3-13-2051/40 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2051

Haldusasi

OÜ PK Arendus kaebus Pärnu Linnavalitsuse 29.08.2013

kasutusloa

nr

KL-2936

tühistamiseks

täielikult

või

alternatiivselt osaliselt.

Menetlusosalised

Kaebaja — OÜ PK Arendus, esindaja vandeadvokaadid Erki

Kergandberg ja Hannes Küün;

vastustaja — Pärnu linn;

kolmas isik — OÜ Albertus, esindaja Jaana Nõgisto.

Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine

Resolutsioon

1. Rahuldada kolmanda isiku taotlus ning jätta

kaebus haldusasjas nr 3-13-2051 läbi vaatamata.

2. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

saab

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Kohtu menetluses (tl 103–106) on OÜ PK Arendus kaebus Pärnu Linnavalitsuse 29.08.2013 kasutusloa

nr KL-2936 tühistamiseks täielikult või alternatiivselt osaliselt. Kohus on vastustajaks tunnistanud Pärnu

linna (17.01.2014 kohtumääruse asjas nr 3-13-2051 resolutsiooni punkt 2) ja kolmanda isikuna menetlusse

kaasanud OÜ Albertus (17.01.2014 kohtumääruse asjas nr 3-13-2051 resolutsiooni punkt 4).

2. Kolmas isik on vastuses kaebusele esitanud taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (tl 130–133).

Taotluse kohaselt ei kahjusta kaevatav kasutusluba kaebaja huve ning selle tühistamine ei aitaks kaasa

kaebaja väidetavate tsiviilõiguste teostamisele. Lai 7 parkimismaja on püstitatud Pärnu Linnavalitsuse

15.10.2012 korraldusega nr 445 väljastatud ehitusloa nr EL-4215 alusel ning sellega kooskõlas. Kaebaja ei

ole ehitusluba vaidlustanud ning ehitusluba on kehtiv. Kaebaja ei väida, et Lai 7 ehitis oleks püstitatud

vastuolus ehitusloaga. Kaebaja ei väida ka seda, et ehitusluba või Lai 7 ehitis ei vastaks konkreetsetele

ehitustehnilistele normidele või oleks ohtlik. Kaebuses esitatud väidete pinnalt jääb arusaamatuks, kuidas

väljastatud kasutusluba ning Lai 7 püstitatud ehitise parkimismajana kasutamine kolmanda isiku poolt

saab kahjustada kaebaja huve, liiatigi rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole kaebuses ega seda

täiendavas menetlusdokumendis andnud mistahes selgitusi selle kohta, kuidas kasutusloa tühistamine

saaks aidata kaasa tema väidetavate subjektiivsete õiguste kaitsele. Samuti ei tulene kaebusest, millisele

ehitusseaduse (EhS) § 34 lõike 1 alusele tuginedes oleks Pärnu Linnavalitsus saanud kasutusloa

väljastamisest keelduda. Kaebaja ei ole kaebuses ega selle täienduses esitanud väidet ega mistahes

mõistetavaid selgitusi ja tõendeid selle kohta, justkui tema poolt soovitavate ühenduste rajamine oleks

kasutusloa jõussejäämisel nt ehitustehniliselt või muul objektiivsel moel oluliselt raskendatud. Samuti ei

tulene kaebusest, kuidas ning milliste normidega on vastuolus Lai 7 ehitise kasutamine parkimismajana

vaidlusaluste ühenduskohtade puudumisel. Kaebeõiguse põhistusena ei ole piisav kaebaja paljasõnaline

ning abstraktne väide, et kasutusluba piirab oluliselt tema võimalusi nõuda hilisemalt ligipääse

parkimismajale. Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, justkui kasutusluba saaks olla aluseks, millisel

kolmas isik saaks keelduda kaebajale ligipääsude võimaldamisest. Kaebaja subjektiivsed tsiviilõigused

nõuda kolmandale isikule kuuluvale hoonele juurdepääsu võimaldamist saavad tuleneda mitte

kasutusloast, vaid kaebaja kasuks seatud piiratud asjaõigustest, mille maksmapanekuks (juhul kui kaebaja

leiab, et tal sellised õigused on) ei ole kohane mitte kasutusloa vaidlustamine halduskohtus (mis ei aita

mingil viisil kaasa kolmanda isiku poolt kaebajale ligipääsude võimaldamisele, isegi kui kaebajal vastavad

õigused oleks), vaid väidetavatest asjaõigustest tulenevate nõuete esitamine tsiviilkohtus (seda sõltumata

asjaolust, kas kasutusluba kehtib või mitte). Kuivõrd kasutusluba ning hoone kasutamine valminud kujul

kolmanda isiku poolt ei kahjusta mistahes viisil kaebaja seadusega kaitstud huve isegi eeldusel, et kaebaja

väited temal olemasolevate piiratud asjaõiguste kohta on tõendatud, siis esineb antud juhul ilmselge alus

kaebuse läbivaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 punkti 1 ning HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alustel

koostoimes (kaebeõiguse ilmselge puudumine). Kuna kasutusloa tühistamine ei aita kaasa kaebaja

eesmärkide saavutamisele, vaid kaebajal tuleb oma väidetavate õiguste teostamiseks pöörduda

tsiviilkohtusse, siis esineb selge alus kaebuse läbivaatamata jätmiseks ka HKMS § 151 lg 2 punkti 1 ning

HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel koostoimes (kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki). Lai 7

hoone kasutamine kaebajat ei kahjusta. Kummaline on ka kaebuse alternatiivne taotlus tühistada

kasutusluba osaliselt juhul, kui kohus peaks leidma, et Lai 7 parkimismajas tuleb võimaldada parkimist 5.

korruse, 6. korruse ja 7. korruse tasandil. Arusaamatuks jääb, kuidas parkimine parkimismaja

5. kuni 7. korrustel ei kahjustata kaebaja õigusi, ning kuidas parkimine 2., 3. ja 4. korrusel kaebaja õigusi

kahjustab. Igasugune hoone kasutamisest tulenev negatiivne mõju kaebaja huvidele ja õigustele puudub.

Kaebajal puuduvad tema poolt väidetud tsiviilõigustel põhinevad subjektiivsed õigused. Kaebaja ja

kolmanda isiku vahel ei ole kokkuleppeid Lai 5 ja Lai 7 hoonete füüsiliseks ühendamiseks ning Lai 5

hoonest Lai 7 hoonesse läbi- või juurdepääsu lubamiseks. Sõltumata Lai 5 detailplaneeringu sisust (mis

Lai 7 kinnistule ning selle ehitusõigusele ei laiene), ei saa kaebaja nõuda mingisuguste ühenduskohtade

tagamist ega avauste jätmist olukorras, kus tema vastavasisuliste huvide tagamiseks puuduvad

asjaõiguslikud kokkulepped ning teada ei ole, millal sellised kokkulepped ning millisel kujul sõlmitakse.

Samuti ei väida kaebaja, et Lai 7 ja Aida 7 hoonete vahelise galerii rajamine tuleneks Lai 5 või Lai 7

detailplaneeringust või mis tahes muust planeeringust. Antud juhul puuduvad mistahes ühendusgalerii

rajamist, asukohta ja omadusi reguleerivad avalik-õiguslikud normid kas planeeringute või muude

positiivse õiguse normide näol, mis kohalduks Lai 7 väljastatud ehitusloale, Lai 7 ehitisele või kaevatud

kasutusloale ning mis selleläbi saaks mõjutada Lai 7 valminud ehitise õiguspärasust, liiatigi tingida selle

vastuolu ehitisele esitatavate nõuetega (EhS § 3 lg 1). Kaebaja pole mistahes taolistele normidele ka

tuginenud.

17.09.2008

lepingu

(„[...]

Üleehitamise

ja

toe

servituudid

hoonetevahelistele

ühendusgaleriidele ehk sildadele ning nende sildade toestuskonstruktsioonidele [...]“) punktid 2.2 ja 3.2 ei

sea kaebaja kasuks tema poolt väidetud sisuga piiratud asjaõigusi, eelkõige õigust pääseda Lai 7 hoonesse.

Lepingu punktides 2.2 ja 3.2 seatakse kaebaja kasuks õigus ehitada üle Aida tänava (üleehitusservituut)

ning toetada ühendusgalerii toetuspostide abil mh Lai 7 hoonele (toetusservituut). Samas ei tulene

lepingust, nagu kaebajal oleks õigus nõuda Lai 7 hoonesse läbipääsu või Lai 7 hoone seina avause jätmist

või selle rajamist. Lepingus pole reguleeritud läbipääsu galeriist Lai 7 hoonesse ega selle tingimusi (tasu,

kellaajad jne), leping võimaldab kaebajal tsiviilõiguse alusel nõuda vaid ühendusgalerii toetamist Lai 7

hoonele toetuspostide abil, sh ei tulene lepingust, et need toetuspostid peaks tagama kolmas isik. Leping

näeb seega ette küll võimaluse ühendusgalerii füüsiliseks ühendamiseks Lai 7 hoone seinaga, kuid mitte

läbipääsuks Lai 7 hoonesse. Mistahes kinnistusraamatusse kandmata maksmapandavaid piiratud

asjaõigusi kaebajal olla ei saa. Aru ei ole saada, millisest lepingu sättest tulenevalt peaks ühendusgalerii

Lai 7 hoone vastu toestamine olema tagatud just 2. ja 3. korruse tasanditel, nagu kaebaja kaebuses väidab.

Samuti ei selgu lepingust, millises konkreetses kohas peab kolmas isik kaebajale ühendusgalerii toestuse

võimaldama. Seega ilma täiendavate asjaõiguslike kokkulepete sõlmimisteta ei ole isegi galerii

toetuskohtade asukoht määratud ning kolmandalt isikult ei saaks ka kaebaja poolt lepingust tehtud

ebaõigete järeldustega nõustumisel mõistlikult eeldada, et ta ehitise püstitamisel jätab avaused ja/või rajab

toetuspostid. Kaebusele on vastavas osas ka äärmiselt keeruline vastata, kuivõrd kaebuse etteheited Lai 7

hoone õiguspärasusele on suuresti arusaamatud. Kolmas isik rõhutab, et mistahes avalik-õiguslik

regulatsioon vaidlusaluse ühendusgalerii osas puudub. Kolmas isik on vastaval alusel kohtuasjas nr 3-13-

396 vaidlustanud kaebajale ühendusgalerii rajamiseks väljastatud ehitusloa, kuivõrd ühendusgalerii näol

on tegemist ülejäänud ruumilisest keskkonnast välispiiretega (sellel on põrand, seinad ja katus) eraldatud

hoonega (mitte rajatisega), mille ehitamise kohustuslikuks eelduseks tiheasustusalal on detailplaneeringu

kehtestamine, mis aga käesoleval juhul puudub.

Puudub vastuolu ka kehtivate detailplaneeringutega ning ehitusnormidega. Puudub vaidlus, et kasutusloa

esemeks olev ehitis on valminud vastavalt ehitusloale. Vastavalt EhS § 3 lõikele 1 peab ehitis olema

projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt

ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Säte hõlmab ehitise vastavuse

nõuet detailplaneeringule. Ometi on vale kaebaja käsitlus, justkui Lai 7 parkimismaja peab vastama, kuid

ei vasta, Lai 5 detailplaneeringu nõuetele. Lai 7 parkimismaja ning rambi ehitamisele seadis

detailplaneeringulised nõuded 11.06.2009 kehtestatud Lai 7 detailplaneering. Lai 7 detailplaneering ei

reguleeri ühenduskohtade rajamist Lai 5 hoone ega Aida 7 hoonega. Seega vastab Lai 7 ehitis, selle

püstitamiseks väljastatud ehitusluba ning kasutusluba detailplaneeringule. Lai 5 detailplaneering seevastu

reguleerib üksnes ehitustegevust Lai 5 kinnistul. Lai 5 detailplaneeringu seletuskirja punkt 5 Üldosa

sätestab selgesõnu, et käesolev detailplaneering hõlmab Pärnu Lai 5 kinnistut. Detailplaneeringu aluseks

on Pärnu Linnavalitsuse 30.06.2008 korraldus nr 475 „Lai 5 detailplaneeringu algatamine“. Lai 5

detailplaneering ei reguleeri seega Lai 7 kinnistu ehitusõigust, ehitus- ega maakasutustingimusi.

Detailplaneeringust ei tulene, et tegemist oleks Lai 5 kinnistu „ja lähiala“ detailplaneeringuga.

Planeeringuala piirneb seega selgelt Lai 5 kinnistuga ega sea Lai 7 ehitise projekteerimisele mistahes

nõudeid. Seega asjaolu, et Lai 5 detailplaneering näeb ette hoonesse sissepääsud mh Lai 7 ehitise poolt,

saab mõjutada üksnes Lai 5 ehitise õiguspärasust. Lai 7 ehitise õiguspärasust see ei mõjuta, sest Lai 7

detailplaneering vastavaid läbipääsusid ette ei näe. Arusaadavalt tuleb aga kaebajal, juhul kui ta tõepoolest

soovib Lai 5 ja Lai 7 hoonete füüsilist ühendamist, Lai 5 hoone teenindamiseks nõutud parkimiskohtade

tagamist ning hoonetevahelise läbipääsu võimaldamist Lai 5 klientidele, alustada läbirääkimisi vastavate

piiratud asjaõiguste seadmiseks ning parkimiskohtade tagamiseks vajalike võlaõiguslike kokkulepete

sõlmimiseks. Seega sisuliselt on kaebaja halduskohtu ette toonud pooltevahelise tsiviilõigusliku

huvideklaarimise ning kaebuse eesmärk on menetlusõigusi kuritarvitades survestada kolmandat isikut, et

seeläbi saavutada soodsam positsioon vastavatel läbirääkimistel.

3. 11.03.2014 kohtunõudega (tl 177) andis kohus kaebajale ja vastustajale võimaluse kaebuse läbi

vaatamata jätmise taotlusele omapoolseid seisukohti esitada.

3.1 Vastustaja asus seisukohale, et kaebuse menetlemine kinnitab kaevatud kasutusloa õiguspärasust.

Vastustaja üheks ülesandeks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 kohaselt on seaduste

järgimine igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamisel oma haldusterritooriumil. Oma ülesannete

täitmisel lähtub vastustaja iga isiku õigusest teda puudutavas menetluses osaleda ning oma arvamused ja

vastuväited esitada. Kasutusluba väljastades on vastustaja andnud oma nõusoleku selles, et valminud

ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud

kasutamise otstarbele, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile

(EhS § 32 lg 1 ja 11). Vastustajale on teada, et kasutusloa väljastamine on kaalutlusõiguslik otsus, mille

langetamisel ei või piirduda vaid ehitise projektikohasuse formaalse kontrolliga. Lai 7 hoonele kasutusloa

andmine oleks olnud välistatud, kui ehitise kasutamine kavandatud otstarbel oleks õigusvastane, näiteks

kahjustaks naaberkinnistu omaniku õigusi temale kuuluva hoone kasutamisel. Kolmandate isikute õigusi

riivavaid asjaolusid kasutusloa väljastamise menetluses ei tuvastatud. Kuivõrd kaebaja leiab, et tema poolt

püstitatava Lai 5 hoone valmimisele on takistuseks Lai 7 hoone osale antud kasutusluba, sest kasutusluba

ei näe ette Lai 5 kinnistu detailplaneeringuga kavandatud Lai 5 ja Lai 7 hoonete ühendamist, on kaebajal

õigus väidetava takistuse kõrvaldamiseks kohtu poole pöörduda. Vastustajal ei ole võimalik anda

arvamust või seisukohta kolmanda isiku väidetele selles, mis puudutab kaebaja ja kolmanda isiku vahel

veel sõlmimata asjaõiguslikke kokkuleppeid.

3.2 Kaebaja asus seisukohale, et kolmanda isiku taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kasutusluba ei võimalda

kaebajal rajada ühendusi Lai 5 hoone ja Lai 7 hoone ning Aida 7 hoone (Pärnu Keskus) ja Lai 7 hoone

vahel. Lai 5 hoone detailplaneeringuga on ette nähtud hoone külastajate ühenduskohad, et ühendada

omavahel Lai 5 kaubanduskeskus ja Lai 7 parkimismaja vastavalt teise, kolmanda ja neljanda korruse

vahel. Viidatud ühenduskohad on kohustuslikud elemendid, mis on ette nähtud Lai 5 detailplaneeringus

ning mida kaebaja on kohustatud järgima. Kasutusluba võimaldab tänasel kujul võtta parkimismaja

kasutusele selliselt, et vastavaid ühendusi ei ole hoonele rajatud ega projekteeritud. See tähendab, et kui

võtta parkimismaja tänasel kujul kasutusele, siis puuduvad kaebajal mistahes võimalused tulevikus

vastavate ja reaalselt toimivate ühenduskohtade rajamiseks kuna parkimismajal puuduvad ühenduskohad

või valmisolek ühenduskohtade rajamiseks Lai 5 hoonega teisel, kolmandal ja neljandal korrusel.

Rajamaks läbikäigud kahe hoone vahel, on vajalik et mõlemal hoonel oleksid vastavad avaused ning

eksisteeriksid asjakohased ehituskonstruktsioonid. Kaebaja saab Lai 5 hoone osas vastavad avaused

valmis ehitada, kuid kui kasutusloa saanud Lai 7 hoone omanik parkimismaja poolt ühenduskohti ette ei

näe ega neid võimalda, siis reaalselt ei ole kaebajal võimalik toimivaid ühendusi ka ehitada. Muu hulgas

puuduvad Lai 7 parkimismajal trepid, koridorid ja trepikojad Lai 5 hoone poolses küljes ja seega ei ole

võimalik tagada ühendusteede olemasolu ainult Lai 5 hoones ehitustööde tegemisel, vaid selliseid

asjakohaseid ehitustöid on vaja teha Lai 7 parkimismajas. Rajamaks reaalselt toimivad ühendusi hoonete

vahel, peab Lai 7 hoone lahendus enne kasutusele võtmist ette nägema vastavad asjakohased

ehituskonstruktsioonid (avaused, trepikojad, külastajate liikumisteed jms) ning nende hilisem ehitamine ei

ole võimalik pärast kasutusloa väljastamist ja hoone kasutusele võtmist. Kasutusloa kohaselt puuduvad

Lai 7 hoone omanikul mistahes kohustused võimaldada rajada parkimismajaga Lai 5 detailplaneeringus

ettenähtud ühendusteid. Kui kaebajal ei ole võimalik rajada vastavaid ühenduskohti Lai 5 ja Lai 7 vahel,

väheneb selle võrra oluliselt kaebaja poolt rajatava Lai 5 kaubanduskeskuse väärtus. Vastavate

ühenduskohtade puudumine ei võimalda Lai 5 ja Lai 7 hoonete külastajatel liikuda kaubanduskeskuse ja

parkimismaja vahel. Vastav olukord pärsib oluliselt kaubanduskeskuse kliendivoogu ning alandab seeläbi

oluliselt kaebaja poolt rajatava Lai 5 kaubanduskeskuse väärtust. Juhul kui kasutusluba tühistatakse ning

Lai 7 hoone lahendust muudetakse selliselt, mis kas võimaldab vastavate reaalselt toimivate

ühenduskohtade rajamise või mis näeb ette vastavate ühenduskohtade olemasolu Lai 5 hoone poolt, on

kaebajal võimalik teostada oma subjektiivseid õigusi. Samuti hoitakse selliselt ära kahju tekkimine

kaebaja varale. Kasutusluba on väljastatud parkimismaja lahendusele, mis ei võimalda kaebajal rajada

jalakäigusildasid Aida 7 ja Lai 7 parkimismaja vahel. Nimelt ei ole parkimismaja fassaadis ette nähtud

avausi, kuhu oleks võimalik ühendada Aida 7 hoonet ja parkimismaja ühendav jalakäijate sild. Samuti

puudub valmisolek jalakäigusilla rajamiseks, kuna Lai 7 hoonel puuduvad toetusvaiad või nende rajamise

koht, millele oleks võimalik jalakäijate sild toetada. Seega on kasutusloaga antud kasutusõigus

parkimismajale, mis reaalselt ei võimalda kaebajal hiljem rajada ühendatavat jalakäigusilda hoonete vahel

ning välistab üheselt kaebajal teostada 2008. aasta reaalservituutide seadmise lepingutest nr 1887

tulenevaid õigusi. Kasutusluba on ka otseselt vastuolus vastustaja 15.10.2012 korraldusega nr 445

väljastatud ehitusloaga, milles on fikseeritud, et esitatud ehitusprojekti kohaselt on parkimismaja Aida

tänava poolne fassaad kaetud ajutise tekstiilfassaadiga ja see asendatakse uue fassaadiga juhul, kui Aida

tänav ehitatakse kinni või ühendatakse galeriide abil ümbritsevate hoonetega või jääb muutmata, kui

hoonestaja muudab parkimismaja kehtivat planeeringut. Kui kaebajal ei ole võimalik ehitada

jalakäigusildasid hoonete vahel, toob see paratamatult kaebajale kaasa varalise kahju ning Aida 7

kinnisasja väärtuse vähenemise. Nimelt peab kaebaja kandma täiendavaid kulusid, et ehitada kinni Aida 7

hoone avaused (mille kaudu peaks toimuma ühendamine parkimismajaga) ning tegema täiendavaid

sise- ja välisviimistlustöid. Tegemist on otseste kuludega, mida kaebaja peab kandma kaevatavast

kasutusloast tulenevalt. Samuti on kaebaja sõlminud Aida 7 hoones mitmed üürilepingud üürnikega

tingimusel, et Aida 7 ja parkimismaja ühendatakse jalakäigusilla teel. Viidatud ühenduse puudumine

võimaldab üürnikel nõuda üüri alandamist ning muu hulgas ka üürilepingute ülesütlemist. Lisaks pärsib

jalakäijatesildade puudumine Aida 7 hoone külastajate liikumist hoonesse ja sealt välja, mis omakorda

alandab kaubanduskeskuse väärtust. Viidatud asjaolud vähendavad oluliselt kaebajale kuuluva Aida 7

kaubanduskeskuse väärtust, rikkudes seeläbi otseselt kaebaja subjektiivseid õiguseid. Samuti muudab see

Kaebajal võimatuks täita kohustusi, mille ta on võtnud oma lepingupartnerite, sh Pärnu linna ees. Juhul

kui kasutusluba tühistatakse ning Lai 7 hoone lahendust muudetakse selliselt, mis võimaldab rajada

hoonete vahel jalakäigusillad, on kaebajal võimalik teostada oma subjektiivseid õigusi. Samuti hoitakse

selliselt ära kahju tekkimine kaebaja varale.

Avalikkusele tähendab selliste liikumisvõimaluse puudumine hoonete vahel muu hulgas olukorda, kus

liikumispuudega inimesed ei saa liikuda Lai 7 parkimismajast ei Aida 7 asuvasse kaubanduskeskusesse

ega ka Pärnu Keskuse kaudu Lai 5 hoones asuvatesse asutustesse, sh Lai 5 kaubanduskeskuses avatavasse

kinosse. Kaebaja ja kolmanda isiku vahel on 17.09.2008 sõlmitud reaalservituutide seadmise lepingud nr

1887, mille kohaselt on kaebajal õigus rajada jalakäijate sillad Aida 7 ja Lai 7 vahel ning nõuda hoonete

vahel läbipääsu. Reaalservituutide seadmise lepingute nr 1887 punktide 2.2 ja 3.2 kohaselt on Aida 7

kinnistu kasuks kokku seatud 3 tähtajatut reaalservituuti (jalakäigusildade üleehitamise- ja toeservituudid).

Servituudid puudutavad: parkimismaja kinnistut (Lai tn 7), mis kuulub Pärnu linnale; parkimismaja

hoonestusõigust (Lai tn 7), mis kuulub alates 29.10.2012 kolmandale isikule; jalgtänavat, mis asub

Parkimismaja ja Aida 7 kinnistu vahel (Aida T1) ning mis kuulub Pärnu linnale. Vastavalt lepingu

punktidele 2.2 ja 3.2 annavad servituudid kaebajale õiguse ehitada jalakäigusillad Pärnu Keskuse (Aida 7

hoone) ja Lai 5 ning Pärnu Keskuse ja parkimismaja vahele. Servituutide lepinguga on mh antud kaebajale

järgmised õigused: õigus rajada servituudi alale sild üle Aida T1 ja toetada see Lai 7 hoonele; õigus rajada

Lai 7 hoonele toetuvat kaks silda, kasutada sildasid sihipäraselt ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud

silla ehitamiseks ja majandamiseks; Lai 7 hoone omanik on kohustatud tagama silla ehitamiseks ja

majandamiseks tasuta juurdepääsu kaebajale ja tema poolt volitatud töötajatele; Lai 7 hoone omanik on

kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks servituudi teostamist, selle sihipärast kasutamist või

halvendaks silla seisukorda. Konkreetsest servituutide lepingust tulenevad kaebaja õigused rajada hoonete

teise ja kolmanda korruse vahele jalakäijate sillad. Lisaks on servituutide lepingu alusel kaebajal õigus

nõuda ja kolmandal isikul kohustus hoiduda tegevusest, mis takistaks kaebajal servituudi teostamist, muu

hulgas takistada külastajatel liikuda mööda sildasid Aida 7 ja Lai 7 hoonete vahel. Rajatavate sildade näol

on tegemist iseseisvate rajatistega EhS § 2 lõike 3 kohaselt, millega tagatakse Pärnu linna elanike

liikumisvõimalus hoonete vahel. Oluline on, et rajatise püstitamise puhul ei näe EhS ega

planeerimisseadus (PlanS) ette kohustust, et need peavad olema määratletud juba detailplaneeringus.

Rajatiste ehitamise õiguslik alus on reguleeritud EhS §-s 19. Rajatiste ehitamise puhuks on antud

kohalikule omavalitsusele EhS § 19 lõike 1 alusel õigus anda välja lisatingimusi, mis täpsustavad ehitise

arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. EHS § 19 lõikega 2 täiendatakse,

et detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral on ehitise püstitamise aluseks

projekteerimistingimused. Konkreetsel juhul on vastustaja 21.01.2013 korraldusega nr 24 väljastanud

arhitektuursed nõuded jalakäigusildade osas — vastustaja väljastas EhS § 19 lg 1 punkti 2 alusel kaebajale

täiendavad tingimused juba 22.04.2008 väljastatud jalakäigusildade projekteerimistingimustele nr 81,

mille alusel on kaebajal õigus jalakäigusillad rajada. Seega on kaebajal kõik õigused jalakäigusildade

rajamiseks ning kolmanda isiku poolt taotluses esitatud vastupidised seisukohad on asjakohatud. Lai 7

hoone, millele on väljastatud kasutusluba, ei ole õiguspärane ega vasta vastustaja 15.10.2012 korraldusega

nr 445 väljastatud ehitusloa nr EL-4215 tingimustele.

Riigikohus on 30.11.2010 lahendis nr 3-3-1-63-10 sedastanud, et selleks, et vaidlustada halduskohtus juba

valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust, tuleb esitada kaebus ehitise kasutusloa

tühistamiseks. Samuti on haldusorganil võimalik tunnistada kehtetuks õigusvastasele ehitisele antud

kasutusluba. Lisaks on samas lahendis Riigikohus asunud seisukohale, et kui kasutusloa andmisel ilmneb,

et ehitusluba ei olekski tohtinud välja anda, sest ehitusprojekt ei olnud nõuetekohane, ei või kohalik

omavalitsus kasutusluba väljastades seda viga tähelepanuta jätta. Kaebaja leiab, et Lai 7 hoone ei vasta

Lai 5 kehtivale detailplaneeringule ja on vastuolus vastustaja 15.10.2012 korraldusega nr 445 väljastatud

ehitusloaga nr EL-4215. Seega on tegemist õigusvastase ehitisega, millele ei olekski tohtinud ehitusluba

välja anda ning mis on vastuolus ehitusloaga, mistõttu eksisteerivad alused kasutusloa tühistamiseks.

Ehitusloa nr EL-4215 korralduse preambulas on ühe tingimusena eraldi välja toodud, et esitatud

ehitusprojekti kohaselt peab olema parkimismaja Aida tänava poolne fassaad kaetud ajutise

tekstiilfassaadiga ja see asendatakse uue fassaadiga juhul, kui Aida tänav ehitatakse kinni või ühendatakse

galeriide abil ümbritsevate hoonetega või jääb muutmata, kui hoonestaja muudab parkimismaja kehtivat

planeeringut. Seega peab kasutusloa alusel eksisteerima Lai 7 ehitisel ühenduste olemasolu või valmidus

jalakäijatesilla ehitamiseks Aida 7 kinnistu ja Lai 7 kinnistu vahel. Antud juhul on aga kasutusluba

väljastatud ehitisele, millel selliseid ühendusi ei ole ning millel puudub valmidus selliste ühenduste osas,

mistõttu ei vasta ehitis ehitusloas ettenähtud nõuetele ja on seetõttu muu hulgas vastuolus ehitisele esitatud

nõuetega.

4. HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punkti

2 järgi võib kohus määrusega kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebusega ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki.

Kaevatav kasutusluba anti Pärnu linnas aadressil Lai 7 ja Lai T2 asuva ehitise parkimiskorrustele ja

kaldteele, s.o hoone kõigile korrustele v.a. null- ja esimesele korrusele, kuhu on ettenähtud äripinnad

(tl 14–15). Kaebajale kuulub Lai 5 kinnistu isiklik kasutusõigus ja Aida 7 hoone. Lai 7 hoone kuulub

kolmandale isikule. Kaebuse eesmärgiks on kaebajal saada välja ehitada Lai 5 ja Lai 7 hooneid ühendavad

läbikäigukohad (tl 96) ning Lai 5, Aida 7 ja Lai 7 hoonete vaheline ühendusgalerii (tl 73 pöördel kuni 74

pöördel), saades seeläbi ka täita oma lepingutest tulenevaid kohustusi. Kaebaja leiab, et kasutusluba on

vastuolus ehitusloaga (tl 38, 195, 197).

Esmalt märgib kohus järgmist. Toimiku materjalidest ei ilmne ning kaebuses ka ei väideta, et kaebaja

oleks vaidlustanud kasutusloale eelnevaid haldusakte või toiminguid, mistõttu ei nähtu kohtule, et kaebaja

oleks kahelnud ehitusprojekti või ehitusloa õiguspärasuses. Kaebaja on kasutusloa ühe õigusvastasuse

alusena välja toonud, et Lai 7 ehitis ei vasta Lai 5 kohta kehtestatud detailplaneeringule. Kohtu hinnangul

ei pea Lai 7 kinnistu ehitis Lai 5 kinnistu kohta koostatud detailplaneeringule vastama. Liiatigi on Lai 7

kinnistu osas kehtestatud eraldi detailplaneering, kaebaja aga ei vaidlusta ehitise vastavust Lai 7

detailplaneeringule. Kaebaja ei ole ka väitnud, et ta on Lai 7 detailplaneeringulahendust haldusmenetluses

vaidlustanud.

Selleks, et vaidlustada halduskohtus juba valminud ehitise, millele on antud kasutusluba, õiguspärasust,

tuleb küll esitada kaebus ehitise kasutusloa tühistamiseks, ent praegusel juhul ei saavutaks kaebaja

kasutusloa tühistamisel kaitset oma väidetavalt rikutud subjektiivsetele õigustele. Kasutusloa saanud

ehitise õiguspärasust on kohtul võimalik hinnata siiski vaid üldaktidega kehtestatud nõuete kaudu.

Toimiku materjalide pinnalt ei ole kohtul põhjust eeldada, et Lai 7 ehitis oleks püstitatud kujul ohtlik

inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale (EhS § 40 lg 1). Päästeameti Lääne Päästekeskuse

Inseneritehniline büroo on Lai 7 ja Lai T2 ehitise kasutusloale andnud heakskiidu (tl 160 pöördel). Samuti

on ehitisele teostatud ülevaatus, millest on muuhulgas osa võtnud ka Päästeamet, Elektrilevi OÜ, Pärnu

Vesi AS, Muinsuskaitseamet ja majandusosakonna liikluse spetsialist; koostatud on ülevaatuse akt, milles

on ülevaatusest osavõtjad kinnitanud, et Lai 7 ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele ja

kasutusloa andmiseks takistusi ei ole (tl 161). Kasutusloa väljastamisega on ka Pärnu Linnavalitsus

leidnud, et Lai 7 parkimismaja parkimiskorrused ja kaldtee vastavad ettenähtud nõuetele (EhS § 33 lg 4;

tl 161 pöördel kuni 162 pöördel). Ka ei ole ehitis püstitatud õigusliku aluseta (EhS § 40 lg 2), kuivõrd see

on püstitatud kehtiva ehitusloa ja Lai 7 kinnistu kohta kehtestatud detailplaneeringu alusel (tl 21-22, 154).

Vastupidist ei väida ka kaebaja. Seetõttu ei tekiks haldusorganil kasutusloa tühistamisel kohustust teha

isikutele ettekirjutusi. Kuna hoone kasutusõiguse äravõtmisele vaatamata oleks hoone siiski juba kehtiva

ehitusloa alusel olemasoleval kujul valmis ehitatud, ei looks ka kasutusloa puudumine kaebajale

täiendavaid võimalusi Lai 5 ja Lai 7 hoonete vaheliste ühenduskohtade või Lai 5, Aida 7 ja Lai 7 hooneid

ühendava ühendusgalerii ehitamiseks ning seeläbi lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Toimiku

materjalidest järelduvalt ei ole Lai 7 väljastatud kasutusluba olnud takistuseks ei Lai 5 ärihoone ega

kõnealuste ühendusgaleriide ehitamiseks ehituslubade väljastamisel, vastustaja on vastavad ehitusload

kaebajale väljastanud (tl 157–158).

Et kaebuse eesmärgiks on kaebajal saada välja ehitada Lai 5 ja Lai 7 hooneid ühendavad läbikäigukohad

ning Lai 5, Aida 7 ja Lai 7 hoonete vaheline ühendusgalerii, ei saavuta kaebaja käesoleva kaebusega

nõutud kasutusloa tühistamisega kohtu hinnangul soovitud eesmärki. Seega ilmneb, et esinevad

HKMS § 121 lg 2 punktis 2 sätestatud asjaolud.

5. Eeltoodu tõttu ei pea kohus asjas menetluse jätkamist kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks ning jätab

käesoleva kaebuse HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata. Asjas tasutud riigilõiv tagastamisele

ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik