasko poole. VTT tl 64 on , mille kohaselt sõidukikindlustuse poliis

sõiduk reg.nr * Saab 9-3 oli 22.06.2013 koguriskikindlustusega kindlustatud BTA Insurance Company SE Eesti filiaalis. VTT tl 42-43 on K.T poolt 28.06.2013 koostatud - kahjuavaldus BTA

le, - kus ta on avaldanud kahjujuhtumist seoses 22.06.2013 ründega V.V poolt autole Saab 9 3

4-14-106

reg.nr * - . VTT tl 45 oleva dokumendi kohaselt on BTA Autotarvete OÜ le teatanud, et nõustub sõiduki Saab 9-3 reg.nr * taastamiskulude summaga 1416,80 eurot, omavastutuse summas 190 eurot tasub klient - /VTT tl 46/. Kui aluseks on võetud Autotarvete OÜ pakkumine nr 13459 08.09.2013 võrrelda 26.06.2013 pakkumist (kehtis kuni 25.07.2013) ja 08.08.2013 pakkumist, siis on näha, et remonttööde ja vajalike varuosade maht on sama, pisut on muutnud varuosade hinnad. K.T - on öelnud, et remont viidi väga palju hiljem läbi oktoobri lõpus äkki. Kuna kaskost viibis vastus remonditöökotta, kasko ootas politsei vastust ja remondifirma ootas kasko vastust. Nii kui vastused saadi, nii remonti läks. ütluste kohaselt auto on nüüdseks korras. 190 eurot K.T

omavastutust on tasunud ja kuluks on olnud ka sõidud, et autot viia ja tuua. Ülejäänud kulud kandis kasko. Kuskil 1300 gselt oli pakkumine suurem, aga

– 1400 eurot oli. Või 1200 eurot. Al pärast läks väiksemaks, kuna töid tuli vähem teha. K.T selgitas kohtuistungil, et erinevus tuli sellest, et esialgsest pakkumisest hiljem jäi ära taga pakiruumi tuuleklaasi vahetus, see vigastus oli võimalik likvideerida po kereklaas ja liimitava leerimisega. Kaks asja on lõplikult arvelt seetõttu puudu – tuuleklaasi vahetus ja arvele on tulnud juurde poleerimine. Kui võrrelda remondipakkumist ja arvet, siis on näha, et muudatused on just nimelt sellised nagu K.T seletas. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditest on üheselt arusaadav, mis ja miks esialgsest remondipakkumisest muutunud on. VTT tl 24 on OÜ Autortarve arve 20.09.2013 te , mis on esitatud BTA Insurance Company SE Eesti filiaalile seoses auto SAAB 9-3 SC reg.nr * remondiga. Remondi maksumus 1298,60 eurot. VTT Tl 45 on arve 18.10.2013, mis on esitatud K T`ile, et ta tasuks auto SAAB 9- Autotarvete OÜ reg.nr * omavastutuse 190 eurot. Kuigi kahjustuste rahalise väärtuse väljatoomine väärteokirjelduses ei ole kohustuslik, on käesoleval juhul tekkinud vigastuste kõrval väärteoprotokollis välja toodud ka nende vigastuste likvideerimiseks kulunud raha. Kaitsja leidis, et politsei poolt koostatud vaatlusprotokoll ei tõenda auto vigastusi, kuna seal ei ole kõiki vigastusi fikseeritud.

Kohus leiab, et K.T ütlused, tema poolt esitatud fotod ja OÜ Autotarvete pakkumine ja arve on kokkulangevad tõendid. Asjaolu, et politsei ei ole väärteoprotokollis vigastusi kirjeldanud väga täpselt, ei tee seda tõendit lubamatuks, sest vaatlusprotokoll kogumis teiste tõenditega näitab autol esinenud vigastusi ja vaatlusprotokollis on vigastused fikseeritud täpsusega nagu politseiametnik neid nägi ja need vigastused, mida politseiametnik märkas on tõendatud ka teiste tõenditega.

Kohus leiab, et -3 reg.nr * eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et sõiduautol Saab 9 esinesid vigastused, neid on kirjeldanud K.T ja need väärteoprotokollis kirjeldatud on OÜ Autotrve poolt remonditud. Tõendamist on leidnud, et K.T on tasunud auto kahjustuste remontimisega seoses omavastutuse summa 190 eurot ja BTA Insurance Company SE Eesti Filiaalil tekkis kohustus tasuda auto SAAB 9-3 reg.nr * remondi eest 1298,60 eurot.

Põhjuslik seos

Kaitsja

leidis, et vigastused autol võivad olla tekkinud kruusateel sõitmisega või sellest, et K.T matšeetega vehkides läks vastu autot. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et K.T konflikti käigus V.V-ga oleks tal käes olnud matšeetega autot vigastanud. K.T ja E.A ütlustega on tõendamist leidnud, et K.T hoidis vaid matšeetet käes, ei vehkinud sellega. K.T kinnitas, et tema sõidab kogu aeg selle autoga. 0, 5 % sõitudest toimub kruusateel. Kruusateel sõitmiseks on kasutuses teisi masinaid. Elab juures käib *, *, * * ja * on ka elamine. 50 000 km sõidab aastas läbi ja sellest 50 km umbes sõidab kruusateel. Tol hetkel oli roolis E A. Peale tema *, tema ja E ei sõida selle autoga keegi. Eelneval päeval käis selle autoga kadakaid tegemas, sõitis kruusateel, see kilometra

- 5 km. on kinnitanud, et enne jaanitulele minekut až oli üks ots 4 K.Tja E.A autole külje peal vigastusi ei olnud.

Eeltoodust lähtudes leiab et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et vigastused autol oleks kohus, tekkinud enne 22.06.2013 või pärast 22.06.2013 sündmust.

4-14-106

Kohus leiab, et K.T ja E.A poolt kirjeldatud V.V rünne autole vastab autol olevatele vigastustele.

Kohus leiab, et ka asjaolu, et V.V ei kanna sõrmuseid, ei anna alust tõdemuseks, et V.V käitumise tagajärjel ei saanud tekkida autol esinenud vigastusi. Kohtus on tõendamist leidnud, et V.V tagus auto küljeklaasi väga tugevasti ja korduvalt ning E.A ja K.T on kinnitanud, et V.V lõi autot ka jalaga. Kogu rünne toimus auto vasakul küljel, kus ka vigastused esinevad. Lähtudes eeltood s autol tekkinud kahjustused. ust leiab kohus, et just V.V poolt auto ründamine põhjusta

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemi V.V poolt. V.V olt toime ne po

pandud tegu Kar

18 lg 1 täidab S § 2 sätestatud väärteokoosseisu, seega väärteo objektiivne koosseis on täidetud. Järgmisena pea kohus analüüsima subjektiivset teokoosseisu, kuid kohus teeb seda peale seda, kui b

on tuvastanud teo õigusvastasust välistavate asjaolude puudumise või esinemise, sest näiteks olukorras, kus isik eksib nt hädaseisundi olemasolus, saab tegu toime olla pandud vaid ettevaatamatusest. Seetõttu leia kohus, et kõigepealt tuleb analüüsida, kas b V.V poolt toime pandud tegu on ka

õigusvastane.

Kaitsja leidis, et K.T poolt matšeetega vehkimine ja selline sõidustiil autoga, et V.V maha kukkus, on piisavad, et tekitada hädakaitseseisund. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole kinnitust leidnud, et ajal, mil V.V autot ründas, oleks ta olnud hädakaitseseisundis. Üheselt on tõendamist leidnud, et V.V asus autot lööma siis, kui K.T oli juba autosse istunud. Isegi kui V.V oleks tunnetanud olukorras, kus K.T matšeete välja võttis, et võib järgneda tema va õigusvastane rünne, siis K. stu autosse istumisega ja autoukse

kinnitõmbamisega see oht oli möödunud. Samuti on tõendamist leidnud, et V.V asus ise rünnakule, asudes autot käega taguma ja seda juba enne auto liikuma hakkamist. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et ajal, mil V.V hakkas autot taguma, ei olnud toimumas tema vastu õigusvastast rünnet ja ei olnud ka alust arvata, et selline rünne võiks vahetult toimuda, kuna konflikti teine osapool üritas sündmuskohalt lahkuda. Kohus tuvastas eespool, et V.V V.V enda ei kukkunud maha mitte auto sõidustiili tõttu, vaid tegevuse tulemusena. , seega ei saa ka Pealegi peale kukkumist V.V enam autot ei rünnanud analüüsida tegevust hädakaitse seisundis.

Lähtu ei tegutsenud hädakaitses des eeltoodust leiab kohus, et 22.06.2013 V.V ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab V.V poolt toime pandud , et väärtegu oli kaudse tahtlusega. Karistusseadustiku § 1 lg 3 järgi paneb isik teo toime peab võimalikuks üteokoosseisule kaudse tahtlusega, kui ta sü vastava asjaolu saabumist

. ja möönab seda Kohus leiab, et keskmine mõistlik inimene saab aru, et kui vastu autot lüüa käe ja jalaga, siis on võimalik, et auto saab kahjustusi. V.V, lüües vastu autot korduvalt ja tugevalt ning eri piirkondadesse, et oma tegevusega ta autot vähemalt möönis seda, kahjustab.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V.V Kar

218 lg 1 on talle süüks arvatud S § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Lähtudes eeltoodust, et väärteoasjas tõenditega on tõendamist on kohus seisukohal, uuritud leidnud, et V.V ja pani toime

218 lg tud teo, mis täidab KarS §

1 sätesta väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja on eelnimetatud väärteo toimepanemises süüdi. V.V

Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel.

4-14-106

Kaitsja leidis, et kui väärteo toimepanemine V.V poolt leiab tõendamist, tuleks väärteomen lus et l arbekuse kaalutlusel, sest õpetada otst V.V süü on väike, ta on kahetsenud puhtsüdamlikult oma tegu, puudub avalik menetlushuvi ja süüteo toimepanemisest möödub peagi aasta.

Kohus otstarbekuse ei nõustu kaitsja poolt välja toodud asjaoludel väärteoasja lõpetamisega kaalutlusel. Kohus leiab, et V.V süü ei ole väike (sellest täpsemalt allpool karistuse põhjendatus kontrollimise juures). Samuti V.V ei ole oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, tegelikult ei ole V.V kohtumenetluses oma tegu tunnistanud ja kahetsust üldse avaldanud. Kaitsja väide, et avalik menetlushuvi puudub kuna vaatlusalune juhtum ei ole olnud kohtuvälisele menetlejale ilmeset prioriteetne on arusaamatu – politsei saabus V.V sõnade kohaselt sündmuskohale 15 minutiga, samuti on väärteoprotokollile esitatud vastulause alusel väärteomenetlemist jätkatud, et koguda täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et sündmusest ei ole möödunud selline aeg, mis annaks põhjust väita, et karistamine pole enam vajalik – väärtoeasja menetlemine, kogu selle perioodi on toimunud põhjendamatut venitamist kohus ei täheldanud. Samuti tuvastas kohus, et V.V ei tegutsenud hädakaitses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaks aluse väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel.

Kaitsja leidis ka, et kahju hüvitamine ei ole VTMS § 30 lg 1 p 1 eelduseks, tuleb arvestada, et väidetava kahju kannatamise osas on K.T`il kui kindlustusettevõttel võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta tsiviilkorras.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et VTMS § 30 lg 1 p 2 näeb eraldi alusena ette võimaluse väärteomenetluse lõpetamiseks kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Kohus leiab, et kuigi seadusandja on sätestanud, et väärteoga tekitatud kahju hüvitamine toimub tsiviilmenetluses sätestatud korras, on seadusandja läbi VTMS § 30 lg 1 p 2 lugenud oluliseks, et kahju tekitaja vabatahtlikult kahju hüvitab ja seetõttu on ka ette nähtud eraldi väärteomenetluse lõpetamise alus.

Käesoleval juhul see alus kaalumise K.T on andnud ütlusi, et enne kaskosse le ei tule, sest pöördumist pöördus ka V.V poole, et kas oleks võimalik lahendada kogu juhtum ilma politsei poole pöördumata, et kas ta on nõus tekitatud kahju ise hüvitama. Kuna ta sellest keeldus, siis lasi auto kasko poolt korda teha ja asjaga tegeles politsei. V.V ei ole siiani kahju hüvitanud. Pärast seda kui kuulis, et V.V sai karistada selle sündmuse eest, siis enne aasta lõppu küsis, et kas ta on nõus kahju hüvitama – vastas, et jah on nõus uuel aastal. Ja kui uuel aastal omavastutuse kahju. Siis V.V uuesti küsis, siis rohkem V.V vastanud ei ole.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele.

KarS

218 lg 1 eb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 aresti. V.V on § nä trahviühikut või kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest trahviühikut s.o rahatrahviga

eurot. KarS V.V puhul on tuvastatud. V.V § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis süü on keskmine, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega . , löömine on toimunud korduvalt ja tugevalt

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaitsja leidis, et karistust kergendava asjaolu on, et V.V on oma tegu kahetsenud. Kohus leiab, et V.V ei ole tehtut kahetsenud

– kohtuvaidlustes on ta selgelt öelnud, et oma süüd ei tunnista. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus ei ole kordagi ilmnenud, et V.V tehtut kahetseks

. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 88 on karistusregistri teatis V.V kohta, mille kohaselt V.V on PPA Lääne Prefektuuri korrakitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 25.09.2013 otsusega karistatud KarS § 262 järgi s.o avaliku korra rikkumise eest rahatrahviga 12 eurot, s.o 3 trahviühikut, trahv tasutud 15.09.2013.

4-14-106

Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline mõjutada isikut arvestada, kuidas

õiguskuulekalt käituma ja kaitsta õiguskorda. V.V isikliku tüli pinnalt tekkinud konflikti käigus asus juhuslikul kohtumisel intensiivselt teist poolt avalikus kohas sõnadega ründama ja teise poole lahkumisel asus ründama selle isiku vara. Eelnenu näitab, et V.V ei hooli ei ajast, kohast ega vahenditest, et tekkinud konflikti lahendada vaid käitub õigusvastaselt. Kohus leidis, et V.V süü on keskmine, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine, V.V on eelnevalt väärteokorras karistatud avaliku korra rikkumise eest ja karistuse mõistmisel on oluline ka ne ne menetleja õiguskorra kaitsmi . Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväli , määrates V.V-le miinimumkaristuse lähedase karistuse, on määranud V.V-le liiga leebe karistuse, kuid VTMS § 132 p 2 ei luba kohtul kaebuse lahendamisel raskendada menetlusaluse isik olukorda ning seetõttu tuleb V.V-le väärteootsusega mõistetud karistus jätta muutmata.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata V.V

ja

PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 23.12.2013.a otsus väärteoasjas nr 2 eb jätta muutmata 570,13,001907 tul .

Tsiviilhagi VTT tl 60-65 on BTA Insurance Company SE Eesti filiaal hagiavaldus, milles taotletakse väärteoga (väärteoasi nr 257013001907 tekitatud kahju1298,60 eurot hüvitamist. )

VTMS § 7 sätestab, et väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Sega väärteomenetluses kahju hüvitamine otsustamisele ei kuulu. Käesolevas väärteoasjas on aga kohtuväline menetleja võtnud tsiviilhagi asja materjalide juurde, mingit otsustus

t tsiviilhagi kohta kohtuväline menetleja aga teinud ei ole. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb tsiviilhagi kohta otsuse tegemisel lähtuda VTMS § 7, § 2 ja

KrMS § 310 lg 2, 3. Kuna väärteomenetluses ei ole ette nähtud tsiviilhagi läbi vaatamine, tuleb jätta tsiviilhagi läbi vaatamata ja selgitada, et tsiviilhagi on õigus esitada tsiviilkohtumenetluse korras. Menetluskulud

Kaitsja esitas 03.04 kohtuistungil taotluse V.V poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 2730,84 eurot, arved lisatud /KT tl 79-84/.

04.04 esitas kaitsja täpsustatud taotluse koos arvetega õigusabikulude hüvitamiseks /KT tl 95-100/, mille kohaselt palutakse vastava õigusliku aluse tekkimisel hüvitada V.V-le riigieelarvelistest vahenditest 2184,78 eurot.

VTMS § 23 sätestab alused kaitsja tasu hüvitamiseks väärteomenetluse lõpetamise korral. Kuna kohus ei lõpeta V.V suhtes väärteomenetlust, siis alused õigusabikulude hüvitamiseks puuduvad ja V.V taotlus õigusabikulud hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

03.04.2014 esitas tunnistaja K Tkohtule taotluse

-92/. sõidukulude hüvitamiseks /KT tl 91 04.04.2014 määrusega kohus rahuldas tunnistaja K.T taotluse ja hüvitas K.T`ile seoses /KT tl 93-94/ kohtusse ilmumisega tekkinud sõidukulu 61,42 eurot.

VTMS § lg kohaselt kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab V.V kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, tuleb tunnistajale makstud sõidukulud 61,42 eurot V.V-lt riigi kasuks välja mõista.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 2, 7, 31 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 , 3, 199 lg 2, KarS §§ 56 lg 1, 218 lg 1.

4-14-106

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik