2-13-53600/56 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2014 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-53600 Tsiviilasi

K. O. hagi O. O. vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. O., isikukood *, elukoht *, tel *, e-post *, Hageja lepinguline esindaja Helen Hääl, Advokaadibüroo Concordia, asukoht Lennuki 22 Tallinn 10145, tel *, faks *, e-post * Kostja O. O., isikukood *, elukoht *, tel *, e-post * Kostja lepinguline esindaja Danil Lipatov, progressor Õigusbüroo OÜ, Endla 4, 10142 Tallinn, e-post * Kohtuistungi aeg 07.01.2014, 20.02.2014, 09.04.2014

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.

2. Lahutada K. O. (isikukood *) ja O. O. (isikukood *) abielu, mis on registreeritud 14. detsembril 2011 aastal Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud dokument nr *.

3. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4. Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

12.11.2013. a esitas K. O. Pärnu Maakohtule hagi O. O. vastu abielu lahutamise nõudes. 18.11.2013. a võttis Pärnu Maakohus tsiviilasja menetlusse. 15.12.2013 esitas kostja kirjaliku vastuse. 07.01.2013. a toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung, kuhu kostja ega tema esindaja ei ilmunud. 03.02.2014 oli määratud kohtuistung, kuhu kohus kohustas O. O. isiklikult kohale ilmuma. Hageja taotles kohtuistungi edasilükkamist. 20.02.2014 oli määratud kohtuistung, kuhu kostja ei ilmunud. 09.04.2014 menetlustoimingul kuulas kohus kostja ära.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus

Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu 14.12.2011. Abielulised suhted on lõppenud ning pooled elavad alaliselt lahus alates 2012 oktoobrist. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid abielu lahutamiseks kohtuväliselt, kuid kostja ei ole nendele ettepanekutele vastanud. Hageja on seisukohal, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abieluliste suhete taastamine ja abielu jätkamine ei ole võimalik. Poolte leppimine on välistatud.

07.01.2014 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et elasid kostjaga koos 2011 aasta lõpust kuni 2013 aasta märtsini. Oktoobris 2012 oli see suhe hageja jaoks aga lõppenud. Alates märtsist 2013 hageja kostjaga ei suhtle. Peale kooselu lõppemist hageja kostja tegemistega enam kursis ei ole. Viimati suhtes hageja kostjaga paar kuud tagasi. Siis kostja midagi Tallinnas elamisest ei rääkinud. Faktilised abielulised suhted on poolte vahel lõppenud alates oktoobrist 2012. Hageja palus abielu lahutada.

Hageja esitas kohtule Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi /tl 5/.

Kostja seisukoht

Kostja esitatud hagi ei tunnista. 15.12.2013 esitatud kirjalikus vastuses selgitab kostja, et hageja ei ole tema poole kordagi pöördunud lahutuse nõudega. Lahutuse nõudest sai ta teada peale hagiavalduse saamist kohtult. Kostja on seisukohal, et pooltel olid abielulised suhted kuni aprillini 2013. Kostja on seisukohal, et tegemist on ajutiste erimeelsustega ning poolte abielusuhteid on võimalik taastada. Kostjal on head suhted hageja vanematega, eriti hageja emaga. Kostja abielu lahutada ei soovi, tal on tunded hageja vastu. Arvestada tuleb, et kostja tuli teise riiki elama, hakkas eesti keelt õppima, sai juhiloa, registreeris äriühingu. Abielu hagejaga on kostja jaoks väga tähtis ning ta ei taha lahku minna.

09.04.2014 toimunud ärakuulamisel selgitas kostja, et tema suhted hagejaga on paranenud. Nad hakkasid hagejaga uuesti suhtlema peale esimest kohtuistungit. Samas selgitas kostja, et suhtlema hakkas ta uuesti hagejaga alates detsembrist 2013. Hageja on inimene, kes probleemide tekkimisel tõmbub endasse. Hagiavalduse esitamise ajal oli hagejal just selline periood. Pooltel oli lihtsalt pikk riid. Praegu on neil omavahel kõik hästi, lahutusest pooled ei räägi. Kostja ei oska selgitada, miks hageja ei ole hagist loobunud, kui pooltel on omavahel kõik hästi. Kostja loodab, et nende suhted hagejaga paranevad. Oleks suur viga neid lahutada.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas

Kohus leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Abielutõendi järgi on poolte abielu sõlmitud 14.12.2011 Tallinna perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abielukanne nr *.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja väidetel on poolte faktilised abielulised suhted lõppenud alates 2012 aasta oktoobrist. Vaatamata abieluliste suhete lõppemisele suheldi omavahel kuni märtsini 2013. Kostja kinnitas kohtule, et alates aprilli algusest 2013 nad hagejaga ei suhelnud. 07.01.2014 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et kostjaga nad ei suhtle. Kostja on andnud erinevaid ütlusi poolte suhtlemise kohta. 09.04.2014 toimunud ärakuulamisel selgitas kostja, et hagejaga suhtlevad nad uuesti detsembri algusest 2013 ning veidi aega hiljem selgitas kostja, et nad suhtlevad hagejaga peale esimese kohtuistungi toimumist (so 07.01.2014). Samas kostja oma kirjalikus vastuses 15.12.2013 ei märgi, et neil suhtlus hagejaga oleks taastunud. 27.01.2014 kohtule esitatud taotluses on hageja seisukohal, et ta ei pea võimalikuks leppimist ega abieluliste suhete taastamist. Poolte abielu on sõlmitud detsembris 2011. Pooled on mõlemad võtnud omaks, et alates aprillist 2013 nad omavahel ei suhelnud. Kostja väidetel nende suhtlus taastus detsembris 2013. Hageja on seda kategooriliselt eitanud. Kumbki pool ei ole eitanud, et kooselu ajal oli neid palju teineteise mittemõistmist.

Kohus on seisukohal, et kui pooltel oli juba varasemalt kooselu ajal probleeme ning käesolevaks ajaks ei ole mõlemad pooled esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et neil on soov taastada abielulised suhted ja kooselu, siis tuleb abielu lahutada. Ainuüksi kostja tahe säilitada abielu, ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Kostja poolt väidetud asjaolu, et pooled käesoleval ajal suhtlevad, ei kinnita, et pooled suhtlevad sooviga taastada kooselu. Kostja ei ole ka täpsustanud, millised suhted neil hagejaga käesoleval ajal on. Kostja väidetel kolis ta vahepeal Tallinnasse elama. Kostja kinnitas kohtule, et hagejaga ta sellest ei rääkinud. Hageja 07.01.2014 toimunud kohtuistungil ei teadnud midagi kostja ärakolimisest Tallinnasse. Ka see asjaolu kinnitab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Ühe poole soov olla abielus ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus tegi päringu Politseija piirivalveametile, kust saadud vastuse kohaselt on kostja ajavahemikul 01.03.2013 kuni 31.03.2014 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiri ületanud 69 korral /tl 146-148/. Kostja pidev viibimine kahes riigis kinnitab, et on alust arvata, et pooled ei taasta oma abielulisi suhteid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastavad.

Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Ruth Sild

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/