2-13-15712/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

15. aprill 2014 Tsiviilasja number 2-13-15712

Tsiviilasi XXXvs XXXabielu lahutuse nõudes. Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Lõpplahend hagimenetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX

Kostja: XXX(Eesti Vabariigi isikukood XXX, sünniaeg XXX, elukoht XXX; töökoht XXX, e-post: XXX; XXX; XXX)

R E S O L U T S I O O N

Rahuldada hagi ja lahutada XXX(Eesti Vabariigi isikukood XXX, sünniaeg XXX) ja XXX(Eesti Vabariigi isikukood XXX, sünniaeg XXX) abielu, mille kohta on 03.novembril 2007, millele vastab 28 Shawal 1428 (Islami kalendri järgi), sõlmitud ametlik abieluleping, mis on notariaalselt tõestatud Egiptuse Araabia Vabariigis Egiptuse Välisministeeriumis Kairo notari poolt nr XXX all ning on registreeritud perekonnaseisuametis nr XXX all.

Menetluskulud

Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

2-13-15712

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

XXX esitas 09.04.2013 Harju Maakohtule hagi XXXvastu abielulahutuseks. Hageja ja kostja on abiellunud 03.novembril 2007, millele vastab 28 Shawal 1428 (Islami kalendri järgi) ning abiellumist tõendab samal päeval sõlmitud ametlik abieluleping, mis on notariaalselt tõestatud Egiptuse Araabia Vabariigis Egiptuse Välisministeeriumis Kairo notari poolt nr XXX all ning on registreeritud perekonnaseisuametis nr XXX all. Pooled elavad lahus alates 2010 augustist. Poolte viimane ühine elukoht oli Tallinnas Eesti Vabariigis, hagejale teadaolevalt elab kostja käesoleval ajal Egiptuses. Seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis.

Kohus võttis hagi menetlusse 18.04.2013. Hagi on kostjale kätte toimetatud 20.02.2014 postiga ning kostjat on hagist teavitatud facebooki kaudu 03.02.2014. Kohus määras lähtudes TsMS § 346 lg 2 kuulata pooled ära.

Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 08.04.2014. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Abielusuhted on lõppenud 2011 novembris. Hageja ei soovi leppida ja ei pea võimalikuks abielu jätkamist.

Kostjale on kohtu poolt ärakuulamiseks esitatud küsimused kätte toimetatud e-postiga 13.02.2014 ja postiga 20.02.2014. Kostja ei ole kohtule vastanud.

Kohtu põhjendused

2-13-15712

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RVES) § 60 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. RVES § 57 lg 3 kohaselt, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

Hageja registreeritud elukoht on Eesti Vabariigis ja ta on Eesti Vabariigi kodanik. Kostja on Egiptuse Araabia Vabariigi kodanik ja elab Egiptuses. Kuna abikaasade viimane alaline elukoht ja hageja alaline elukoht on Eesti Vabariigis, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada Eesti kohus.

Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostja, kellele hagiavaldus koos lisadega ja kirjaliku ärakuulamise küsimused on kätte toimetatud, ei ole hagile ja kohtu küsimustele vastanud. Kostja elab Egiptuses, mistõttu

2-13-15712

ei saa oodata, et ilmub Eestisse kohtusse ärakuulamisele. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 342 ja § 346 lg 2 on võimalik kostja ära kuulata kirjalikult. Kostja loetakse ärakuulamisest ja asja sisust teavitatuks. Ta ei ole põhistanud hagile ja kohtu küsimustele vastamise võimatust ega teavitanud kohut võimalikust seaduslikust takistusest. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik