4-14-2610/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-2610

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-14-2610 (2315,14,002132)

Kohtunik

Märt Toming

Tõlk

Aleksandra Krasnošlõk

Väärteoasi

KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

A.N, ik XXX, elukoht: XXX

Kohtuvälise menetleja esindaja

Kristi Vares, Põhja prefektuuri Ida politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. A.N süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.

2. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu määrusega nr 4-14-1927 asenduskaristusena asendatud arestide ärakandmisest. Juhul, kui mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse otsuse täitmise tagamiseks menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 15.04.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 08.03.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1347403 selles, et 05.03.2014 kella 08.49 ajal peeti menetlusalune isik möödus Virbi 12 asuvas Virbi Konsumis kassarivist, jättes tasumata kauba eest summas 57, 20 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu.

Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik KarS § 199 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et on väärteo toime pannud. Ei mäleta süüteo toimepanemise põhjust, ilmselt müügiks, et raha saada. Raha oli vaja toidu ostmiseks, tööd ei ole. Sooviks vähem karistust kui taotles kohtuväline menetleja. Täitmiskohtuniku tänase määrusega asendati maksmata jäetud rahatrahvid arestiga kokku 17 päeva ja nende ärakandmist arvestati alates 15.04.2014. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ja tuleks karistusena mõista arest 8 päeva.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku selgitust väärteoprotokollis, milles tunnistas rikkumise toimepanemist, õigusvastase teo toimepanemise akti, mille kohaselt peeti 08.03.2014 isiku tuvastamiseks kinni isik, kes 05.03.2014 samas kaupluses jättis kauba eest tasumata, samuti kontrollinud Eesti Tarbijate Keskühistu avaldust 8 palsami kauplusest äravõtmise kohta hinnaga 7, 15 eurot tükk ning vaatlusprotokolli ja fotosid tutvakaamerate salvestusest, millelt on näha 05.03.2014 kell 08.48 kauba võtmine ja kell 08.49 müügisaalist väljumine suletud kassa kaudu, leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et A.N varastas 05.03.2014 Virbi Konsumi kaupluses asukohaga Virbi 12 kaupa koguhinnaga 57, 20 eurot.

Kuivõrd menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et menetlusalune isik võttis ära võõra vallasasja selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, siis on menetlusaluse isiku käitumises KarS § 199 lg 1 ettenähtud kuriteo tunnused. Kuna ära võetud vallasasja maksumuseks on 57.20 eurot, mis jääb alla KarS § 218 lg 2 sätestatud kahekümne miinimumpäevamäära, on tegemist väheväärtusliku asjaga ning menetlusaluse isiku käitumine on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, so varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, samuti on teda karistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kuu aega varem rahatrahviga. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud NPALS § 151 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest arestidega. Menetlusalusele isikule määratud arestid on aastate jooksul jäetud tasumata.

Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ja määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest.

Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalune isik on toime pannud vaid ühe väärteo, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Märt Toming

kohtunik