2-14-7845/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-7845 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind

3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Hageja lepinguline esindaja: Tamara Vologžanina (OÜ JuristConsult, registrikood 12170411; e-post: tamara@proffessionalgrupp.eu); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg

10. aprill 2014.a.

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada XXX ja XXX abielu, milline on sõlmitud XXX.a. Perekonnaseisuametis Zagorski linnas Moskva oblastis ja mille kohta on koostatud abielutunnistus nr XXX.

3. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et juhul, kui menetlusoalised soovivad kaebuse esitamisel taotleda menetlusabi, siis seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu sõlmitud XXX.a., mille kohta on koostatud abielutunnistus Perekonnaseisuametis Zagorski linnas Moskva oblastis. Hagist nähtuvalt

2(3) kuritarvitab kostja juba pikema aja jooksul alkoholi, raiskab vara, mistõttu abielusuhted on muutunud võimatuks. Hageja ei soovi abielu jätkata ning leiab, et edasine kooselu ei ole võimalik. Kostja ei soovi hageja väitel abielu Perekonnaseisuametis lahutada ega jagada ühisvara notari juures. Abielu kestel soetasid pooled ühisvarana 17.06.1997 korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, turuväärtusega 60000 eurot (registriosa nr XXX) ning sõiduauto Opel Vectra, registreerimisnumbriga XXX, turuväärtusega 1000 eurot. Hageja palub kohtul lahutada abielu ning jagada ühisvara.

Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 01.03.2014, kuid kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

Kohus vaatas asja läbi 10.04.2014. a kohtuistungil. Hageja jäi hagiavalduse juurde ning lisas istungil, et kuigi pooled elavad ühes korteris, siis abielusuhteid pole pooltel juba 4 aastat. Kostja istungile ei ilmunud. Kohus loeb, et kostja on kohtuistungist teadlik, kuivõrd kohtukutse on saadetud aadressile XXX, Tallinn ning kostja on kutse isiklikult 29.03.2014 kätte saanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud ning abielu jätkamine on võimatu. Kostja ei ole kirjalikke vastuväiteid esitanud ega kohtuistungile ilmunud.

Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ning kuulanud kohtuistungil ära hageja, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et XXX ja XXX on abiellunud XXX.a. Zagorski linna Moska oblasti Perekonnaseisuametis,

mille kohta on koostatud dokument XXX (t.l. 9-10). Rahvastikuregistriandmetel on nii hageja kui kostja Venemaa kodanikud. Käesolevas asjas omavad puutumust seoses välisriigi kodanikust menetlusosaliste tõttu ka rahvusvahelise eraõiguse normid, kuna õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon on sõlminud lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades. Nimetatud lepingu artikli 28 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Kuivõrd menetlusosaliste elukoht on Eesti Vabariigis, siis on pädev Eesti Vabariigi kohus ning kohaldada tuleb Eesti õigust. Samuti võimaldab lahutusasja Eesti kohtus lahendada TsMS § 102 lg 2, kuivõrd mõlema abikaasa elukoht on Eesti Vabariigis. Seega kohus leiab, et ta on õigustatud XXX ja XXX abielu lahutama ning kohaldamisele kuuluvad Eesti õiguse asjakohased sätted.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 alusel võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielulist kooselu enam ei ole, siis abielusuhted on lõppenud. Hageja on avaldanud, et ta ei soovi kooselu taastamist. Kostja mistahes vastuväiteid

3(3) hagiavaldusele esitanud ei ole. Seetõttu on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielu tuleb lahutada.

Kohus ei lahenda käesoleva otsusega hageja nõuet ühisvara jagamiseks. Ühisvara jagatakse käesolevas tsiviilasjas eraldi tagaseljaotsusena.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et kummagi poole menetluskulud tuleb jätta poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu Kohtunik