3-14-50319/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50319 Haldusasi Nortal AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 04.03.2014 otsuse nr 19-14/144739 ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 20.01.2014 otsuse p-de 1.2.2, 1.3, 1.4 ja 1.5. tühistamise nõuetes. RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Nortal AS taotlused asja arutamiseks istungimenetluses ja tunnistaja ülekuulamiseks.

2. Jätta Nortal AS kaebus läbi vaatamata seoses kaebeõiguse puudumisega.

3. Jätta rahuldamata Nortal AS taotlus esialgse õiguskaitse pikendamiseks.

4. Mõista Nortal AS-ilt AS Datel kasuks välja menetluskulud summas 2500 eurot.

5. Nortal AS ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse menetluskulud jätta nende endi kanda.

6. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse p-de 2, 4 ja 5 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Määruse p-i 3 peale on õigus esitada määruskaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avaldas 10.10.2013 riigihangete registris riigihanke „Turismiinfosüsteemi arendusja majutushange 2014-2017“ (viitenumber 144739) hanketeate. Pakkumused esitasid kaks pakkujat – Nortal AS ja AS Datel.

2. EAS juhatus kvalifitseeris 20.01.2014 otsusega (otsusel on kuupäev 15.01.2014, otsus allkirjastati 20.01.2014) mõlemad pakkujad ja tunnistas nende pakkumused vastavateks. Sama otsusega tunnistati AS Datel pakkumus edukaks.

3. Nortal AS esitas 29.01.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus tunnistada hankija otsuse AS Datel kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta kehtetuks.

4. VAKO jättis 04.03.2013 otsusega nr 19-14/144739 vaidlustuse rahuldamata.

5. Nortal AS esitas 14.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 04.03.2014 otsuse nr 19-14/144739 ning EAS-i juhatuse 20.01.2014 otsuse p-de 1.2.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 tühistamiseks.

6. 02.04.2014 esitas EAS kohtule taotluse, milles palus kohtul välja selgitada, kas kaebajal on õigus pärast riigihangete seaduse (RHS) § 45 lg-s 2 sätestatud viie tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist pikendada esitatud pakkumise jõusoleku tähtaega. Seda eitades, palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata või tagastada see kaebajale kaebeõiguse puudumise tõttu.

6.1. Vastustaja märgib, et kaebaja pakkumuse jõusoleku viimane kuupäev oli 27.03.2014. Hankija on kaebajale 17.03.2014 esitanud pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise taotluse. 17.03.2014 esitatud taotlus pakkumuse pikendamiseks oli kooskõlas RHS § 45 lgga 2 ehk esitatud 10 päeva enne pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppu. Kaebaja ei ole sellele vastanud. Seega ei saa hankija aru, kas kaebaja on üldse huvitatud raamlepingu sõlmimisest. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama ning hankijal tekib hankelepingu sõlmimise õigus, siis ei saa hankelepingut sõlmida, kui selleks ei ole kehtivat pakkumust. Hankija jaoks tähendaks see luhtunud riigihanget ning turismiinfosüsteemi töös hoidmiseks uue avatud või piiratud hankemenetlusega riigihanke korraldamist. EAS on seisukohal, et isegi kui Nortal AS nüüd pakkumuse jõusoleku tähtaega tagantjärele pikendab, ei ole see kooskõlas RHS §

45 lg-ga 2, sest tähtaeg selle tahteavalduse tegemiseks on möödunud.

7. 03.04.2014 esitas kolmas isik kohtule taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna kaebajal puudub kehtiv pakkumus, millele hankija saaks anda nõustumuse. Kolmas isik märgib, et kaebaja ainsaks subjektiivseks õiguseks, mida saab käesolevas vaidluses kaitsta, on õigus sõlmida hankeleping. Ilma kehtiva pakkumuseta ei saa hankija anda nõusolekut hankelepingu sõlmimiseks ka juhul, kui kohus peaks kaebaja kaebuse rahuldama.

7.1. Kolmas isik leiab, et hankija on RHS § 45 lg-s 1 sätestatud kohustust järginud. 17.03.2014 tegi hankija vastavalt RHS § 45 lg-le 1 õigeaegselt pakkujatele ettepaneku oma pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks 120 kalendripäeva võrra. 18.03.2014 pikendas kolmas isik oma pakkumust. Kaebaja jättis oma pakkumuse pikendamata ning kaebaja pakkumuse jõusolek lõppes 27.03.2014.

7.2. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja ei saa tagant järgi oma pakkumise tähtaega enam pikendada, kuna valitseva kohtupraktika kohaselt saab pakkuja pikendada oma pakkumuse jõusoleku tähtaega RHS § 45 kohaselt üksnes ajal, mil pakkumus on jõus. Kaebaja on pöördumatult minetanud võimaluse hankelepingu sõlmimiseks.

8. 04.04.2014 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning palus kaebajal esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise taotluse kohta hiljemalt 09.04.2014. Viimaste seisukohtade ja menetluskulu dokumentide esitamise ajaks määras kohus 14.04.2014.

9. 07.04.2014 saabus kohtule kaebaja seisukoht, milles palutakse jätta rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlused. Kaebaja selgitab, et hankija ei ole talle saatnud ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Pakkuja volitatud esindajaks vaidlusaluses hankes on Lauri Tammiste. Kaebaja on esitanud pakkumuse koosseisus L. Tammiste kui kaebaja volitatud esiandja poolt allkirjastatud kinnituskirja. Seega oli hankija teadlik isikust, kes kaebajat vaidlusaluses hankemenetluses esindab ning kes on volitatud pakkumust pikendama. Järelikult pidanuks hankija ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks esitama volitatud esindajale L. Tammistele. L. Tammiste ei ole aga hankijalt vastavat ettepanekut saanud.

9.1. Kaebaja osundab lisaks, et RHS § 45 lg 1 sätestab hankija ettepanekule kirjaliku vormi nõude. Juhul, kui hankija on nt kaebaja üldisele e-posti aadressile või mistahes teisele konkreetses hankes volitusi mitteomavale isikule edastanud mistahes teateid, siis tuleb kõigele eeltoodule lisaks silmas pidada, et neid võimalikke teateid või ettepanekuid ei saa lugeda kehtivalt kaebajale esitatuks juhul, kui need ei vasta kirjaliku vormi nõudele, st pole omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 78 ja 80).

9.2. Kaebaja on läbivalt kinnitanud oma soovi hankijaga hankeleping sõlmida ning on selleks pöördunud nii VAKO poole kui kohtusse, st pakkumuse jõusoleku tähtaeg tuleb lugeda pikendatuks vähemalt kaudse tahteavaldusega.

10. 08.04.2014 kohtunõudega palus kohus vastustajal edastada hiljemalt 09.04.2014 kell

14.00 tõendid kaebajale pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise taotluse edastamise kohta.

11. 09.04.2014 edastas vastustaja kohtule nõutud dokumendid. Vastustaja selgitab, et eriigihangete keskkonnas (eRK) korraldatava elektroonilise hankemenetluse puhul määravad pakkujad kontaktisiku. See isik määratakse hanke juurde registreerimisel. Hankija ei oma kontrolli selle üle, missugused pakkuja töötajad on eRK-s teavitatavateks isikuteks, sh isikuteks, kes teevad registri toiminguid. See, et pakkumusega koos esitati notariaalne volikiri L. Tammiste esindusõigusega, on vajalik selleks, et hankijal oleks õigus sõlmida pakkuja esindajaga hankeleping.

11.1. Vastustaja märgib, et hankedokumentides (HD) on kokku lepitud, et suhtlemine hankijaga toimub läbi eRK-i. Reeglid suhtlemiseks on hankija määrata, mis tähendab, et hankija ei saa vastutada selle eest, kui pakkuja jätab eRK-s midagi täitmata. Täpsemalt on sätestatud kõik tingimused HD p-s 6.4.1. jj.

11.2. Vastustaja rõhutab, et pakkuja peab olema tähelepanelik e-posti aadresside sisestamisel hanke juurde registreerimisel. Ilma e-posti aadressi sisestamiseta ei saa pakkuja end hanke juurde registreeridagi. Kui hankija saadab eRK-s teavitusi, siis hankija saab valida adressaadiks üksnes pakkuja, mitte pakkuja füüsilisest isikust vastavat esindajat. Hankijal puudub pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise taotluse esitamisel muu võimalus kui eRK vahendusel teate edastamine. See, missugune füüsiline isik on pakkujaga seotud teabe vahendamisel ja saamisel, on üksnes pakkuja enda määrata.

11.3. Vastustaja viitab, et kaebaja esitatud L. Tammiste volikiri on kehtetu alates 01.01.2014. Ettepaneku pakkumuse pikendamiseks tegi hankija aga 17.03.2014. Seega poleks hankija saanud ka L .Tammistele teha ettepanekut, kui kaebaja on seda silmas pidanud.

12. 09.04.2014 kohtunõudega palus kohus kolmandal isikul teatada hiljemalt 10.04.2014 kell 14.00, kuidas on temale teatavaks saanud, et vastustaja on läbi eRK-i kolmandale isikule edastanud asjakohase taotluse. Kohus palus kolmandal isikul võimaluse korral edastada ka tõendid.

13. 10.04.2014 on kolmas isik kohtule teatanud, et vastustaja edastatud taotlus tuli talle eRK kaudu e-postile, kuna ta on eRK-s hanke juurde registreeritud. Kolmas isik märgib, et selle hanke juurde oli registreeritud ka kolmanda isiku tarkvaraosakonna üldmeil, mille peale samuti nimetatud teavitus tuli.

14. 11.04.2014 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht koos taotlusega istungi pidamiseks ning T. P. tunnistajana üle kuulamiseks. Tunnistaja ütlustega soovib kaebaja tõendada, et hankija esindajale oli teada, et registris märgitud kaebaja kontaktisik M. P. ei tööta alates veebruarist 2014. a kaebaja juures ning teda asendab T. P. Vastavalt riigihangete registri põhimääruse §-le 3 on registri andmetel õiguslik tähendus vaid RHS-s sätestatud juhul. RHS-st ei tulene, et pakkuja registris määratud kontaktisikule teate edastamisega saab lugeda RHS §-s 45 sätestatud kohase ettepaneku pakkujale kätte toimetatuks või pakkuja poolt kätte saaduks. Kaebaja leiab jätkuvalt, et vastustaja esitas vastava ettepaneku vorminõudeid rikkudes (TsÜS § 78 ja 80).

14.1. Ka leiab kaebaja, et HD ei sätesta, et vastav ettepanek saadetakse pakkujale eRK-s märgitud kontakti vahendusel. Nii ei ole kirjas ka HD p-des 6.4.1. jj, millele hankija viitab. HD 7. ptk reguleerib teabevahetust, mitte siduvate õiguslike tagajärgede kaasa toomisele suunatud hankija toiminguid nagu seda on RHS § 45 kohase ettepaneku edastamine. Tahteavalduste vahetamist ei saa mingil juhul võrdsustada infovahetusega. Kuivõrd HD kohta küsimuste esitamise ja selgitamise menetlus oli läbi ning ka hankija otsused vaidlusaluses riigihankes olid tehtud, siis on mõistetav, et kaebaja ei kaasajastanud oma registris esitatud andmeid, vaid keskendus hankija õigusvastaste otsuste vaidlustamisele VAKO-s ja kohtus.

14.2. Kaebaja märgib, et alates veebruarist 2014 ei tööta kaebaja kontaktisikuks märgitud

M. P. enam kaebaja juures. Sellest teavitati hankijat etteruttavalt kaebaja töötajate T. P. ning

M. P. poolt hankija juures toimunud nõupidamisel 2013. a detsembri lõpus. Nõupidamisel osales ka R. H., kes on hankija poolt määratud hanke eest vastutavaks isikuks ning kes on eRK-s M. P.le vaidlusaluse teate edastanud. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja põhjendatult veendunud, et hankija on sihilikult soovinud kahjustada kaebaja positsiooni käimasolevas kohtuvaidluses. Hankijal pidi tekkima kahtlus, et kaebaja ei ole tema ettepanekut kätte saanud. Tulenevalt hankijal olnud teabest ning hankemenetluses kehtivast uurimisprintsiibist, oleks hankija pidanud vähemalt pöörduma kas L. Tammiste või hankijale teiste teadaolevate kaebaja kontaktide poole, et veenduda teate kättesaamises.

15. 14.04.2014 saabus kohtule kolmanda isiku täiendav seisukoht, milles kolmas isik palub jätta tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata, kuna tunnistaja ei oska anda ütlusi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta.

15.1. Lisaks on kolmas isik seisukohal, et pakkuja peab ise määrama registris õiged kontaktandmed ja hoolitsema kontaktandmete ajakohastamise eest. ERK-s oma kontaktandmete registreerimisega võttis kaebaja teadlikult endale teadete sellel e-posti aadressil kättesaamise riski. Olukorras, kus kaebaja oma kontaktandmeid ei muutnud, pidi ta hoolitsema selle eest, et tema endise töötaja e-posti aadressile saadetavad teated jõuaksid tööandjani. Seetõttu leiab kolmas isik, et hankija pakkumuse pikendamise ettepanek on kaebajale TsÜS § 69 lg 2 kohaselt kättetoimetatud. Asjaolu, et käesoleval juhul edastati tahteavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mitte kirjalikus vormis allkirjastatuna, ei muuda tahteavalduse kehtivust.

16. 14.04.2014 saabus kohtule kaebaja taotlus asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse pikendamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.

17. 14.04.2014 esitas EAS kohtule oma täiendavad seisukohad, milles taotles kaebaja tunnistaja ülekuulamise taotluse ja kohtuistungi pidamise taotluse rahuldamata jätmist ning kaebuse läbi vaatamata jätmist kaebeõiguse puudumise tõttu. Seisukohtade sisu kattus suures osas 02.04.2014 ja 09.04.2014 menetlusdokumentides esitatuga.

Kohus leiab

Taotlused kohtuistungi pidamiseks ja tunnistaja üle kuulamiseks

18. Kohus on 04.04.2014 määrusega otsustanud asja lahendada kirjalikus menetluses, kuid HKMS § 131 lg 4 kohaselt võib kohus olenemata sellest kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks kohtuistungi. Kohtuistungi pidamise vajadus tõusetub eelkõige siis, kui on vaidlus faktiliste asjaolude üle ning neid on vaja täpsustada või tõendada nt tunnistaja ütlustega.

Käesoleval juhul on kaebaja esitanud taotluse kohtuistungi pidamiseks seoses tunnistaja ülekuulamise vajadusega. Seega võtab kohus esmalt seisukohta tunnistaja ülekuulamise taotluse osas ning seejärel kohtuistungi pidamise vajaduse osas.

19. HKMS § 56 lg 2 sätestab, et halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251–305 kohaselt lubatud tõendid ja käesolevas seadustikus lubatud tõendid. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võivad tunnistaja ütlused olla kohtus tõendiks ning kohus võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. HKMS § 62 lg 2 täpsustab tõendite kogumise osas, et kohus korraldab ainult selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

Kaebaja on märkinud, et tunnistaja saab anda ütlusi selle kohta, et vastustaja pidi olema teadlik, et eRK-s volitatud isik ei tööta tegelikult enam kaebaja juures. Kohus on seisukohal, et asjaolu, kas vastustaja oli teadlik, et M. P. ei tööta enam kaebaja juures, ei oma asjas otsustavat tähtsust. Hankijal puudub ülevaade sellest, kelle on pakkuja eRK-s oma kontaktisikuks määranud ning hankijal puudub võimalus saata hankes teateid pakkuja füüsilisest isikust esindajale, tehes valikuid esindajate vahel, vaid hankija saab teate saata üksnes pakkujale kui juriidilisele isikule. ERK-s olevate andmete õigsuse eest vastutab pakkuja ning nende andmete uuendamise hoolsuskohustus lasub samuti pakkujal (vt määruse p 21 jj). Eelöeldu tõttu leiab kohus, et T. P. tunnistajana ülekuulamine pole vajalik ning kaebaja taotlus tuleb HKMS § 62 lg 2 alusel jätta rahuldamata.

20. Kuivõrd kohus jätab kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata ning küsimus seoses vastustaja poolt edastatud pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamisega on eelkõige õiguslik, jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus asjas kohtuistungi korraldamiseks HKSM § 131 lg 1 p-i 2 alusel.

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

21. Käesolevas hankeasjas on poolte vahel tekkinud vaidlus sellest, kas vastustaja on kaebajale edastanud RHS § 45 nõuetele vastava ettepaneku kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kaebajale nõuetekohase ettepaneku edastanud. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

22. Hankija on kuulutanud välja hanke viitenumbriga 144739, mille HD andmetest (I kd tl 50) nähtub, et selles hankes toimub e-menetlus eRK keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee (vt ka HD p 9.1.) Ka HD tingimustest nähtub, et kogu hankemenetlus toimub eRK keskkonnas (HD p 6.4. jj), mille eesmärgiks ongi võimaldada riigihangete elektroonilist menetlemist (RHS § 105 lg 1 p 3). Lisaks nähtub HD p-dest 7.1. ja 7.2, et hankemenetluse kogu infovahetus toimub eRK kaudu, mille jaoks peab pakkuja ennast vaidlusaluse hanke juurde registreerima. Asjaolu, et HD p 7 kannab pealkirja „HD sisu kohta selgituste saamise kord“, ei tähenda, et HD p-s 7.1 ja 7.2 sätestatut peaks kitsendama üksnes HD sisu kohta selgituste saamisele. Nendest HD punktidest koosmõjus teiste juba viidatud HD punktidega nähtub hankija selge tahe menetleda kogu riigihanget elektrooniliselt. Ühestki HD punktist ega RHS sättest ei tulene, et ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks oleks välistatud eRK vahendusel toimuvast teabevahetusest.

Arvestades eelöeldut ning eelkõige seda, et HD-st tuleneb, et hankija viib läbi e-menetlust eRK keskkonnas, leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt käitunud, edastades kaebajale tema pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku eRK vahendusel. Kohus ei nõustu kaebajaga, et eRK vahendusel edastatud ettepanekul puudub õiguslik tähendus tulenevalt Vabariigi Valitsuse 07.06.2012 määrusega nr 42 kinnitatud „Riigihangete registri põhimääruse“ §-st 3, kuna viidatud määruse § 5 lg 4 p-st 3 tuleneb, et registrisse edastatakse andmed ka hankija ettepanekute kohta. Järelikult esitatakse sinna andmed ka RHS §-s 45 sätestatud ettepaneku kohta ning sellisel ettepanekul on seega ka õiguslik tähendus.

23. Vastustaja on selgitanud, et e-hankemenetluse puhul määravad pakkujad eRK-s ise kontaktisikud, kellele saadetakse eRK vahendusel konkreetset hanget puudutavad teavitused. Seega lasub eelkõige pakkujal endal hoolsuskohustus tema kontaktisikut puudutavate andmete õigsuse tagamisel. Kohus leiab, et hankijal ei olnud seadusest tulenevat kohustust täiendavalt saata e-posti teel L. Tammistele, kelle volitused pealegi olid lõppenud ettepaneku esitamise ajaks (L. Tammiste volitused lõppesid 31.12.2013 ning hankija tegi ettepaneku pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamiseks 17.03.2014), RHS §-s 45 sätestatud ettepanekut, kuna nimetatud isikut polnud kaebaja eRK-s kontaktisikuks määranud. Läbi eRK-i ei saa hankija edastada teateid isikutele, kes pole kontaktisikuks määratud või kelle eposti aadressi pole kontaktisiku juurde määratud, kuna hankija saadab teateid üksnes pakkujatele kui juriidilistele isikutele (vt II kd tl 47).

24. Kaebaja on märkinud, et M. P., kes oli määratud kaebaja kontaktisikuks eRK-s, ei tööta enam kaebaja juures alates veebruarist 2014 ning kaebajal on jäänud eRK-sse parandused tegemata. Seega tunnistab kaebaja ise, et ta pole oma hoolsuskohustust täitnud ning on unustanud eRK-s kontaktisiku andmed muutmata. Kaebaja hooletus on etteheidetav eelkõige kaebajale endale, mitte vastustajale. Kaebaja argument, et vastustaja pidi olema teadlik, et

M. P. ei tööta enam kaebaja juures, ei ole asjakohane, kuivõrd kontaktisiku andmete uuendamise kohustus on pakkujal ning hankijal puudub kohustus pakkujalt igakordselt enne teate edastamist üle küsida, kas pakkujate kontaktisikud veel vastava pakkuja juures töötavad. Kohus kordab, et hankija saadab elektroonilises hankemenetluses teated pakkujatele, mille tulemusena eRK saadab automaatselt teated süsteemis edasi vastava pakkuja kontaktisikuks märgitud isiku e-posti aadressile. Hankija käitumises pahatahtlikkust ega kuritarvitusi ei esine.

25. Kaebaja märgib, et ta ei kaasajastanud andmeid eRK-s, kuna HD sisu kohta küsimuste esitamise ja selgitamise menetlus oli läbi ning hankija otsused olid tehtud, mistõttu keskendus kaebaja hankija otsuste vaidlustamisele. Nagu kohus määruse p-s 22 märkis, siis ei toimunud eRK vahendusel mitte üksnes HD sisu täpsustavate küsimuste-vastuste esitamine, vaid HD-st tulenevalt toimus kogu

hankemenetlus läbi eRK ja reaalselt ongi läbi eRK näha, et kogu teabevahetus, otsuste edastamine jms on hankemenetluses siiani toimunud üksnes eRK vahendusel. Kohus ei näe ühtegi objektiivset põhjendust, miks kaebaja pidi arvama, et pärast hankija otsuste tegemist ning nende vaidlustamist ei saada hankija enam eRK vahendusel teateid otsuste, ettepanekute või muude dokumentide avaldamise kohta eRK-s, vaid hakkab neid e-postiga eraldi saatma - kogu hankemenetlus pidi toimuma elektrooniliselt; hankemenetlus pidi konkreetsel juhul jõudma lõpule hankelepingu sõlmimisega ning hankelepingut seni sõlmitud ei ole. Seega ei ole kaebaja poolt andmete uuendamata jätmine eRK-s põhjendatav muuga kui kaebaja hooletusega. Pakkumuse esitamisel pidi kaebaja olema teadlik oma pakkumuse jõusoleku tähtajast ning vastustaja otsuse vaidlustamisel teadlik ka RHS §-st 45 tulenevast hankija kohustusest. Kuivõrd tegemist oli e-hankemenetlusega eRK-s, pidi kaebajale olema ka arusaadav, et vastav ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks saab tulla üksnes läbi eRK.

26. Kohus leiab, et vastustaja edastatud ettepanek on vorminõuetele vastav. Kaebaja on õigesti viidanud, et pakkumuse jõusoleku ettepanekule näeb RHS § 45 lg 1 ette kirjaliku vorminõude. Kooskõlas RHS § 55 lg-ga 1 ongi vastustaja kaebajale edastanud (tl 45) elektroonilise ettepaneku, mida võib samastada kirjaliku vorminõude täitmisega. Digiallkirja puudumist ettepanekult ei saa pidada puuduseks, mis tooks kaasa ettepaneku kehtetuse, kuivõrd teade on edastatud läbi eRK, mille edastamiseks ongi õigus üksnes hankijal. Hankija on tuvastatav läbi eRK süsteemi. Et hankemenetluse läbiviimiseks on ette nähtud erikord HD e-menetluse näol läbi eRK, millest tulenevalt on ka erisused dokumentide edastamise osas, leiab kohus, et kaebaja viidatud TsÜS-s sätestatud üldnormid käesoleval juhul ei kohaldu. Õigusaktidest tulenevalt puudub hankijal eraldi kohustus kontrollida, kas pakkuja on tema teate kätte saanud, kui teade on esitatud läbi eRK. Vabariigi Valitsuse 06.05.2010 määrusega nr 56 kinnitatud „Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste elektroonilise esitamise ja elektroonilise oksjoni läbiviimise kord ning nõuded pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste elektroonilise esitamise ja elektroonilise oksjoni läbiviimise seadmetele“ § 4 kohaselt lähtub hankija elektroonilises teabevahetuses RHS §-st

55. RHS § 55 lg 1 teise lause kohaselt loetakse RHS 2. ptk sätete alusel hankija esitatav mis tahes teade või muu info õigeaegselt esitatuks, kui teade on nõuetekohaselt välja saadetud teate esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul. Pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanek on RHS 2. ptk alusel hankija poolt esitatav teade.

27. Kõike eelöeldut arvestades on kohus seisukohal, et vastustaja on kaebajale edastanud RHS § 45 nõuetele vastava ettepaneku kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Kuna kaebaja pole sellele tähtaegselt vastanud, siis tuleb lugeda kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg möödunuks. Kohus leiab, et kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaega ei saa lugeda pikendatuks ka kaudse tahteavaldusega, kuna vastustaja on käesoleval juhul RHS §- st 45 tuleneva kohustuse täitnud, st kaebajale ettepaneku teinud, mistõttu ei tule kohaldamisele TsÜS § 68 lg 3 üldnormina (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2013 otsust asjas nr 3-13-1514).

28. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega jätta läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõigus halduskohtumenetluses on sätestatud HKMS §-des 44 ja 45 ning üldpõhimõtte kohaselt saab kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohtupraktikas on peetud hankemenetluses osalemise ainsaks legitiimseks eesmärgiks hankelepingu sõlmimist.

HKMS § 268 lg 1 kohaselt on hankeasjas kaebeõigus pakkujal, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isikul, kes võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale. RHS § 12 lg 1 kohaselt on pakkuja isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse. Käesoleval juhul on kaebaja esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõppenud, mistõttu ei saa kaebajat enam RHS § 12 lg 1 mõttes lugeda pakkujaks. Kaebaja eemärk, mis seisneb hankelepingu sõlmimises vaidlusaluses riigihankes, pole enam saavutatav, kuna hankelepingu sõlmimine on võimalik üksnes kehtiva pakkumuse alusel. Vaidlusalusel hankel puudub puutumus kaebuse esitaja subjektiivsetesse õigustesse. Eelöeldu tõttu ei ole asjas võimalik esitada ka tuvastamiskaebust. Kaebajal puudub kaebeõigus ning esitatud kaebus tuleb HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p

1 alusel jätta läbi vaatamata.

Esialgne õiguskaitse

29. 18.03.2014 määrusega on kohus rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning peatanud vaidlusaluse hankemenetluse 30-ks päevaks. Seega lõppeb esialgne õiguskaitse 17.04.2014 (k.a). Kohus selgitab, et üldjuhul tühistatakse kaebuse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel ka asjas kohaldatud esialgne õiguskaitse, kuid selle tühistamise jõustumine seatakse sõltuvusse kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse jõustumisest (HKMS § 252 lg 3). Sellisel juhul on kaebaja õigused kõige paremini tagatud juhuks, kui ta soovib sellist määrust vaidlustada. Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus on kohaldatud esialgset õiguskaitset tähtaegselt ning mille vaidlustamise tõttu lõppeb selle toime 17.04.2014 (HKMS § 252 lg 4). Kuivõrd kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, ei ole kohtul menetlusseadustikust tulenevalt võimalik kohaldatud esialgset õiguskaitset pikendada. Seetõttu ei tühista kohus kaebaja õiguste kaitse huvides asjas kohaldatud esialgset õiguskaitset juhuks, kui kaebaja soovib esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Soovides esialgse õiguskaitse jätkumist, tuleb kaebajal määruskaebuse esitamisel esitada enne 17.04.2014 ringkonnakohtule ka uus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus.

Menetluskulud

30. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

31. HKMS § 108 lg-st 4 tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustaja pole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, jäävad vastustaja menetluskulud tulenevalt HKMS §109 lg-st 1 tema enda kanda.

32. 14.04.2014 esitas kolmas isik kohtule HKMS § 109 lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise taotluse. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 3240 eurot. Kaebaja on kohtule esitanud seoses tekkinud menetluskuludega Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ 31.03.2014 arve nr 1403048 summas 1765 eurot ning 14.04.2014 arve nr 1404008 summas 1475 eurot koos kulude aruannetega ning arvete tasumist tõendavate maksekorraldustega.

Olles tutvunud kohtule esitatud arvetega ning õigusabiteenuse kulude aruannetega, on kohus seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud pole täies mahus põhjendatud ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Eelkõige leiab kohus, et kulude aruandes toodud ajakulu pole käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Pidades silmas sarnases mahus läbitöötamist vajavate materjalidega ja sarnase keerukuse astmega kohtuasju, on kohus seisukohal, et Nortal AS-ilt tuleb kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 2500 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik