1-14-2705/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-14-2705

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprillil 2014. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Elen Heidok Prokurör Raul Heido Kriminaalasja number 1-14-2705 (14260100410) Kriminaalasi

G.D ja M.M. a süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav G.D

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

Varasem karistatus puudub

Kaitsja advokaat Eve Laine Süüdistatav M.M.

elukoht: XXX; isikukood: XXXX; õppeasutus: XXX

Varasem karistatus puudub

Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada G.D KarS § 263 p 1, 4 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G.D 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdi tunnistada M.M. KarS § 263 p 1, 4 järgi.

KarS § 87 alusel vabastada M.M. karistusest KarS § 263 p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist tähtajaga 6 (kuus) kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 87 lg 2 alusel on M.M. kohustatud käitumiskontrolliks määratud tähtaja jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

- elab kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.D-lt 593 (viissada üheksakümmend kolm) eurot ja

50 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

KrMS § 180 lg 1 ja § 188 alusel välja mõista M.M. alt, temal rahaliste vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt M.M. 497 (nelisada üheksakümmend seitse) eurot ja 50 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank, nr EE932200221023778606 Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber . 2800049874 Menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-2705 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaegadeks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 600 (kuussada) eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab

G.D ja M.M. a süüdistatakse selles, et nemad grupis koos ja veel süüvõimetu isiku D.L.

06.08.2012. a ajavahemikul kella 17.00-18.00 Tartu kesklinnas Toomemäe nõlvalt alla Pirogovi parki viival trepil, so avalikus kohas, kiskusid A.P. juustest, põhjustades viimasele füüsilist valu.

Sellega pani G.D toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise isikute grupis vägivallaga.

Sellega pani M.M. toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise isikute grupis vägivallaga.

Kokkulepete sisu

Prokuröri, süüdistatavate ja kaitsjate vahel on sõlmitud kokkulepped järgmiselt.

KarS § 263 p 1, 4 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.D-le karistuseks 2 kuud vangistust.

KarS § 73 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui G.D 3 aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. M.M. tunnistada süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi. KarS § 87 alusel vabastada M.M. karistusest KarS § 263 p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja kohaldada tema suhtes KarS

§ 87 lg 1 p 2 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist. KarS § 87 lg 2 alusel on M.M. kohustatud 6 kuu jooksul täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid

M.M. on kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elab kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Kriminaalasjas ei ole asitõendeid.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg

1 p 2 järgi 532,50 eurot mõlemal süüdistataval.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud korras kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud õigusabi kulude katteks advokaaditasu G.D osas 360.- eurot ja M.M. osas 264.- eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on toimikust koopiate tegemise kulud 1.- euro mõlemal süüdistataval. Menetluskulude summa on G.D 893,50 eurot ja M.M. 797,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Riigi kanda jääb kummalgi süüdistatavalt 300 eurot sundrahast, kokku 600 eurot.

G.D 4-liikmelises peres on kaks väikest last. Pere sissetulek on ühe täisealise isiku töötasu kuni 900 eurot kuus. Pere elab üürikorteris ja tasub kuus üüri 235 eurot.

M.M. elab 6-liikmelises peres, kus on kolm koolis käivat last ja üks väike laps. Pere sissetulek on ühe täisealise isiku töötasu kuni 2200 eurot kuus, millest 1000 eurot kulub korteriüürile Soomes töötamisega seoses ja 450 eurot on Eestis pere igakuine korterilaenu osa. Majanduslikust olukorrast lähtudes käib menetluskulude täies ulatuses tasumine mõlemale perele ilmselt ülejõu. Majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda eelnimetatud alusel. KrMS § 180 lg 1 alusel paneb kohus teise osa menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavate kanda. Kui alaealistel süüdistatavatel puuduvad vahendid menetluskulude tasumiseks, tuleb KrMS § 188 alusel menetluskulud kanda vanematel. Ka süüdistatavate kanda jäävat kulu ei ole võimalik neil tasuda KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menteluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik