4-14-2283/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprillil 2014.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-14-2283 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi Dmitrijs Ivanovs kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.02.2014.a. otsusele väärteoasjas 2303,14, 000079 Menetlusalune isik Dmitrijs Ivanovs sünniaeg 20.02.1981.a. elukoht XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, VTMS § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:

Dmitrijs Ivanovs kaebus rahuldada.

PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.02.2014.a. otsus väärteoasjas 2303,14,000079 tühistada ja teha uus otsus. Mõista Dmitrijs Ivanovs süüdi Liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi ning karistada rahatrahviga 140 trahviühikut (trahviühik 4 eurot) s.o. 560 eurot(viissada kuuskümmend eurot ) KarS § 66 alusel mõistetud rahatrahv 560 eurot(viissada kuuskümmend eurot) kuulub tasumisele ositi 6 (kuue)kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise päevast arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. EE89101022 0034796011 SEB või arveldusarvele nr. EE932200221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni

30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud Antud väärteoasjas on Politseija Piirivalveameti Tallinna kordoni piirivalvur Ülari X koostanud 02.02.2014.a. väärteoprotokolli, mille kohaselt 02.02 2014.a. kell 10.59 juhtis Dmitrijs Ivanovs Tallinnas Lootsi tn. maja nr. 13/4 (D-terminal) juures , mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,38 mg.

Kirjeldatud tegevusega rikkus Dmitrijs Ivanovs liiklusseaduse § 69 lg.5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi. Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanem väärteomenetleja Kairi Palits määras 21.02.2014.a. otsusega nr. 2303,14,, 000079 Dmitrijs Ivanovsile karistuseks liiklusseaduse § 224 lg

2 järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6-ks kuuks.

Kaebuse sisu. Kaebaja Dmitrijs Ivanovs palub Harju Maakohtule esitatud kaebuses kohtuvälise menetleja poolt 21.02.2014.a väärteoajas nr 2303,14,000079 tehtud otsus tühistada ja mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine asendada mõne teise karistusega. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoludega, et tal oli vaja ainult laevalt autoga maha sõita, sest sadamas ootas teda tuttav, kes pidi autot edasi juhtima. Ta ei pannud tegu toime tahtlikult. Samuti viitab D. Ivanovs asjaolule, et juhilubade saamisest alates ei ole teda karistatud liiklusseaduse rikkumise eest.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus kaebuses toodud põhjendustel puudub ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuivõrd menetlusalune isik pani toime enamohtliku väärteo ei nõustu kohtuväline menetleja karistuse kergendamisega.

Isikul tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,43 +- 0,05 mg/l. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik ei ole kohtueelses menetluses ega ka kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaksid tema töökoha olemasolu ja mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkust töökohustuste täitmisel. Kaebaja selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. Teadmine mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkusest ei takistanud teda käitumast viisil, mis on ohtlik nii temale enesele kui teistele liiklejatele.

Toimepandud liiklusalase väärteo iseloom näitab ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ,enda ning kaasliiklejate tervisesse ja varasse. Mootorsõiduki juhtimine seisundis, kus lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ning ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et Dmitrijs Ivanovsi kaebus tuleb rahuldada ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 21.02.2014.a.üldmenetluse otsus väärteoasjas 2303,14,000079 tühistada ning teha uus otsus.

Liiklusseaduse § 69 lg.5 sätete kohaselt on ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhti , kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlust ei ole selles, et 02.02 2014.a. . kell 10.59 juhtis Dmitrijs Ivanovs Tallinnas Lootsi tn. maja nr. 13/4 (D-terminal) juures , mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,38 mg. Kirjeldatud tegevusega rikkus Dmitrijs Ivanovs liiklusseaduse § 69 lg.5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg.2 järgi. Väärteo toimepanek on mh tõendatud: 02.02.2014.a. antud menetlusaluse isiku Dmitrijs Ivanovsi ütlustega väärteoprotokollis, milles tunnistab oma rikkumist, selgitab, et eile s.o. 01.02.2014.a. tarvitas alkoholi.

Tundis ennast kainena ja seepärast sõitis praamilt maha, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 02.02.2014.a., millele isik on allkirja andnud ning mingeid avaldusi ega märkusi pole esitanud, samuti tunnistaja Rauno Tiksi ütlustega, et 02.02.2014.a. kontrollis Tallinnas Lootsi tn. Victoria reisilaevalt saabunud tumesinist Volkswagen Passatit. Läti reg. Numbriga ,seda sõidukit juhtis Läti kodanik Dmitrijs Ivanovs ning isikul mõõdeti esmalt indikaatorvahendiga joove 0,46 mg/l. Isik viidi tõendusliku alkomeetri juurde ja lõplik tuvastatud joove oli 0,38 mg/l kohta väljahingatavas õhus.

D.Ivanovs kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, sellekohase otsuse sai D.Ivanovs kätte 02. Veebruaril 2014.a. Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg.5 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 224 lg.2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg.2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6(kuueks) kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 1/2 määras (sanktsioon kuni 12 kuud juhtimisõiguse äravõtmine) . Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Dmitrijs Ivanovs pani toime ühe enamohtlikumatest väärtegudest, samas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et isik oleks varem toime pannud liiklusalaseid õiguserikkumisi. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Oma liiklusalaselt käitumiselt on menetlusalune isik Eesti Vabariigi territooriumil liigeldes käitunud seaduskuulekalt, tal ei ole varasemaid õigusrikkumisi. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et Dmitrijs Ivanovs pani toime olulise rikkumise, kuid samas tuleb karistuse mõistmisel hinnata kõiki asjaolusid nende kogumis ja mõista õiglane ning isiku süüle vastav karistus. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Dmitrijs Ivanovsi kaebus tuleb rahuldada osaliselt ,kaevatav otsus tühistada, teha uus otsus ja karistada menetlusalust isikut LS § 224 lg.2 järgi rahatrahviga keskmisest sanktsioonist (s.o.150 trahviühikut )veidi madalama rahatrahviga, mis on

140 trahviühikut. RK lahendis nr 3-1-1-122-13 p 11 on asunud seisukohale, et iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-4-1-2-

05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning erija üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on seadusandjal võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist.

Riigikohtu kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohus leiab, et arvestades rikkumise raskusastet ning tuginedes kehtiva õiguse järgi kohaldatavatele karistamise üldpõhimõtetele on D. Ivanovsile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ülemäära karm ning esmase rikkumise puhul saab kohaldada ka kergeimat karistusliiki s.o. rahatrahvi , arvestades karistust kergendavate asjaoludega, samuti tuleb kaaluda ning väga põhjalikult põhistada , miks oli vaja esmakordse rikkumise puhul kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohtuvälise menetleja viited sellele, et sellise karistuse määramine eeltoodud teo eest on kooskõlas senise õiguspraktikaga, ei ole antud juhul piisav. Arvestada tuleb sellega, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks tulevikus enam samalaadseid rikkumisi toime panna, seega peab kohtuväline menetleja karistuse määramisel motiveerida, millistele asjaoludele tuginevalt kohtuväline menetleja on leidnud, et isikul on olemas ka tulevikus oht samalaadse rikkumise toimepanekuks. Kohus leiab, et Dmitrijs Ivanovsi puhul ei saa järeldada, et ta ei allu kehtestatud korrale ning ebatõenäoline on tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemine ning mis tingiks automaatselt põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise.

Isegi korduvalt rikkumise toimepannud isikutele põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ei saa toimuda automaatselt, vaid seda tuleb alati eraldi kaaluda ja põhistada. Antud juhul kohtuväline menetleja oma otsuses ei ole piisavalt motiveerinud ega põhjendanud, miks oli vajalik kohaldada menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Leili Raedla Kohtunik