3-12-732/73 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-732

Haldusasi

H.K.i ja T.V.i üldõigusjärglaste A.V.i ja A.V.i ühine kaebus

Keskkonnaameti 10.02.2012 kirja nr HJR 14-9/11/9827-5

õigusvastasuse tuvastamiseks Kammelja 13 puutuvas osas ja

Keskkonnaameti kohustamiseks Tallinna Keskkonnaameti

07.12.2011

taotlust

detailplaneeringu

„Kammelja

1–13

kinnistute ja lähiala detailplaneering“ alusel nõusoleku

saamiseks ehituskeeluvööndi vähendamiseks Kammelja 13

kinnistu osas uuesti läbi vaatama.

Menetlusosalised

Kaebajad:

H.K., volitatud esindaja Veiko Kiivet;

A.V. ja A.V.

Vastustaja — Keskkonnaamet.

Kaasatud haldusorgan — Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse

kaudu)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 14.04.2014, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb

apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.K. ja T.V. esitasid 03.01.2002 Tallinna Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse

eesmärgiga jagada Tallinnas Haabersti linnaosas asuva Suurevälja 12a (Kammelja 13 ajalooline nimi-I kd

tl 135 pöördel) kinnistu kruntideks (I kd tl 22).

Tallinna Linnavalitsus algatas 06.11.2002 korraldusega nr 2732-k „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamine“ Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu

koostamise ja kinnitas lähteülesande (I kd tl 23–31). Planeeringu eesmärgiks märgiti lähteülesandes

Kammelja tee 13 kinnistu maa-alale väikeelamute ehitamine ning seoses sellega Kammelja tee 13 kinnistu

jagamine kruntideks ja tekkivatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine, samuti heakorrastuse,

haljastuse,

juurdepääsude,

parkimise

ja

tehnovõrkudega

varustamise

lahendamine

(I kd tl 25).

2. Tallinna Linnavalitsus võttis 29.06.2007 korraldusega nr 1314-k „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu vastuvõtmine Haabersti linnaosas“ (I kd tl 32–41) punktiga 1 detailplaneeringu (koostaja

OÜ Casa Projekt, töö nr 29/04) vastu, ja punktiga 4 kohustati Tallinna Keskkonnametit taotlema

keskkonnaministrilt ranna ja kraavi kalda ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolek.

3. Tallinna Keskkonnaameti 09.07.2007 taotlusele ehituskeeluvööndi vähendamiseks Kammelja tn 1-13

kinnistute detailplaneeringu alusel vastas keskkonnaminister 19.02.2008 kirjaga nr 16-6/35921-6 (I kd tl

71–73) Kammelja 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 kinnistute osas, et looduskaitseseaduse ranna ja kalda

ehituskeeluvööndi regulatsioon ei näe ette erisätteid, mille alusel saaks enne looduskaitseseaduse või ranna

ja kalda kaitse seaduse jõustumist püstitatud ehitiste puhul vähendada ehituskeeluvööndit. Kammelja 13

kinnistule laieneb aga detailplaneeringus märgitud 50m asemel kaldaastangust alates 200m laiune

ehituskeeluvöönd. Keskkonnaminister palus detailplaneeringu toimikut selles esinevate puuduste osas

täiendada.

Tallinna Linnavalitsus palus 02.06.2008 kirjaga nr LV-1/5562 keskkonnaministrilt täiendavaid ja

põhjalikke selgitusi ranna ja kalda kaitset reguleerivate õigusnormide kohaldamise kohta linnades (I kd tl

74–75). Minister vastas Tallinna Linnavalitsusele 28.07.2008 kirjaga nr 16-1/27879-2 ( I kd tl 76–78).

Tallinna Keskkonnaamet pöördus 20.11.2009 kirjaga nr 6.1-4.2/2724-1 Keskkonnaameti poole, paludes

Keskkonnaametil hinnata Kopli lahe rannaala ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku vastavust

looduskaitseseaduses (LKS) esitatud ranna ja kalda kaitse eemärkidele ning anda nõusolek

piiranguvööndini ulatuva ehituskeeluvööndi vähendamiseks (I kd tl 91–92). Keskkonnaamet tagastas

esitatud taotluse 03.12.2009 kirjaga nr HJR 14-9/35799-2, märkides, et kui kohalik omavalitsus soovib

planeeringualal ehituskeeluvööndi vähendamist, tuleb viimasel esitada keskkonnaministri 19.02.2008 kirjas

nr 16-6/35921-6 toodud puudujääke käsitlev ja põhjendatud taotlus (I kd tl 93–95).

4. 17.03.2010 korraldusega nr 384-k määras Tallinna Linnavalitsus Kammelja tn 13 katastriüksuse uueks

sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa (I kd tl 96).

5. Tallinna Keskkonnaamet esitas 15.03.2011 kirjaga nr 6.1-4.2/161 Keskkonnaametile läbivaatamiseks ja

seisukoha saamiseks Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu materjalid, millele oli lisatud

Metsabüroo OÜ koostatud eksperthinnang Kammelja tn 13 maaüksuse kagu-osas kasvava puittaimestiku

kohta (I kd tl 97–104). Keskkonnamet vastas 11.04.2011 kirjaga nr HJR 14-9/11/9827-2, leides, et

Metsabüroo OÜ koostatud eksperthinnangul ei ole seost Kammelja tn 13 edela- ja keskosa metsaseaduse

(MS) mõistes metsamaana või mittemetsamaana käsitlemisel ning eksperthinnangu tulemusi ei ole

võimalik kasutada ehituskeeluvööndi ulatuse määramisel (I kd tl 105–106).

6. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) pöördus 03.11.2011 kirjaga nr 3-2/1340 Tallinna

Keskkonnaameti poole, paludes Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneering koos Tallinna

Keskkonnaameti poolsete kaalutlustega veelkord Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise

nõusoleku saamiseks esitada (I kd tl 107–109). Tallinna Keskkonnaamet esitaski detailplaneeringu

07.12.2011 kirjaga nr 6.1-4.2/161 Keskkonnaametile ja palus Keskkonnaametil hinnata Kopli lahe rannaala

ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku vastavust LKS-s esitatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidele

ning anda nõusolek ehituskeeluvööndi vähendamiseks kruntide positsioonide 16–20 osas 50–68 meetrini

ning hetkel hoonestatud kruntide positsioonide 4, 6, 8, 10 ja 13 osas 20–23 meetrini (I kd tl 110–111).

Keskkonnaamet keeldus 10.02.2012 kirjaga nr HJR 14-9/11/9827-5 andmast nõusolekut ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Tallinna linnas, detailplaneeringu „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala

detailplaneering“ alusel (I kd tl 113–119).

7. H.K. ja T.V. esitasid 10.04.2012 Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Keskkonnaameti 10.02.2012

kirja nr HJR 14-9/11/9827-5 „Ehituskeeluvööndi vähendamisest Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu alal“ tühistamise ja Kammelja tn 1–13 kinnistutel ehituskeeluvööndi vähendamise

taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõudes (I kd tl 3–14). Kaebajad esitasid ka taotluse kaasata

menetlusse Tallinna Linnavalitsus (I kd tl 12, 136). Kaebuses esinesid kõrvaldatavad puudused ja kohus

jättis kaebuse 11.05.2012 kohtumäärusega käiguta (I kd tl 125–128). Kaebajad korrigeerisid kaebuse

taotlusi, paludes kohtul tuvastada Keskkonnaameti 10.02.2012 kirjaga nr HJR 14-9/11/9827-5 Kammelja

tn 13 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alal ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmisest

keeldumise õigusvastasus ning kohustada Keskkonnaametit vaatama uuesti läbi Tallinna Keskkonnaameti

taotluse nõusoleku saamiseks ehituskeeluvööndi vähendamiseks Tallinna linnas, Kammelja 13 kinnistul

detailplaneeringu „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneering“ alusel, mis on vastu võetud

Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2007 korraldusega nr 1314-k (I kd tl 136).

8. 15.06.2012 kohtumäärusega (I kd tl 144–147) võttis kohus kaebuse menetlusse nõuetega tuvastada

Keskkonnaameti 10.02.2012 kirja nr HJR 14-9/11/9827-5 „Ehituskeeluvööndi vähendamisest Kammelja

1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alal” õigusvastasus Kammelja 13 puutuvas osas ja kohustada

Keskkonnaametit Tallinna Keskkonnaameti taotlust detailplaneeringu „Kammelja 1–13 kinnistute ja

lähiala detailplaneering“ alusel nõusoleku saamiseks ehituskeeluvööndi vähendamiseks Kammelja 13

kinnistu osas uuesti läbi vaatama. Kohus tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti ning kaasas arvamuse

andmiseks menetlusse Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu). Kohus luges kaebuse 27.05.2013

kohtumäärusega tähtaegselt esitatuks (I kd tl 192–196). 14.02.2014 kohtumäärusega määras kohus asja

kirjalikku menetlusse (II kd tl 23-24).

9. Keskkonnaameti 03.03.2014 e-kirjast sai kohtule teatavaks, et kaebaja T.V. on surnud ning alates

10.06.2013 on Kammelja tn 13 kaasomanikeks H.K.i kõrval T.V.i pärijad A.V. ja A.V.. Kohus tegi

kindlaks, et kaebaja T.V. suri 21.02.2013. Kohus palus 04.03.2014 kohtunõudega (II kd tl 38–39) A.V.il ja

A.V.il teatada, kas nad soovivad astuda kaebaja T.V.i üldõigusjärglastena haldusasja nr 3-12-732

menetlusse. A.V. kinnitas 11.03.2014 e-kirjaga, et nii A.V. kui A.V. soovivad astuda haldusasja nr 3-12-

732 menetlusse üldõigusjärglastena (II kd tl 46, 47). A.V. nõustus viidatud e-kirjas märgituga (II kd tl 47).

28.03.2014 kohtumäärusega lubas kohus kaebaja T.V.i asemel haldusasja nr 3-12-732 menetlusse astuda

A.V.il ja A.V.il (II kd tl 48-49).

KAEBAJATE SEISUKOHAD

10. Keskkonnaamet ei formuleeri 10.02.2012 kirjas nr HJR 14-9/11/9827-5 üheselt otsust

ehituskeeluvööndi vähendamise osas Kammelja tn 13 kinnistul, kuigi kirja eelnevates osades on käsitletud

ka Kammelja tn 13 ehituskeeluvööndi vähendamise ja ranna kaitse eesmärke. Otsuse kokkuvõtte kohaselt

ei saa Keskkonnaamet anda nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks Kammelja tn 1, 3, 5, 7, 9 ja 11

kinnistute osas.

Keskkonnaamet leiab kirja kokkuvõttes, et planeerimislahenduse elluviimisel avaldub negatiivne mõju

ranna ja kaitse eesmärkidele ning lisaks leiab Keskkonnaamet ilma igasuguse eelneva analüüsita ja

põhjendusteta, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks ei ole mõjuvat avalikku huvi. Ehituskeeluvööndi

vähendamisest keeldumisel ei ole kaalutud Tallinna linna esitatud selgitusi ega ole põhjendatud, miks

nendega ei ole arvestatud.

11. Riigikontrolli 21.11.2007 aruandes „Ehitustegevus ranna- ja kaldaalal“ on Riigikontroll rõhutanud, et

ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendatuse kohta peab esimese otsuse vastu võtma kohalik omavalitsus.

Sellele järgneb Keskkonnaametilt nõusoleku taotlemine. Kaalutlusõigusest lähtuvalt peavad kohalikud

omavalitsused hindama arendajate plaane kriitiliselt võimalikult vara ning vajaduse korral keelduma

üldplaneeringuga selgelt vastuolus olevate detailplaneeringute algatamisest. Detailplaneeringu lahendused

peavad arvestama varem välja selgitatud ning üldplaneeringus fikseeritud avalikke huve. Detailplaneeringu

koostamisel tuleb arvestada, kuidas planeeritav tegevus keskkonda mõjutab, ning näha ette meetmed

negatiivse mõju vähendamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2007 korraldusega nr 1314-k „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu vastuvõtmine Haabersti linnaosas“ punktiga 1 võeti vastu Kammelja tn 1–13 kinnistute ja

lähiala detailplaneering. Korralduse punktiga 4 kohustati Tallinna Keskkonnaametit, vastavalt sellel ajal

kehtivale ranna ja kalda kaitse seaduse (RanKS) § 6 lg-le 2, küsima keskkonnaministrilt ranna ja kraavi

kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku seoses Kammelja tn 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 olemasolevate

hoonete ja Kammelja tn 13 kinnistul kulgeva võimaliku maaparanduskraaviga. Tallinna Linnavalitsus oli

juba detailplaneeringu vastu võtmisel kaalunud avalikke ja erahuvisid ning ehituskeeluvööndi vähendamise

põhjendatust. Vastu võetud detailplaneeringu seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, kuidas hinnati ja

analüüsiti keskkonnamõjusid ning milliseid meetmeid nähakse ette, tulenevalt läbiviidud analüüsidest,

planeerimistegevusest tuleneva negatiivse mõju vähendamiseks. Konkreetsed õiguslikud ja faktilised

põhjendused, miks Tallinna linn taotleb ehituskeeluvööndi vähendamist, esitas TLPA oma 03.11.2011

kirjaga nr 3-2/1340. Nimetatud kirjas on ka põhjendatud, et detailplaneering ei ole vastuolus Tallinna

üldplaneeringuga. Lähtuvalt eeltoodust ei kahjustata detailplaneeringuga avalikke huvisid.

Planeeringuga on avalikud huvid hoopis paremini tagatud, sest detailplaneeringu elluviimisel paraneb seni

ehitus- ja olmejäätmetega risustatud mereäärse ala heakord, tagatakse inimestele ja loomadele ligipääs

kallasrajale, rajatakse avalik juurdepääs rannani, planeeringualale ehitatakse avalikult kasutatavaid teid sh

kergliiklusteid, samuti suureneb piirkonna turvalisus. Kuna Kammelja tn 13 kinnistu jääb väljakujunenud

hoonestuse, Kakumäe sadama ja Kopli lahe vahelisele alale, tagab detailplaneering piirkonna terviklikkuse.

12. Detailplaneeringu soovitud kujul kehtestamata jätmisega ei oleks tagatud LKS §-s 34 toodud ranna

kaitse üks eesmärkidest, s.o vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine, sest ehituskeeluvööndi vähendamiseta

ei ole võimalik Kammelja tn 13 kinnistut eesmärgipäraselt kasutada, sh hoonestada. 200-meetrine

ehituskeelupiirangu vöönd piirab oluliselt planeeringualal ehitustegevust.

13. Planeeringulahendus tagab rannal asuva looduskoosluse säilimise ulatuses, mis on kooskõlas LKS-s

sätestatud ranna ja kalda kaitse üldise eesmärgiga ja metsade kaitse eesmärgiga.

13.1 Üksikelamute ehitamine koos väärtusliku kõrghaljastuse säilitamisega ei mõju piirkonnale

looduskoosluste säilitamise seisukohast kahjulikult. Dendroloog O. Abneri poolt 2009. aastal ja OÜ

Metsabüroo ekspertide poolt 2010. aastal läbi viidud eksperthinnangu kohaselt on planeeritaval alal puude

paiknemise tihedus ebaühtlane ning osaliselt puisniiduilmeline ning kohati metsa olemasoluks ebapiisava

täiusega. 2009. aasta juunikuus O.Abneri koostatud Kammelja tn 13 edela- ja keskosa puittaimestiku

haljastusliku hinnangu kohaselt on kinnistul olev puistu uuritud alal varieeruva vanuselise ja liigilise

koosseisuga. Vanuselist koosseisu on mõjutanud maakasutuse muutused. Kinnistu on aastakümnete eest

kasutusel olnud heinamaana ja tol ajal olid vaid mõned sangleppade rühmad. Hiljem niitmine lakkas ja ala

metsastus. Eeltoodust lähtuvalt ei ole tegemist kunagi olnud metsamaaga ja kinnistule on puud kasvanud

seoses kinnistu heinamaa kasutamise lõppemisega, mistõttu ei ole kinnistul eriti väärtuslikke puid ja

põõsaid.

Keskkonnaamet on jätnud tähelepanuta, et taotletavas ehituskeeluvööndis ei ole I klassi kuuluvaid puid ja

põõsaid ning II klassi kuuluvaid puid ja põõsaid on 37 ehk 13,1%. Haljastuslikult väärtuslikud puud

paiknevad uuritud ala servades, osalt ka hajali Kammelja tn 13 edelaosas ning detailplaneeringu

koostamisel on arvestatud väärtuslike puude asukohaga, säilitatud väärtuslikud puud ja tagatud

maksimaalselt kõrghaljastuse säilimine. Vastavale nüansile on viidanud ka TLPA oma 03.11.2011 kirjas nr

3-2/1340.

13.2 Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2007 korraldusega nr 1314-k „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu vastuvõtmine Haabersti linnaosas“ punktiga 1 vastu võetud Kammelja tn 1–13 kinnistute

ja lähiala detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.1.5 on põhjalikult põhjendatud, milliste konkreetsete

meetmetega tagatakse haljastuse säilimine kinnistutel, kuidas on planeeringu koostamisel arvestatud

asjakohastes kehtivates üld- ja teemaplaneeringutes sätestatud keskkonna ja rohevõrgustiku tingimustega.

Kammelja tn 13 hoonestustingimustega on tagatud kruntidel looduslähedase metsamaastiku miljöö

säilitamine. Sellest tulenevalt säilitatakse toimiv roheline võrgustik ja sidusus ümbritsevate

rohevõrgustikega. Detailplaneeringuga on ette nähtud ka pikemaealiste ja kõrgema väärtusklassiga puude

istutamine. Puistu ümberkujundamisega suureneb ala haljastuslik väärtus, mis omakorda väärtustab

piirkonna bioloogilist ja esteetilist väärtust. Planeeringuga ei vähendata oluliselt kõrghaljastuse osatähtsust

planeeringualal.

13.3 Kruntide hoonestamisel ja kasutuselevõtmisel on ette näha haljastuse lisandumist ja mitmekesistamist

ja ala heakorrastamist. Amortiseerunud ja sobimatute hoonete ning amortiseerunud piirete likvideerimisega

ning uute miljööliselt sobivate hoonete ehitamisega ja krundipiiride rajamisega paraneb oluliselt kvartali

ilme. Planeeringuga kujuneb piirkonnas hea ja tervislik elu- ja puhkekeskkond. Planeeringuala

kasutuselevõtmine ei toimu olemasoleva rajatud haljasmaa, olemasolevate ja perspektiivsete ülelinnaliste,

lokaalsete haljastuskoridoride ning parkimisala arvelt. Kehtiva Tallinna üldplaneeringu alusel on nimetatud

ala ette nähtud väikeelamute alaks ning Kammelja tn 13 kinnistu jääb olemasoleva hoonestusala vahele,

mistõttu on põhjendatud ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistu hoonestamine planeeringus

ettenähtud ulatuses.

Keskkonnaamet ei ole eelnevaid olulisi argumente Kammelja tn 1-13 kinnistute ehituskeeluvööndi

vähendamise taotluse mitterahuldamisel arvestanud, kaalunud ega põhjendanud.

14. Inimtegevusest lähtuv mõju on tavapärase kinnistute kasutamisega kaasnev ning detailplaneeringu

kehtestamine ei suurenda oluliselt inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju. Keskkonnaameti väide, et

maakasutuse muutus ehituskeeluvööndis toob kaasa inimtegevuse kahjuliku mõju, mis väljendub eelkõige

taimestiku ja loomastiku häirimises, ei ole tõendatud ja põhjendatud ning tugineb subjektiivsel hinnangul.

Dendroloog O. Abneri Kammelja tn 13 edela- ja keskosa puittaimestiku haljastusliku hinnangu kohaselt ei

leitud detailplaneeringu alalt kaitstavaid taimeliike. Kammelja tn 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 kinnistud on

hoonestatud niisamuti nagu ka Kammelja tn 13 ümbritsev ala, mistõttu ei kaasne olulist inimtegevuse

suurenemist ja kahjustavat mõju taimestikule ja loomadele Kammelja tn 13 kinnistu hoonestamisel.

Hoonestamata Kammelja tn 13 kinnistu kirdeosa piirneb merega, edela- ja loodesuunalised krundiosad

piirnevad Ujuki, Landi, Nata ja Kahva tänavate väikeelamute kruntidega. Kagusuunda jääb hoonestamata

metsa-ala, põhjapoole on planeeritud väikeelamukvartal. Tallinna Keskkonnaameti 07.12.2011 kirjas nr

6.1-4.2/161 on märgitud, et inimtegevusest lähtuvat kahju säilivale kõrghaljastusele ja looduslikule

kaldaastangu alale võib hinnata minimaalseks, kuna elanikkonna suurenemine ning elamis- ja

liikluskoormuse kasv juba väljakujunenud elamupiirkonnas on mitteoluline. TLPA on oma 03.11.2011

kirjas nr 3-2/1340 samuti põhjendanud, et inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise eesmärki alal

paikneva metsaala säilitamine ei toeta, kuna tegemist on väikese ja isoleeritult olemasolevate

suuremahuliste hoonestusalade vahel paikneva metsaga, seda eesmärki toetaks pigem tervikliku katkematu

metsavööndi olemasolu mereäärses piirkonnas. Keskkonnaamet ei ole põhjendanud ega selgitanud,

millistel põhjustel ei ole TLPA argumendid veenvad ja põhjendatud. Samuti ei ole Keskkonnaamet

arvestanud, et tegemist on tiheasustusalaga, kus tegelikkuses toimub juba täna vilgas inimtegevus.

Keskkonnaamet on ka ise leidnud, et piirkonna elanikkonna suurenemisega ülejäänud rannaala kasutamine

ega inimtegevusest lähtuv mõju tõenäoliselt oluliselt ei suurene, mistõttu on arusaamatu, et

ehituskeeluvööndi vähendamisest keeldumisel viitab Keskkonnaamet inimtegevusest lähtuvale kahjulikule

mõjule.

15. Planeerimislahendus ei ole vastuolus Tallinna rohealade teemaplaneeringus ja Haabersti linnaosa

üldplaneeringus väljendatud põhimõtetega. TLPA on oma 03.11.2011 kirjas nr 3-2/1340 selgitanud, et

Riikliku Looduskaitsekeskuse 14.09.2007 kirja nr 6.7-1206-2 kohaselt, /.../ vaadeldava metsaala väärtus on

tiheasustuse piirkonnas kui roheala. Alusuuringuna koostatud Tallinna rohealade teemaplaneeringu

kohaselt, mis on ka Haabersti linnaosa üldplaneeringus rohealade määramise aluseks, ei oma ala 84

rekreatiivset ega ökoloogilist arengusuunda ning seetõttu on see ala sobiv metsalinna tüüpi üksikelamute

alaks, kus kehtib väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise nõue. Seitsme üksikelamu hoonestusalad on

paigutatud lagedatele või väheväärtusliku lehtpuudega aladele ning seetõttu ei halvenda kavandatav

ehitustegevus Kopli lahe rannaala looduslikku seisundit. Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud

detailplaneeringu alal ehituskeeluvööndi vähendamine 50-le meetrile.

16. Detailplaneeringuga ei riivata LKS § 37 lg-s 2 sätestatud ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse

eesmärki ning ei kavandata tegevust, mis kahjustaks metsaala. Riiklik Looduskaitsekeskus on 14.09.2007

kirjas nr 6.7-1206-2 leidnud, et planeeringuala väärtus ei ole looduskaitselisest seisukohast oluline.

Vaatamata sellele on metsamaale moodustatavate elamukruntide hoonestusalad kavandatud lagedatele ja

väheväärtuslikele kõrghaljastusega aladele ning üksikelamute ehitusalune pind ei tohi detailplaneeringu

alusel ületada 150m2. Detailplaneeringuga tagatakse Kammelja tn 13 kinnistul ja rannal asuva

kõrghaljastuse säilimine, hooldamine ja likvideeritava haljastuse kompenseerimine. Samuti on

detailplaneeringu koostamisel arvestatud Kakumäele iseloomuliku metsaala säilimise vajadusega. Läbi

detailplaneeringus toodud erinevate kohustuste seadmise on võimalik praktiliselt täielikult vältida

kahjulikke mõjusid pinnasele, põhjaveele, maastikule ja taimestikule. Keskkonnaamet on jätnud kaalumata

detailplaneeringu seletuskirjas toodud keskkonnakaitseliste tingimuste, haljastuse ja heakorra meetmete

sobilikkuse, tagamaks LKS-s toodud eesmärkide täitmist.

17. Keskkonnaameti kiri, millega keeldutakse Kammelja tn 13 kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamiseks

nõusoleku andmisest, riivab kaebajate PS §-st 32 tulenevat omandi vabalt kasutamise, käsutamise ja

valdamise õigust. PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte järgi peavad põhiõiguste piirangud

olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2 kohaselt peab

halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

Käesoleval juhul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamata jätmine proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

LKS §-s 34 loetletud eesmärkide saavutamiseks on LKS-s sätestatud ranna või kalda kasutamise

kitsendused, mis seisnevad piiranguvööndis, ehituskeeluvööndis ja veekaitsevööndis kehtivates keeldudes

ning piirangutes (LKS §-d 37–39). Mainitud sätete pinnalt saab järeldada, et rannal või kaldal kehtivad küll

seaduses loetletud erinevad kitsendused, mis on vajalikud looduskeskkonna kaitsmiseks ja säilitamiseks,

kuid inimtegevust pole sellistel aladel siiski täielikult keelatud. Looduskaitselistel eesmärkidel on seda

piiratud üksnes teatud määral (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-79-11, p 10.2).

Planeeringuga säilitatakse võimalikult suurel määral looduskooslused, inimtegevusest lähtuvat kahjulikku

mõju oluliselt ei suurendata, parandatakse oluliselt ala heakorda ja juurdepääsu võimalusi kallasrajale ning

tagatakse paremad vaba liikumise võimalused. Lähtuvalt eeltoodust on tagatud avalike huvide kaitse.

Keskkonnaameti kirjale tuginedes peaks ehituskeeluvööndis olema keelatud igasugune ehitus- ja

inimtegevus, mis aga ei ole selgelt olnud seadusandja eesmärk. Keskkonnaameti kirjast ei selgu ka millistel

juhtudel ja tingimustel oleks üldse võimalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Keskkonnaameti 10.02.2012

kirjas nr HJR 14-9/11/9827-5 ei ole kaalutud ega arvestatud ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutud

taimestikust, reljeefist, kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud

asustusest (LKS § 40 lg 1).

18. Kaebajatel on ühine huvi Kammelja tn 13 ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel, sest kaebajad on

nimetatud kinnistu omanikud. Detailplaneeringu mittekehtestamine või soovitust erineval kujul

kehtestamine riivab kaebajate, kui Kammelja tn 13 omanike, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 32

tulenevat põhiseaduslikult kaitstavat omandi kasutamise õigust ja vabadust (I kd tl 135-136, 139).

Kaebajate seisukohad vastustaja seisukohtadele

19. Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regiooni 14.09.2007 kiri nr 5.7-1/206-2 ei ole

planeerimismenetluses käsitletav ei siduva eelhaldusakti ega ka menetlustoiminguna, tegemist on vaid ühe

seisukohaga, mistõttu ei tule sealt kaebajatele õigusi ja kohustusi ega muid õiguslikke ootusi.

20. See, et Kammelja tn 13 kinnistu sihtotstarve oli sotsiaalmaa, ei tulenenud asjaolust, et kinnistut

kasutati kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku

maana ega puhkuse ja vaba-aja veetmiseks ettenähtud maana, vaid see oli üleüldine suundumus maa

tagastamisel Tallinna linnas hoonestamata maade sihtotstarvete määramisel, mille pindala oli enam kui 2ha

ning tulenes Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende

määramise alused“ tõlgendamisest. Tallinna Linnavalitsuse 17.03.2010 korraldusega nr 384-k muudeti

Kammelja tn 13 kinnistu sihtotstarvet ning määrati uueks sihtotstarbeks 100 % maatulundusmaa.

21. Kehtiva Tallinna linna üldplaneeringu punkti 2 alusel on nimetatud ala ette nähtud väikeelamute alaks

ning Kammelja tn 13 kinnistu jääb olemasoleva hoonestusala vahele, mistõttu on põhjendatud ranna

ehituskeeluvööndi vähendamine ja kinnistu hoonestamine planeeringus ettenähtud ulatuses. Vastavalt

maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg-le 2 määrab planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud

detailplaneeringu alusel ja PlanS kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral määrab

kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe PlanS kohase üldplaneeringu alusel (MaaKatS § 18 lg 6).

Lähtuvalt MaaKatS §-st 18 tuleb Tallinna Linnavalitsusel viia Kammelja tn 13 maaüksuse sihtotstarve

kooskõlla Tallinna üldplaneeringuga ning määrata sihtotstarbeks elamumaa. Kaebajate eesmärgiks ei ole

maatulundusmaa sihtotstarbe kohase põllumajandussaaduste tootmisega või metsakasvatusega tegelemine.

Kaebajate hinnangul puudub nimetatud maa-alal metsa- või põllumajanduslik potentsiaal, seetõttu

planeeritakse Kammelja tn 13 kinnistu maa sihtotstarbe muutmine vastavalt Tallinna üldplaneeringuga

ning koostatava Haabersti linnaosa üldplaneeringuga antud alale määratud maa sihtotstarbele.

22. Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67 algatatud Tallinna rohealade teemaplaneeringu ja

Tallinna Linnavolikogu 23.03.2006 otsusega nr 90 algatatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu näol ei ole

tegemist kehtivate haldusaktidega, kuna need on kehtestamata ehk tegemist ei olnud haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohase haldusaktiga ning kehtestamata haldusaktile tuginemine ei saa olla

õiguspärane, kuna tulenevalt HMS § 60 lg-st 1 loob õiguslikke tagajärgi ja on kohustuslik täitmiseks ainult

kehtiv haldusakt.

Vastavalt Harju Maavalitsuse 26.02.2010 kirjale nr 9-12/421 ei pidanud Kammelja tn 1–13 kinnistute ja

lähiala detailplaneering tuginema Harju maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“

määratud rohevõrgustiku tuumalale T9, kuna teemaplaneering ei ole Tallinna linna üldplaneeringut muutev

planeering ning sellest tulenevalt peab kohalik omavalitsus tulenevalt PlanS § 7 lg-st 6 ja § 8 lg-st 7

Kakumäe poolsaarel ja mujal Tallinna haldusterritooriumil detailplaneeringute koostamisel lähtuma

Tallinna üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvetest ning teistest maakasutus- ja

ehitustingimustest. TLPA-l puudus kohustus arvestada detailplaneeringu menetlemisel Tallinna rohealade

teemaplaneeringu ja Haabersti linnaosa üldplaneeringuga, sest nimetatud planeeringute näol ei ole tegemist

aktiivses menetluses ega ka kehtestamisele kuuluvate planeeringutega.

23. Keskkonnaameti 10.02.2012 kirjast nr HJR 14-9/11/9827-5 ei selgu, kuidas seab ehituskeeluvööndi

vähendamine Kammelja tn 1–13 kinnistu detailplaneeringu alal ohtu LKS §-s 34 ja § 37 lg-s 2 toodud

eesmärkide täitmise, arvestades, et Riiklik Looduskaitsekeskus on 14.09.2007 kirjas nr 6.7-1206-2 leidnud,

et planeeringuala väärtus ei ole looduskaitselisest seisukohast oluline.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

24.Vastustaja on seisukohal, et Keskkonnaameti 10.02.2012 kirjas nr HJR 14-9/11/9827-5

„Ehituskeeluvööndi vähendamisest Kammelja tn 1-13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alal“sisalduv

otsustus on õiguspärane ning kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

25. Vaidlust ei ole selles, et kaebajatele kuulub Kammelja detailplaneeringu alal kinnistu asukohaga

Harjumaa, Tallinna linn, Haabersti linnaosa, Kammelja tn 13, kinnistusraamatu registriosa numbriga

3109101, katastritunnusega 78406:611:3800, pindalaga 33716 m2, sihtotstarbega 100 % maatulundusmaa

(edaspidi Kammelja tn 13 kinnistu). Kammelja tn 13 kinnistu asub Kopli lahe ääres Läänemere rannal ja

paikneb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 1 p 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi

ulatus linnas 50 meetrit ning § 38 lg 2 kohaselt ulatub ranna ehituskeeluvöönd metsamaal ranna

piiranguvööndi piirini. LKS § 37 lg 1 punkti 1 kohaselt on Läänemere rannal piiranguvööndi laius 200

meetrit. LKS § 35 lg 5 kohaselt koosnevad üle viie meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200

meetrit oleval kaldaastangul ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla

kuni veepiirini jäävast alast ja seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. Kammelja tn 13 kinnistu on

osaliselt metsamaa (kaebuse lisana 22 esitatud Kammelja detailplaneeringu põhijoonisel ala, mis külgneb

Lesta

tn

katastriüksusega

katastritunnusega

78406:611:6370).

Metsamaale

on

Kammelja

detailplaneeringu

alusel

kavandatud

hoonestusalad

Kammelja

detailplaneeringu

põhijoonisel

positsiooninumbritega 16-22 ja nimetatud ala ehituskeeluvööndi laius on 200 m kaldaastangust (märgitud

nii ka põhijoonisel).

26. Kammelja detailplaneering on vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2007 korraldusega nr 1314-

k. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud. LKS § 40 lg 1 sätestab võimaluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda

Keskkonnaameti

nõusolekul.

Keskkonnaamet

10.02.2012

kirjaga

nr

HJR

14-9/11/9827-5

„Ehituskeeluvööndi vähendamisest Kammelja tn 1-13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alal“ (edaspidi

10.02.2012 otsus) ei ole andnud nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

27. Keskkonnaameti 10.02.2012 otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga ja ühtlasi kaalutlusotsusega

(LKS § 40 lg 3). Otsuses on kaalutud ja arvestatud ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutud

taimestikust, reljeefist, kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud

asustusest, samuti lähtutud HMS-st tulenevatest kaalutlusreeglitest. LKS-ga on Keskkonnaametile antud

õigus ja pädevus kaaluda ehitamise võimalikkust ehituskeeluvööndis (LKS § 40 lõiked 1 ja 3). Kaebuses

esitatud seisukohad ei anna alust väita, et Keskkonnaameti 10.02.2012 otsus on õigusvastane.

28. Kehtiv õigus ei sätesta menetlustoimingu vorminõudeid. Kohustus põhjendada antavat arvamust

tuleneb hea halduse põhimõtetest. Nõusoleku andmine menetlustoiminguna peab olema põhjendatud

selliselt, et piisavalt oleks avatud menetlustoimingu vajalikkuse tagamaad. See tähendab, et

menetlustoimingu motiveerituse aste, võrreldes haldusakti motiveeritusega, võib olla madalam. Sarnasele

seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-3-1-62-08. Samuti on õiguskirjanduses jagatud

seisukohta, et haldustoimingu motiveerimise nõuded on leebemad võrreldes haldusakti motiveerimise

nõuetega.

Menetlustoimingu

saab

lugeda

motiveerituks,

kui

menetlusosalistele

on

avatud

menetlustoimingu

vajalikkuse

tagamaad

ning

põhjendustest

lähtub

menetlustoimingu

mõju.

Keskkonnaamet on menetlustoimingut põhjendades neid nõudeid ka järginud. Selgitatud on, millistele

rajatistele detailplaneeringu kehtestamisel ehituskeeluvöönd ei kohaldu. Keskkonnaamet ei ole andnud

10.02.2012 otsuses sisalduvatel põhjendustel nõusolekut Kammelja tn 1–11 kinnistutel (krundid Kammelja

detailplaneeringu põhijoonisel positsioonidel 2, 3, 4, 5, 6, 7) ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja seda ei

ole ka vaidlustatud. 10.02.2012 otsuses sisalduv LKS-st tulenevate kriteeriumide analüüs ja lõppjäreldus on

tehtud Kammelja tn 13 kinnistu ehituskeeluvööndis paikneva alaga seoses ning on kohane ja piisav, et

selguksid otsuse tagamaad. Keskkonnaamet on motiveerinud nõusoleku andmata jätmist, tuginedes

otsustamise hetkel kõigile asjas teada olevatele asjaoludele ning järgides menetlustoimingu

motiveerimisele esitatavaid nõudeid. Arvestades menetlustoimingu põhjendamisele esitatavaid nõudeid on

Keskkonnaameti hinnangul 10.02.2012 otsustus kui menetlustoiming piisavalt motiveeritud, et oleks

avatud otsuse tagamaad, miks ei nõustuta ehituskeeluvööndi vähendamisega ja otsuses sisalduvad

asjakohased kaalutlused. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuses toodud kaalutlustega ja

ehituskeeluvööndi vähendamist mittelubava otsuse endaga, ei anna alust väita, et otsus on põhjendamata.

Keskkonnaameti menetlustoiming on õiguspärane nii formaalselt kui ka sisuliselt.

Kui menetlustoimingust ei selgu otsustuse piisavad tagamaad, on võimalik haldusorganilt küsida täiendavat

informatsiooni. Võimalik on esitada vastuväiteid, täiendavaid dokumente ja nõuda neile tuginedes otsuse

uuesti läbivaatamist. See tagab, et otsusega mittenõustumisel taotleja täiendavalt hangitavad tõendid

esitatakse eelkõige haldusorganile taotuse uutel asjaoludel läbivaatamiseks. See on võimalik kuni

haldusakti välja andva haldusorgani poolt lõpliku otsuse tegemiseni. Tallinna Linnavalitsus kui

planeeringumenetluse korraldaja ei ole täiendavat infot või selgitusi 10.01.2012 otsuse osas

Keskkonnaametilt nõudnud, mistõttu on Keskkonnaamet seisukohal, et otsustuses sisalduvad põhjendused

on arusaadavad ja piisavad.

29. Keskkonnaamet on otsustamisel järginud õiguse üldpõhimõtteid. Muuhulgas on Keskkonnaamet

järginud võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja usalduse kaitse põhimõtet. Keskkonnaamet ei ole samas

piirkonnas nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega metsamaal Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse

detailplaneeringu alusel, mis on vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 01.07.2009 korraldusega nr 1216-k.

Nimetatud keeldumine puudutab ka Kammelja tn 13 kinnistuga külgnevat Lesta 22 katastriüksust,

katastritunnusega 78406:611:6370. Osaliselt, 165 meetrini kaldaastangu ülemisest servast, on

Keskkonnaamet nõustunud ehituskeeluvööndi vähendamisega Kakumäe tee 234, 234a, 238 ja Kakumäe tee

236 / Kiviranna tee 1 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu alusel, mis on vastu võetud 01.07.2009

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 1189-k. Kuna Kammelja tn 13 kinnistu asub osaliselt

ehituskeeluvööndis ja Kammelja tn 13 kinnistul väljaspool ehituskeeluvööndit ei ole takistatud

planeeringulahenduse elluviimine, ei saa Keskkonnaameti hinnangul ka väita, et otsus ei ole eesmärgi

suhtes proportsionaalne. Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regiooni 14.09.2007 kirjas

nr 5.7-1/206-2 „Kinnistu Kammelja 13 detailplaneering“ on asutud seisukohale, et ehituskeeluvööndi

vähendamist Kammelja tn 13 kinnistul ei peeta põhjendatuks. Seega ei ole omanikel saanud tekkida ootust

(usaldust), et ehituskeeluvööndit vähendatakse.

30. Keskkonnaamet on Tallinna Keskkonnaameti 15.03.2011 kirjas nr 6.1-4.2/161 „Kammelja tn 1–13

kinnistute ja lähiala detailplaneeringualal paiknevast kõrghaljastusest ja ehituskeeluvööndi ulatuse

määramisest“

esitatud

küsimusele

andnud

vastuse

Keskkonnaameti

11.04.2011

kirjaga

nr HJR 14-9/11/9827-2. TLPA 03.11.2011 kiri nr 3-2/1340 „Ehituskeeluvööndi vähendamine Kammelja tn

1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alal“ on adresseeritud Tallinna Keskkonnaametile palvega

veelkord edastada Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneering koos Tallinna Keskkonnaameti

poolsete kaalutlustega Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile ehituskeeluvööndi vähendamise

nõusoleku saamiseks. Seega on nimetatud dokument adresseeritud Tallinna Keskkonnaametile, mitte

Keskkonnaametile, mistõttu iseseisvat vastust või seisukohta nimetatud kirjale Keskkonnaameti poolt

esitatud ei ole. Nimetatud (03.11.2011) kirjast on Tallinna Keskkonnaamet esitanud taotluses

Keskkonnaametile vaid osad põhjendused. Seega ei saa antud kirjas olevatele selgitustele mittevastamine

olla etteheidetav Keskkonnaametile. Tallinna Keskkonnaameti 07.12.2011 kirjale nr 6.1-4.2/161 „Rannal

asuva metsamaa ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku küsimine“ esitatud asjaolusid on kaalutud

Keskkonnaameti 10.02.2012 otsuses. Seega on Keskkonnaamet arvestanud ja vastanud kõigile

Keskkonnaametile esitatud seisukohtadele.

31. PlanS § 18 kohaselt kinnitab kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmisega, et planeering vastab

valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja

muudele õigusaktidele. Samas on seadusandja ette näinud, et alles planeeringu vastuvõtmise järgselt

otsustatakse ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendatus ja see pädevus on pandud Keskkonnaametile.

Seega ei saa eeldada planeeringu vastuvõtmisel, et ehituskeeluvööndi vähendamiseks igal juhul nõusolek

antakse. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendatuse kohta peab esimese otsuse vastu võtma kohalik

omavalitsus. Sellele järgneb Keskkonnaametilt nõusoleku taotlemine.

32. Keskkonnaameti 10.02.2012 otsuses on selgitatud, et LKS § 38 lg 5 punktide 2, 8 ja 9 kohaselt ei laiene

ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale, avalikult

kasutatavale teele ja tänavale. Planeeringulahenduse elluviimine ei takista vaba liikumist ja juurdepääsu

rannale, sh kallasrajale, vaid pigem loob selleks senisest paremad võimalused. Senisest paremad

võimalused luuakse ka juhul kui detailplaneering realiseeritakse osaliselt ning ehituskeeluvöönd jääb

vähendamata. Detailplaneeringuga planeeritud transpordimaa ja sotsiaalmaa kruntide moodustamiseks ning

avalikult kasutatavate teede ja sildade ehitamiseks ehituskeeluvööndis ehituskeeluvööndi vähendamine

vajalik ei ole. Avalikult kasutatavad teed ja tehnovõrgud on võimalik rajada kehtestatud planeeringu alusel

ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Seega ei taga Kammelja detailplaneering avalikkuse huve paremini.

Muid avalikke huve ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringust ega ka kaebusest ei nähtu.

33. Hoonete ehitamine ehituskeeluvööndis ei aita kaasa vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisele.

Detailplaneeringuga planeeritud transpordimaa ja sotsiaalmaa kruntide moodustamiseks ning avalikult

kasutatavate teede ja sildade ehituskeeluvööndis ehitamiseks ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik ei

ole. Arusaamatuks jääb kaebajate seisukoht, et ehituskeeluvööndi vähendamiseta ei ole võimalik kinnistut

eesmärgipäraselt kasutada. Kammelja tn 13 kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Seega saab

ehituskeeluvööndis paiknevat maad eesmärgipäraselt kasutada ka ilma ehituskeeluvööndi vähendamiseta.

34. TLPA 03.11.2011 kiri Tallinna Keskkonnaametile põhineb O.Abneri 17.06.2009 koostatud tööl

“Kammelja tn 13 edela- ja keskosa puittaimestiku haljastuslik hinnang”. Töös on esitatud haljastuslik

hinnang üksikpuudele ning antud kirjas ei käsitleta metsa kui ökosüsteemi säilimist. Detailplaneeringu

põhijoonise kohaselt on puittaimestiku raie nähtud ette kogu hoonestusala ulatuses, mitte üksnes hoonete

ehitusalusel pinnal. Samuti kaasneb puittaimestiku eemaldamine seoses elamutele ligipääsude rajamisega.

Keskkonnaamet on 10.02.2012 otsust tehes kõiki asjaolusid arvestades leidnud, et soovitud kujul

detailplaneeringu elluviimisega ehituskeeluvööndi vähendamise alas kaasneb ligikaudu 39%-l alast

loodusliku taimestiku eemaldamine ja planeeringulahendus ei taga looduskoosluste, sh metsa säilimist.

LKS-ga sätestatakse kaalumiskriteeriumina looduskooslused, mitte üksnes kõrghaljastus ja selle väärtus,

mistõttu ei pidanud Keskkonnaamet 10.02.2012 otsuses teostama eraldiseisvat kõrghaljastuse analüüsi.

Ranna ja kalda kaitse eesmärk ei ole üksnes väärtuslike elementide (kõrghaljastus) kaitse. Ranna alad on

ökoloogilises mõttes ökotsoonid — piirialad, kus kohtuvad erinevad keskkonnad. Sellised alad on eriti

olulised bioloogilise mitmekesisuse seisukohast, kuna lühikesel ruumigradiendil märkimisväärselt

muutuvad keskkonnatingimused loovad sobiva elupaiga väga erinevatele liikidele. Lokaalse maastiku

skaalas on ranna- ja kaldaala enamasti bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt, millest tuleneb ka vajadus

neid kaitsta randade ja kallaste kaitse ning ehituskeelu- ja piiranguvöönditega. Asjaolu, et kruntide

hoonestamisel ja kasutuselevõtmisel on ette näha haljastuse lisandumist ja mitmekesistamist ja ala

heakorrastamist, on pigem ala heakorda ja ilmet käsitlev, mitte rannal asuvate looduskoosluste säilimist

puudutav.

35. Keskkonnaamet ei väida oma 10.02.2012 otsuses, et inimtegevuse kahjulik mõju avaldub kogu

ehituskeeluvööndis, vaid väidab, et ehituskeeluvööndi vähendamise alas kruntidel positsioonid 13 ja 16–22

kavandatakse detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndis olulist maakasutuse muutust, millega kaasnev

inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju sellel alal väljendub eelkõige inimtegevuse mõjus taimestikule ja

loomastiku häirimises. Lisanduva teedevõrgu ja piirkonna elanikkonna suurenemisega ülejäänud rannaala

kasutamine ega inimtegevusest lähtuv mõju tõenäoliselt oluliselt ei suurene. Keskkonnaamet on mõju

taimestikule (sh metsale) 10.02.2012 otsuses hinnanud. Loomastiku häirimine praegusel juhul on

metsamaal juhusliku iseloomuga, kuid detailplaneeringu järgselt elamumaal igapäevane. Tulenevalt

eelnevast ei nõustu Keskkonnaamet kaebajate esitatud seisukohaga, et inimtegevusest lähtuv mõju on

tavapärase kinnistute kasutamisega kaasnevalt ning detailplaneeringu kehtestamine ei suurenda oluliselt

inimtegevusest tulenevat kahjulikku mõju. Inimtegevuse mõjud taimestikule ja loomastikule sõltuvad

kinnistu kasutamise sihtotstarbest. Maatulundusmaa metsamaad kasutatakse tavapäraselt metsa

kasvatamiseks, elamumaad kasutatakse tavapäraselt igapäevaseks elamiseks koos sinna juurde kuuluvaga.

Kammelja 1, 3, 5, 7, 9 ja 11 kinnistud on juba hoonestatud ja kasutusel elamumaana ning sinna ei

planeerita täiendavat inimtegevust. Krundid positsioonidel 16–22 on planeeritud hoonestada ja kasutusele

võtta elamumaana, millega tahes-tahtmatult kaasneb ilmselgelt nendel kruntidel inimtegevuse suurenemine

võrreldes praeguse olukorraga.

Tallinna Keskkonnaameti 07.12.2011 kiri nr 6.1-4.2/161 käsitleb mõju ainult kõrghaljastusele ja

looduslikule kaldaastangule, mitte teistele looduse või keskkonna osadele. Keskkonnaamet on oma

10.02.2012 otsuses hinnanud mõjusid ehituskeeluvööndisse planeeritud elamukruntidel ning väljaspool

neid.

Keskkonnaamet

on

asunud

seisukohale,

et

väljapoole

ehituskeeluvööndit

planeeritud

elamukruntidele, kus asub ka rannaastang, rannaala kasutamine ega inimtegevusest lähtuv mõju

tõenäoliselt oluliselt ei suurene. Nagu eelpool öeldud ei ole Keskkonnaamet kõrghaljastuse ja selle

väärtusega seonduvat eraldi käsitlenud, sest kõrghaljastuse hindamist eraldi kriteeriumina LKS-s ette ei

nähta.

36. Keskkonnaamet on arvestanud, et tegemist on tiheasustusalaga. Tiheasustusalal on ehituskeeluvöönd

50m. LKS-ga, sätestades metsamaale ka tiheasustusalal laiema ehituskeeluvööndi (s.o ranna

piiranguvööndi piirini), on silmas peetud, et ka tiheasustusalal on mets sama väärtuslik kui hajaasustuses,

seetõttu kehtib metsamaal ehituskeeluvööndi laienemine võrdselt nii tiheasustusalal kui hajaasustuses. Kui

tiheasustusala metsa peaks käsitlema ümbritsevast inimtegevusest tulenevalt teisiti (leebemalt), ei oleks ka

LKS-s sätestatud ehituskeeluvöönd tiheasustusala metsamaal laiem kui mittemetsamaal. Seega tulebki

tiheasustusalal arvestada asjaolu, et looduskooslusi sh metsa on vähe ning iga olemasoleva loodusliku ala

säilitamist tuleb pidada oluliseks. Inimtegevuse mõju hindamisel ei saa lähtuda üksnes asjaolust, et

ümberringi on juba vilgas inimtegevus. Hoolimata asjaolust, et inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju

ülejäänud rannaalal ei suurene, ei muuda see olematuks asjaolu, et inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju

hoonestataval metsaalal suureneb.

37. TLPA 03.11.2011 kirjas on viidatud Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regiooni 14.09.2007

kirjale nr 5.7-1/206-2 „Kinnistu Kammelja 13 detailplaneering“, milles on öeldud, et looduskaitsekeskuse

Harju-Rapla regiooni seisukohalt on kinnistu tuumikala kaetud metsaga metsaseaduse mõistes ja selles osas

kehtib ehituskeeluvööndi ulatus 200m arvestatuna panga astangust. Uuritud ala väärtus looduskaitselisest

seisukohast ei ole oluline, metsa väärtus on siin tiheasustusalas kui roheala. Kammelja 13 kinnistu jääb

ligikaudu 0,27ha ulatuses väljapoole ehituskeeluvööndit, kuhu on võimalik rajada hoonestus ja sellest

tulenevalt ei pea looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioon ehituskeeluvööndi vähendamist põhjendatuks.

Seega ei eita TLPA Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regiooni seisukohta, et ala on kaetud

metsaga. Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regiooni seisukoht, et metsa väärtus on siin

tiheasustusalas kui roheala, väljendab arvamust, mille kohaselt uuritud metsaala väärtused ei ole põhjuseks

selle looduskaitse alla võtmiseks, kuid mets on väärtuslik rohealana.

TLPA 03.11.2011 kirjas viidatud alusuuringus on ala nr 84 iseloom jäetud hindamata, sotsiaalne hinnang

on „oluline“, ökoloogiline hinnang on „oluline“ ning arengusuund on „muu“. Uuringus on roheala

põhiiseloom jagatud: „mets või metsalaadne“, „looduslik“ või „pargilaadne“. Uuringus ei ole ühelgi juhul

„metsa või metsalaadse“ põhiiseloomuga roheala arengusuunaks märgitud „muu“, vaid „rekreatiivne“,

„ökoloogiline looduslik“ või „esinduslikkus“. Miks roheala nr 84 põhiiseloom on hindamata, ei ole

Keskkonnaamet pädev vastama. Kammelja detailplaneeringu seletuskirjas on ehituskeeluvööndi

vähendamine põhjendatud järgmistel asjaoludel: Kammelja tn 1–13 kinnistute detailplaneering on Tallinna

kehtiva

üldplaneeringu

kohane,

v.a

ehituskeeluvööndisse

ehitustegevuse

kavandamise

osas.

Üldplaneeringu täpsustamiseks koostatava Tallinna rohealade teemaplaneeringu seletuskirja peatükis

5.2.2.5 „Roheline võrgustik hoonestatud aladel“ on üldisteks tingimusteks detailplaneeringute koostamisel

hoonestatud või hoonestatavatel aladel seatud - mitte teha erandeid veekogude ehituskeeluvööndite

vähendamiseks detailplaneeringutega. Need alad on olulised rohekoridoride süsteemi toimimise tagamiseks

(sinivõrgustik). Koostatava Haabersti linnaosa üldplaneeringu peatükis 3.4 “Hoonestatud alade

rohevõrgustik” on hoonestatud alasid hõlmavate detailplaneeringute koostamise üldtingimuseks seatud, et

ei tohi teha erandeid veekogude ehituskeeluvööndite vähendamiseks detailplaneeringutega. Need alad

(sinivõrgustik koos kaldaalaga) on avaliku ruumi osad ja tarvilikud selleks, et rohekoridoride süsteem

toimiks. Eeltoodud seisukohti on Keskkonnaamet oma 10.02.2012 otsust tehes arvestanud.

Koostatava Haabersti linnaosa üldplaneeringu: Põhikaardil 1 „Maakasutusplaan“ on kõnealune maa-ala

tähistatud tingmärkidega „pereelamute ala“ ja „säilitatav või loodav rohevõrgustik arengualal“.

Põhikaardil 2 „Roheline võrgustik“ on kõnealune maa-ala tähistatud tingmärkidega „säilitatav või loodav

rohevõrgustik arengualal“ ja „metsalinn“. Koostatava Haabersti linnaosa üldplaneeringu väärtuste kaardil

on kõnealune maa-ala tähistatud tingmärkidega „roheala“ ja „mets“ ning rohealade planeeringu kaardil on

kõnealune maa-ala tähistatud tingmärkidega „arenguala loodava või säilitatava rohevõrgustikuga“ ja

„mets“. Haabersti linnaosa üldplaneeringu kaartidel on ala kajastatud metsana. Eesti ranna- ja kaldaalad on

„Üleriigilise planeeringu Eesti 2010“ kohaselt osa nn rohelisest võrgustikust, millega soovitakse tagada

keskkonna loodusliku iseregulatsiooni säilimist, väärtuslike looduskoosluste kaitset ja loomade

liikumisteede säilimist, looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni võimaldamist ning

looduslike alade ruumilist kättesaadavust, väärtuslike maastike säilimist ning asustuse ja maakasutuse

suunamist.

38. Kammelja detailplaneeringu seletuskirja punkt 3.4 ei sea metsaala säilitamise kohustust. Kruntidel

positsioon nr 14–22 on määratud välisruumi tüübiks „metsalinn“. Kammelja detailplaneeringu seletuskirjas

on Kammelja detailplaneeringualal kruntide hoonestamiseks ja kasutamiseks seatud tingimuste punkt B

kohaselt metsalinn valdavas osas parkmetsas paiknev linn või linna osa, kus säilitatakse looduslähedane

metsamaastiku miljöö. Täna märgitakse metsalinna mõistega igasugust metsa ehitatud linnaosa, mis mõjub

õhust metsana ja kus tänavatel liikudes on valdavaks asumi metsane iseloom. Hoonestustingimusena on

sätestatud, et haljastusega alade osakaal krundil vähemalt 50%, kuhu ei kuulu sisse katuse-garaažipealne

jm maapinnaga ühendamata haljastus. Koostatava teemaplaneeringu „Tallinna rohealad” seletuskirjas

esitatud mõistete seletuse kohaselt on: a) mets — ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast

taimestikust ja seal elunevast loomastikust (MS § 2); b) metsalinn — metsase iseloomuga alade

hoonestamisel tekkinud asumid, kus looduslikule metsakasvukohale omaseid puid on suudetud

hoonestamisel säilitada sellisel määral, et asum mõjub õhust metsana ja kus tänavatel liikudes valdab

metsane iseloom. Keskkonnakaitselised tingimused, haljastuse ja heakorra meetmed on esitatud

detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.4. Keskkonnaameti hinnangul sätestatud tingimused metsa säilimist

hoonestusaladel ei taga.

Kui ei peeta võimalikuks soovitud tegevuste lubamist, s.o metsa hoonestamist, ei ole võimalik seada ka

lisatingimusi, mille täitmisel oleks võimalik soovitud kohta elamu rajamine. Siit tuleneb, et eraldi ei pea

kaaluma ka juba seatud lisatingimuste põhjendatust või sobivust. Keskkonnaamet saab lisatingimusi anda

juhul, kui taotletud tegevust otseselt ei keelata, kuid leitakse, et tegevust ei saa planeerida näiteks soovitud

mahus.

39. Keskkonnaamet on vastuses selgitanud, et PS §-s 32 sätestatakse küll, et igaühel on õigus enda omandit

vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid sama paragrahv sätestab ka, et omandi valdamisel võib seadus

sätestada kitsendusi. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seega omandi vaba valdamist,

kasutamist ja käsutamist kitsendab õiguslikult selline regulatsioon, mis ei võimalda omandiõigust vabalt

teostada. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seadusi, mis piiravad omandiõiguse

vaba teostamist on küllaltki palju, sh LKS, millega nähakse ette omandiõiguse vaba teostamise piirangud

ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud. Kuna kaebajatele kuuluv kinnistu asub osaliselt ehituskeeluvööndis tuleb

ehituskeeluvööndist tulenevate piirangutega arvestada ega saa eeldada, et kõik soovitud tegevused on igal

juhul lubatavad. Antud juhul on kinnistu osaliselt ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndi peamine eesmärk

on kaitsta ranna ja kalda looduslikku kooslust liigse arendussurve eest ning tagada elanikkonnale alade

avatus. Riigikontrolli 27.11.2007 aruandest tuleneb, et piiratud ehitusõigusega alal krundi omandanud isik

ei saa omandiõiguse puutumatusele tuginedes eeldada, et avalikes huvides seatud piirangut peab olema igal

juhul võimalik tema kasuks muuta. Ehituskeeluvööndist väljapoole jäävale kinnistu osale on

detailplaneeringust tulenevalt lubatud ehitiste püstitamine.

Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku mitteandmine ei keela inimtegevust ehituskeeluvööndis. Küll

on aga LKS-st tulenev üldnorm, et ehituskeeluvööndis on üldjuhul ehitamine keelatud. Isikul ei saa olla

ootust, et saab üldnormile erandina enda maal igal juhul ehitada.

40. Avalike huvide kaitse — ala heakorrastamise, juurdepääsu võimaluste loomisega kallasrajale ning

parema vaba liikumise tagamisega — on tagatud ka ilma ehituskeeluvööndit vähendamata.

Planeeringulahendusega olemasolevad looduskooslused (sh mets) suures mahus likvideeritakse.

41. Keskkonnaamet on kaalutlust teostades lähtunud sellest, et seadusandja mõte ei ole olnud

ehitustegevuse absoluutne keelamine ehituskeeluvööndis, sest vastasel korral muutuks mõttetuks

ehituskeeluvööndi vähendamise regulatsioon LKS-s ja vastavate taotluste esitamine. Keskkonnaamet on

lähtunud taotluse lahendamisel selgelt Kammelja tn 13 kinnistuga seotud faktilistest asjaoludest, kohapeal

looduses kogutud infost, teistest dokumentidest, mis puudutavad Kammelja detailplaneeringu ala ja selle

lähiümbrust ning LKS-s sätestatud kriteeriumidest, mitte otsustanud suvaõiguse alusel. Kui ei peeta

võimalikuks soovitud asukohta ehitamist, ei ole võimalik seada ka täiendavaid tingimusi Keskkonnaameti

poolt.

42. Keskkonnaamet ei pidanud otsuses selgitama, millistel juhtudel ja tingimustel oleks üldse võimalik

ehituskeeluvööndi vähendamine, sest iga konkreetne taotlus vaadatakse läbi konkreetsel alal olevatest

asjaoludest ja LKS-s sätestatud kriteeriumidest lähtudes ning kindlaid juhte ei ole sätestatud.

Tiheasustusalal lubatakse üldjuhul ehituskeeluvööndi vähendamist näiteks tehnogeensetel platsidel, kus

loodus ei ole säilinud jne. Iga taotlus vaadatakse läbi LKS kriteeriumeid ja konkreetse taotlusega seotud

asjaolusid silmas pidades. Looduslikud ja LKS-s sätestatud muud kriteeriumid ei võimalda kunagi

piirangute kehtestamist nö universaalse mõõduga. Juba looduslikud tingimused erinevate veekogude

kallastel on sedavõrd erinevad, sõltudes sealjuures mitte ainult piirkonna looduse tüpoloogiast, vaid ka

ajaloolise asustuse kujunemisest ja paljudest muudest kriteeriumidest. Seaduses on kriteeriumid eri

olukordade reguleerimiseks sõnastatud üldsõnaliselt ning tegeliku tähenduse saavad nad igas konkreetses

situatsioonis.

KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHAD

43. Tallinna Keskkonnaametile 10.02.2012 saadetud kirja nr HJR 14-9/11/9827-5 lõppjäreldustes ei nõustu

Keskkonnaamet

ehituskeeluvööndi

vähendamisega

Kammelja

tn

1–13

kinnistute

ja

lähiala

detailplaneeringu alusel, kuna planeeringulahendusega ei ole tagatud ranna-alal asuva looduskoosluse

säilimine. Nimetatud keeldumisest tulenevalt on Casa Planeeringud OÜ esitanud uue detailplaneeringu

lahenduse ning TLPA menetleb edasi detailplaneeringu osalist kehtestamist. Osaliselt kehtestatava

detailplaneeringuga on ette nähtud olemasolevale kuuele elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus

üksikelamute laiendamiseks 33% ulatuses hoone mahust ja moodustatavatele elamumaa sihtotstarbega

kruntidele määrata ehitusõigus kahe kaksikelamu ja kolme üksikelamu ehitamiseks. Muudetud

detailplaneeringu lahenduse avalik väljapanek toimus 09.07.2012–06.08.2012 Haabersti Linnaosa

Valitsuses. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimus 12.09.2012.

44. Kuna LKS § 40 lõike 3 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnameti

nõusolekul ja Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamisega ei nõustunud, võib linnavalitsus

põhjendatud vajadusel kehtestada detailplaneeringu osaliselt või teha vastava ettepaneku linnavolikogule.

Linn on otsustanud detailplaneeringut edasi menetleda ning kehtestada osaliselt põhjusel, et antud

planeeringualas tagada ühtse arhitektuurikeelega tervikliku elukeskkonna teke. Fikseeritakse hoonete

kõrgused, korruselisus, ehitusalune pind ning lubatav hoonete arv krundil. Linnal ei ole alust arvata, et

isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et Keskkonnaamet peab oma keelduva otsuse uuesti läbi vaatama,

teeb Keskkonnaamet teistsuguse otsuse. Linn lähtub siin mitteametlikust 02.05.2013 e-kirjavahetusest

Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Olavi Randveriga, millest ei nähtu samuti, et Keskkonnaamet

oleks vahepeal oma seisukohti muutnud. Kooskõlastamata jätmine (keeldumine ehituskeelvööndi

vähendamisest) on planeeringu koostamise korraldajale siduv ning viimane ei või planeeringut samal kujul

kehtestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

45. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja

tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

46. H.K. ja T.V. esitasid 03.01.2002 Tallinna Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse

eesmärgiga jagada Tallinnas Haabersti linnaosas asuva Kammelja tn 13 (ajalooline nimi Suurevälja 12a - I

kd tl 135 pöördel) kinnistu kruntideks. 06.11.2002 korraldusega nr 2732-k „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja

lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ algatas Tallinna Linnavalitsus Kammelja tn 1–13

kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise ja kinnitas lähteülesande. Planeeringu eesmärgiks sai

Kammelja tee 13 kinnistu maa-alale väikeelamute ehitamine ning seoses sellega Kammelja tee 13 kinnistu

jagamine kruntideks ja tekkivatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine, samuti heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Tallinna Linnavalitsus

võttis 29.06.2007 korraldusega nr 1314-k „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu

vastuvõtmine Haabersti linnaosas“ punktiga 1 detailplaneeringu (koostaja OÜ Casa Projekt, töö nr 29/04)

vastu, ja punktiga 4 kohustati Tallinna Keskkonnametit taotlema keskkonnaministrilt ranna ja kraavi kalda

ehituskeeluvööndi vähendamise nõusolek.

47. LKS § 40 lg 1 sätestab võimaluse ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada. Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti

(kuni 01.02.2009 keskkonnaministri) nõusolekul. Viidatud sättega on Keskkonnaametile antud muuhulgas

volitus ehituskeeluvööndi vähendamisest ka keelduda. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku

saamiseks tuleb kohalikul omavalitsusel esitada Keskkonnaametile taotlus ja PlanS kohaselt asjassepuutuv

planeering, s.o praegusel juhul üldplaneeringut muutev detailplaneering (I kd tl 37, 43) (LKS § 40 lg 4 p

2). Käesoleval juhul ei ole Keskkonnaamet 10.02.2012 kirjaga nr HJR 14-9/11/9827-5 andnud nõusolekut

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

48. Tulenevalt asjaolust, et nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks annab Keskkonnaamet

planeerimismenetlust läbiviivale kohalikule omavalitsusele tema taotluse alusel, kujunevad vahetud

õiguslikud seosed kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti vahel. Keskkonnaameti toiming on praegusel

juhul vahetult adresseeritud Tallinna Keskkonnaametile. Riigikohus on leidnud, et ehituskeeluvööndi

vähendamise nõusoleku taotluse lahendamist planeerimismenetluses tuleb käsitleda planeerimismenetluse

menetlustoiminguna (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-41-13 p 18). Kuna aga kohalikul omavalitsusel puudub

õiguslik volitus pöörduda kohtusse planeeringust huvitatud isiku õiguste ja vabaduste kaitseks ning

seadusega ei sätestata kohaliku omavalitsuse kohtulikku kaebeõigust ka nendes avaliku võimu teostamisel

kujunevates kahe haldusorgani vahelistes õigussuhetes ega nähta ette ka kohtuvälist erikorda (avaliku

võimu teostamisel tekkivad organitevahelised vaidlused ei kuulu üldjuhul halduskohtu pädevusse), samuti

ei riiva ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmise otsustamine ka kohaliku omavalitsuse

põhiseaduslikke tagatisi, peab planeeringust huvitatud isikul olema võimalik ehituskeeluvööndi

vähendamiseks nõusoleku andmisest keeldumist vaidlustada, vastasel korral jääksid planeeringust

huvitatud isiku õigused kaitseta.

Puudub vaidlus, et ehituskeeluvööndit vähendava planeeringu kehtestamine mõjutab eelduslikult soodsalt

kaebajate põhiseaduslikult kaitstavat ettevõtlusvabadust ning omandi kasutamise vabadust ja vastupidi —

sellise planeeringu mittekehtestamine riivab PS §-des 31 ja 32 loetletud õigusi ja vabadusi. Ehkki

seesugune võimalik riive kaasneb kohaliku omavalitsuse otsusega, millega soovitud detailplaneeringut ei

kehtestata või kehtestatakse see soovitust erineval kujul, tugineb senine kohtupraktika põhimõttele, et

menetlustoimingudki on kohtulikult eraldiseisvalt vaidlustatavad, s.o juhul, kui menetlustoiming rikub

isiku õigusi sõltumata haldusmenetluse lõplikust tulemusest või menetlustoiming toob vältimatult kaasa

õigusvastase otsuse. Käesolevas planeerimismenetluses toob Keskkonnaameti keeldumine nõusoleku

andmisest vältimatult kaasa Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu mittekehtestamise või

selle kehtestamise soovitust erineval kujul, kuna kohalikul omavalitsusel ei ole Keskkonnaameti

nõusolekuta võimalik ehituskeeluvööndit vähendavat planeeringut kehtestada. Seetõttu on kaebajatel

Keskkonnaameti otsuse kui planeerimismenetluse menetlustoimingu kohtulikuks vaidlustamiseks

kaebeõigus.

49. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas Keskkonnaameti 10.02.2012 kirjaga nr HJR 14-9/11/9827-5

detailplaneeringule „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneering“ ehitukeeluvööndi

vähendamiseks nõusoleku andmata jätmist on nõuetekohaselt kaalutud ning kas keeldumist on piisavalt

põhjendatud.

50. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Vastavalt LKS § 40 lg-le 5

hindab Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja

LKS § 40 lg-s 1 sätestatule. LKS § 34 järgi on ranna kaitse eesmärk rannal asuvate looduskoosluste

säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine

ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse

eesmärgiks LKS § 37 lg 2 kohaselt on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. LKS § 40

lg-st 1 tulenevalt tuleb ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamisel arvestada ranna või

kalda kaitse eesmärke, lähtudes sealjuures taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Seega on LKS-s sätestatud, mida

tuleb ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamisel arvestada ja kaaluda. Ka Riigikohus on

leidnud, et Keskkonnaamet lahendab kohaliku omavalitsuse taotluse ranna ehituskeeluvööndi

vähendamiseks kaalutlusõiguse alusel, juhindudes LKS § 40 lg-s 1 sätestatud kriteeriumidest (Riigikohtu

lahend nr 3-3-1-41-13, p 18).

51. Vaidlust ei ole selles, et Kammelja detailplaneeringu alal kaebajatele kuuluv Kammelja tn 13 kinnistu,

sihtotstarbega 100 % maatulundusmaa, paikneb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Kammelja tn 13 kinnistu osaliselt metsamaa. Metsaseaduse (MS) §

3 lg 1 kohaselt on mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal

elunevast loomastikust. Metsmaa metsaseaduse tähenduses on maa, mis on metsamaa kõlvikuna kantud

maakatastrisse, või maatükk pindalaga vähemalt 0,1ha, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt

1,3m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti (MS § 3 lg 2 punktid 1 ja 2). Asjaolu, et Kammelja tn 13

kinnistu on osaliselt metsamaa, nähtub kaebajate esitatud Kammelja detailplaneeringu põhijoonisest (ala,

mis külgneb Lesta tn 22 katastriüksusega katastritunnusega 78406:611:6370) ( I kd tl 122), samuti

„Kammelja tn 1-13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu“ kaustas olevatelt joonistelt (lk 127-128). Ka

nähtub see kaebajate esitatud Riikliku Looduskaitsekeskuse Harju Rapla Regiooni 14.09.2007 kirjast nr

5.7-1/206-2 (I kd tl 70), milles on asutud seisukohale, et kinnistu tuumikala, ligikaudu 0,51 ha suurusega

lõunapoolne osa (piirneb katastriüksusega 78406:611:6370) on kaetud niiske vähemalt 30-40 aasta vanuste

puudega lehtmetsaga ja kinnistu see osa vastab igati MS § 3 lg 2 punktis 2 toodud metsamaa nõuetele.

Kirjas on asutud seisukohale, et kinnistu tuumikala on kaetud metsaga metsaseaduse mõistes ja selles osas

kehtib ehituskeeluvööndi ulatus 200 m arvestatuna panga astangust. Ka keskkonnaministri 19.02.2008

kirjas nr 16-6/35921-6 (I kd tl 71-73) ja Keskkonnaameti 11.04.2011 kirjas nr HJR 14-9/11/9827-2 ( I kd tl

105-106) on kohapeal olukorraga tutvumise järel asutud seisukohale, et suurem osa Kammelja tn 13

maaüksusel kasvavast haljastusest vastab MS § 3 lg 2 p 2 kohaselt metsamaa kriteeriumile, Kammelja tn

13 edela- ja keskosas puittaimestikuga kaetud alal on üle 1,3 m kõrguste puistuelementide liitus üle 30%

(toimiku I kd lk 106).

Samuti on kaebaja viidatud dendroloog O.Abneri 2009.aasta juunis umbes 1,4 ha suurusel alal koostatud

Kammelja tn 13 kinnistu edela- ja keskosa puittaimestiku haljastuslikus hinnangus (I kd tl 79-89)

märgitud, et ala on metsastunud, puistus on valdavalt 50-60 aastased sanglepad ja sookased, puistu kõrgus

jääb enamasti vahemikku 15-17 m. Ka kaebaja viidatud OÜ Metsabüroo 10.09.2010 koostatud

eksperthinnangus Kammelja tn 13 maaüksuse puudega kaetuse kohta (I kd tl 99-100), mille

lähtematerjalina on kasutatud dendroloog O.Abneri 2009.aasta hinnangut ja valevärviortofotot, on

märgitud, et puurinde moodustavad valdavalt 15-20 m kõrgused kased, sang- ja hall lepad. Kummaski

kaebaja viidatud hinnangus ei ole analüüsitud puuvõrade liitust. Seega ei saa viidatud hinnangutest teha

järeldust, et Kammelja tn 13 kinnistu puittaimestikuga kaetud ala näol ei ole tegemist metsamaaga MS § 3

lg 2 p 2 mõttes. MS § 3 lg 3 sätestab, millist maad ei loeta metsamaaks ja selle sätte kohaselt metsamaaks

ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi,

dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Kaebajatele kuuluva Kammelja tn 13, sihtotstarbega 100

% maatulundusmaa, kinnistu puhul ei ole tegemist MS § 3 lg-s 3 sätestatud maaga.

52. LKS § 38 lg 1 p 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi ulatus linnas 50 meetrit ning sama paragrahvi lõike 2

kohaselt ulatub ranna ehituskeeluvöönd metsamaal ranna piiranguvööndi piirini. LKS § 37 lg 1 punkti 1

kohaselt on Läänemere rannal piiranguvööndi laius 200 meetrit. LKS § 35 lg 5 kohaselt koosnevad üle viie

meetri kõrgusel ja tavalisele veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul ranna piiranguvöönd,

veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja seaduse §-des 37–39

sätestatud vööndi laiusest. Kammelja tn 1-13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu põhijooniselt ( I kd tl

122) nähtuvalt on Kammelja tn 13 metsamaa ehituskeeluvööndi laius 200 m kaldaastangust. Nimetatud

alale on detailplaneeringu põhijooniselt nähtuvalt kavandatud hoonestusalad positsiooninumbritega 16-22.

LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Sama paragrahvi lõikes 9 on ette nähtud, et kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeelu-

vööndis ehitamist vastuolus samas paragrahvis sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või

kelle huvides ehitamine on, vastavalt HMS-le õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.

LKS § 38 lg 5 punktide 8, 9 ja 10 kohaselt ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või

kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele ja

tänavale.

53. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringuala hoonestamata kinnistu Kammelja tn 13

ebakorrapärase kujuga, mille väljavenitatud kirdeosa piirneb merega, edela- ja loodesuunalised krundiosad

piirnevad Ujuki, Landi, Nata ja Kahva tänavate väikeelamukruntidega, kagusuunda jääb hoonestamata

metsa-ala, põhjapoole planeeritud väikeelamukvartal (I kd tl 46). Detailplaneeringuga on kavandatud

Kammelja tn 13 maatulundusmaa sihtotstarbega kõrghaljastusega kinnistuosale seitsme hoonestatava

üksikelamukrundi moodustamine, kõrghaljastuseta alale nelja elamumaa krundi moodustamine. Seatud

hoonestustingimustega on tagatud kruntidel looduslähedase metsamaastiku miljöö säilitamine. Sellest

tulenevalt

säilitatakse

toimiv

roheline

võrgustik

ja

sidusus

ümbritsevate

rohestruktuuridega.

Detailplaneeringuga taotletakse 200 m ranna ehituskeeluvööndi vähendamist (I kd tl 49).

54. Keskkonnaameti vaidlustatud otsusest nähtuvalt on Keskkonnaamet Tallinna Keskkonnaameti

07.12.2011 ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse lahendamisel tutvunud taotluse aluseks oleva

Kammelja tn 1-13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga ja olukorraga kohapeal. Samuti on

Keskkonnaamet tutvunud lisamaterjalina Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ning Tallinna linna üldplaneeringuga ja koostamisel olevate

Tallinna rohealade teemaplaneeringu ja Haabertsi linnaosa üldplaneeringu materjalidega (I kd tl 113).

54.1 Vaidlustatud otsuses on märgitud, et planeeringualal on loodusliku ilmega roht- ja puittaimestikuga

kaetud ligikaudu 10-15 meetri laiune ala kaldaastangust maismaa suunas ning Kammelja tn 13 kinnistu

kaguosa. Kammelja tn 13 kinnistu keskosa ja Kammelja tänavast edelas asuval osal on taimestik

inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Positsioonidel 16-22 asuvad krundid paiknevad kogu ulatuses

ehituskeeluvööndis ja on kaetud metsaga (I kd tl 115, 117). Krundid on planeeritud elamumaaks ning neile

kavandatakse ehitada üksikelamud koos sissepääsudega kruntidele ja tehnovõrgud (I kd tl 115).

Ehituskeeluvööndi vähendamise alas planeeritakse hoonestusaladel kahe erandiga tänavamaadel puud

likvideerida (I kd tl 116). Samuti on otsuses märgitud, et detailplaneeringu kohaselt ehitatakse hooned

maa-alale, kus on liigvee oht. Ala leetjad gleimullad ja puistu koosseisu kuuluv sanglepp viitavad ala

liigniiskusele. Kruntide positsioonidel 18-22 alal on maapinna kallak planeeritavate hoonete poole, mis

võib tekitada ajutist liigvett hoonete ümbruses. Maapinna täitmist ja kuivendamismeetmeid planeeritud ei

ole (I kd tl 117). Planeeringualale kavandatavate kruntide suurus ja elamute suurus on Kakumäe

piirkonnale iseloomulik (I kd tl 118).

54.2 Otsuses on Keskkonnaamet leidnud, et planeeringuga ei tagata looduskoosluste säilimist, kuivõrd 39-l

protsendil ehituskeeluvööndis paiknevast metsa pindalast eemaldatakse planeeringu kohaselt looduslik

taimestik jäädavalt, lisaks hävib looduslik taimestik tõenäoliselt ka ehitustegevuse käigus ning kruntide

igapäevasel kasutamisel (I kd tl 116). Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et kuna LKS § 34 järgi on

ranna kaitse eesmärk rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, mitte üksnes kõrghaljastus ja selle

väärtus, siis ei pidanud Keskkonnaamet 10.02.2012 otsuses teostama eraldiseisvat kõrghaljastuse analüüsi.

54.3 Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju osas ehituskeeluvööndi vähendamise alas on kaevatavas

otsuses leitud, et ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine ning on

märgitud, et ehituskeeluvööndi vähendamise alas kruntidel positsioonid 13 ja 16-22 kavandatakse

detailplaneeringuga olulist maakasutuse muutust, millega kaasnev inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju

sellel alal väljendub eelkõige inimtegevuse mõjus taimestikule ja loomastiku häirimises (I kd tl 116).

Kohus leiab, et arvestades, et Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse

sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 9 kohaselt on maatulundusmaa (011; M)

põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või

põllumajanduslik potentsiaal ning punkti 1 kohaselt on elamumaa (001; E) alaliseks või perioodiliseks

elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle

juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa, siis toob metsamaa

asendamine elamumaaga ja selle hoonestamine kahtlemata kaasa inimtegevuse mõju looduslikule

taimestikule ja loomastiku häirimise sellel alal.

54.4 Ranna eripära arvestava asustuse suunamise osas on otsuses märgitud, et Tallinna üldplaneeringu

maakasutusplaani kohaselt asub detailplaneeringuala alal, kus maakasutuse põhifunktsiooniks on valdavalt

väikeelamute ala. Planeeringualale kavandatavate kruntide suurus ja elamute suurus on Kakumäe

piirkonnale iseloomulik ning ehituskeeluvööndist väljapoole täidavad need tühimiku maastikus ning

jätkavad väljakujunenud hoonestuse rida. Ka ehituskeeluvööndisse rajatavad hooned täiendavad

väljakujunenud väikeelamute ala, kuid seda piirkonnale iseloomuliku seni hoonestamata kompaktse

metsaala arvelt. Otsuses on ka käsitletud koostatavaid Tallinna rohealade teemaplaneeringut ja Haabersti

linnaosa üldplaneeringut ja märgutud, et Tallinna rohealade teemaplaneeringu seletuskirjas on muu hulgas

seatud üldiseks tingimuseks detailplaneeringute koostamisel hoonestatud või hoonestatavatel aladel mitte

teha erandeid veekogude ehituskeeluvööndite vähendamiseks detailplaneeringutega, need alad on olulised

rohekoridoride süsteemi toimimise tagamiseks. Sama põhimõte on sätestatud ka koostatava Haabersti

linnaosa üldplaneeringu seletuskirjas (I kd tl 117–118). Kohus leiab, et kuigi Tallinna rohealade

teemaplaneeringu ja Haabersti linnaosa üldplaneeringu näol ei ole tegemist kehtivate haldusaktidega,

näitavad need siiski, millises suunas Tallinna rohealade ja Haabersti linnaosa arengut kavandatakse,

mistõttu ei saa pidada nendega arvestamist asjakohatuks. Ka on Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu

seletuskirjas

märgitud,

et

arvestatud

on

koostatavate

Tallinna

rohealade

teemaplaneeringuga ja Haabersti linnaosa üldplaneeringuga (I kd tl 48-49, 53), samuti on Tallinna

Keskkonnaamet nõusoleku küsimisel Tallinna rohealade teemaplaneeringule viidanud (I kd tl 111). Asja

materjalidest ei nähtu, et veel kehtestamata Tallinna rohealade teemaplaneeringut ja Haabersti linnaosa

üldplaneeringut arvestamata oleks Keskkonnaamet teistsuguse otsuse langetanud.

54.5 Otsuses on Keskkonnaamet leidnud, et vaba liikumist ja juurdepääsu rannale planeeringulahendus ei

takista, pigem luuakse planeeringuga selleks senisest paremad võimalused, ent senisest paremad

võimalused loob planeeringulahendus ka ehituskeeluvööndit vähendamata, kuivõrd planeeritava

transpordimaa ja sotsiaalmaa kruntide moodustamiseks ning avalikult kasutatavate teede ja sildade

ehitamiseks ehituskeeluvööndis ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik (I kd tl 118).

54.6 Riigikohus on 16.01.2014 määruses nr 3-3-1-41-13 p 20 leidnud, et keskkonnaorgani nõusoleku

taotlemine planeerimismenetluses ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks on ette nähtud

keskkonnakaitseliste avalike huvide tagamiseks. Käesoleval juhul on vastustaja ranna kaitse eesmärke

arvestades leidnud, et puudub mõjuv avalik huvi ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

55. Kaebajad leiavad, et Keskkonnaameti 10.02.2012 kirjas nr HJR 14-9/11/9827-5 „Ehituskeeluvööndi

vähendamisest Kammelja tn 1–13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu alal“ ei ole üheselt formuleeritud

otsust ehituskeeluvööndi vähendamise osas Kammelja tn 13 kinnistul. Kohus kaebajate sellise seisukohaga

ei nõustu. Kaevatava kirja kokkuvõttes, vaatamata nummerdamata ülesehitusele, kajastub kirjas toodud

analüüsi neli järeldust: 1) Keskkonnaamet ei saa anda nõusolekut ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Kammelja 1–11 kinnistutel; 2) avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude rajamiseks ei ole

ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik; 3) planeeringulahenduse elluviimisel avaldub ranna kaitse

eesmärkidele negatiivne mõju; 4) ehituskeeluvööndi vähendamiseks puudub mõjuv avalik huvi. Asjaolust,

et vastustaja ei maininud keeldumise kokkuvõttes selgesõnaliselt Kammelja tn 13 kinnistut, ei saa teha

järeldust, et Keskkonnaameti otsustus Kammelja tn 13 kinnistut ei hõlma. Keskkonnaameti otsustusena on

kaevatavas kirjas märgitud, et lähtudes eeltoodust ning LKS §-s 40 sätestatust, mille kohaselt ei ole

planeeringulahendusega

tagatud

ranna

kaitse-eesmärgid,

ei

anna

Keskkonnaamet

nõusolekut

ehituskeeluvööndi vähendamiseks Tallinna linnas, detailplaneeringu „Kammelja tn 1–13 kinnistute ja

lähiala detailplaneering“ (OÜ CASA PROJEKT, töö nr 29/04) alusel. Osundatud keskkonnaameti otsuse

resolutsioonist nähtub üheselt, et Keskkonnaamet ei anna ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusolekut

Kammelja tn 1–13 detailplaneeringu alusel, millega on hõlmatud ka kaebajatele kuuluv Kammelja tn 13

kinnistu.

56. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on kaevatava otsuse tekstist nähtuvalt otsustamisel

lähtunud LKS § 40 lg-s 1 sätestatud kriteeriumidest ning LKS §-s 34 sõnastatud ranna kaitse eesmärgist

ja LKS § 37 lg-s 2 sõnastatud ranna piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärgist. Kohus on

seisukohal, et vastustaja on ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmisest keeldumist

põhjendanud piisavalt ja asjakohaselt ning kaebajatel on olnud võimalik oma õigusi käesolevas

kohtumenetluses kaitsta.

57. Kaebajad on seisukohal, et ehituskeeluvööndi vähendamisest keeldumisel ei ole kaalutud Tallinna linna

esitatud järgmisi selgitusi: Tallinna Keskkonnaameti 20.11.2009 kiri nr 6.1-4.2/2724-1 „Rannal asuva

metsamaa ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku küsimine“, Tallinna Keskkonnaameti 15.03.2011

kiri nr 6.1-4.2/161 „Kammelja tn 1-13 kinnistute ja lähiala detailplaneeringualal paiknevast

kõrghaljastusest ja ehituskeeluvööndi ulatuse määramisest“, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA)

03.11.2011 kiri nr 3-2/1340 „Ehituskeeluvööndi vähendamine Kammelja tn 1-13 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu alal“ Tallinna Keskkonnaametile, Tallinna Keskkonnaameti 07.12.2011 kiri nr 6.1-

4.2/161 „Rannal asuva metsamaa ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku küsimine“ ( I kd tl 91-92, 97-

98, 107-109, 110-111) ega põhjendatud nendega arvestamata jätmist.

Tallinna Keskkonnaameti 07.12.2011 kirjas nr 6.1-4.2/161, millele vastuseks on kaevatav otsus koostatud,

on Keskkonnaametil palutud hinnata Kopli lahe rannaala ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku

vastavust LKS-s esitatud ranna ja kalda kaitse eesmärkidele ning anda nõusolek ehituskeeluvööndi

vähendamiseks kruntide positsioonide 16–20 osas 50–68 meetrini ning hetkel hoonestatud kruntide

positsioonide 4, 6, 8, 10 ja 13 osas 20–23 meetrini (I kd tl 110–111). Nagu kohus on eelnevalt märkinud,

tuli Keskkonnaametil lahendada kohaliku omavalitsuse taotlus ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks

juhindudes LKS § 40 lg-s 1 sätestatud kriteeriumidest ja kohtu hinnangul on vastustaja seda ka teinud.

Vastustajal puudus õiguslik kohustus käsitleda varasemat kirjavahetust Tallinna Keskkonnaameti

07.12.2011 taotluse lahendamisel.

Sealjuures on varasemalt Tallinna Keskkonnaameti 20.11.2009 kirjale nr 6.1-4.2/2724-1 vastatud

Keskkonnaameti 03.12.2009 kirjaga nr HJR 14-9/35799-2 (I kd tl 93-95); Tallinna Keskkonnaameti

15.03.2011 kirjale nr 6.1-4.2/161 on vastatud Keskkonnaameti 11.04.2011 kirjaga nr HJR 14-9/11/9827-2

(I kd tl 105-106); Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 03.11.2011 kiri nr 3-2/1340 aga on

adresseeritud Tallinna Keskkonnaametile (I kd tl 107-109), mistõttu on asjakohatu eeldada selle kirja

käsitlemist kaevatavas Keskkonnaameti otsuses.

58. Keskkonnaameti otsus lähtub olemasolevast olukorrast ning muuhulgas ka asjaolust, et Kammelja tn

13 kinnistu asub ehituskeeluvööndis vaid osaliselt. Seega ei ole kaebajatelt võetud otsusega täielikult

võimalust neile kuuluvale kinnistule hoonestust rajada, keeld takistab rajada hoonestust üksnes

ehituskeeluvööndisse jäävasse osasse. Vastavalt on Tallinna linn oma vastuses kaebusele ka kinnitanud, et

linn on otsustanud detailplaneeringut edasi menetleda ning kehtestada osaliselt, põhjusel, et antud

planeeringualas tagada ühtse arhitektuurikeelega tervikliku elukeskkonna teke (II kd tl 16). Ehitus- ja

olmejäätmetega risustatud mereäärse ala heakord on aga võimalik tagada ka ehituskeeluvööndit

vähendamata, samuti on ehituskeeluvööndit vähendamata võimalik detailplaneeringuga rajada avalikke

juurdepääse rannani ja avalikult kasutatavaid teid (LKS § 38 lg 5 p 10). Kaebajate väited osas, mis

puudutavad planeeringuala väärtust, piirkonna esteetilise ja ilmelise väärtuse suurenemist ning haljastuse ja

heakorra meetmete sobilikkust detailplaneeringus, on vastustaja 10.02.2012 otsuse õiguspärasuse

hindamise seisukohalt asjakohatud.

59. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaevatav menetlustoimingust kaalutlusotsus on õiguspärane ning

Keskkonnaamet ei ole kaaltulusõigust ületanud, seda kohaldamata jätnud ega vääralt kohaldanud.

60. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajatelt väljamõistmisele. Vastustaja

kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, ning kohus ka ei leia, et käesolev kohtuasi

oleks Keskkonnaameti igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud

vastustaja

enda

kanda.

Kaasatud

haldusorganile

menetluskulude

väljamõistmise

õigust

menetlusseadustikuga antud ei ole. Seega jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik