4-14-2300/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2014 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-14-2300 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Kristine Kriisk Tõlk Svetlana Hamaza, Olga Nõmmemees Väärteoasi T.I (T.I)

süüdistuses LS § 201 lg 2 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik PPA Ida prefektuuri esindaja Asja Malahhova T.I ik xxx, kodakondsuseta, töökoht puudubxxx Asja läbivaatamise kuupäev 24.03.2014 avalikul kohtuistungil

Juhindudes VTMS §§ 107, 108, 109, 111, 113 kohus

O T S U S T A S :

S T.I üüdi tunnistada xxx l

iiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning T.I-le l juhindudes KarS § 63 mõista iiklusseaduse § 201 lg 2 järgi karistuseks 3 (kolm

) päeva aresti. S T.I üüdi tunnistada xxx l

iiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning T.I-le liiklusseaduse

42 lg 1 rgi juhindudes KarS § 63 mõista § 2 jä karistuseks 2 (kaks)

päeva aresti. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 ja § 205 lg 1 jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta alates selle tegemisest ja peale kohtuotsuse kuulutamist pööratakse viivitamatult täitmisele. Määratud arestid (kolm päeva ja kaks päeva aresti) tuleb kanda üksteise järel. Aresti kandmise algus alates T.I kinnipidamisest s.o. 22.03.2014 kell 20.30.

2(10)

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega võimalik tutvuda Viru Maakohtu kantseleis alates 11.04.2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

T.I suhtes oli 14.03.2014 koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt juhtis

T.I juures omamata vastava kategooria xxx mootorsõidukit mootorsõiduki

juhtimise õigust juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud ( ). Nimetatud teoga rikkus Valentin T.I LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning tema tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.

Samuti oli T.I suhtes 23.03.2014 koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt xxx juhtis T.I mootorsõidukit asulas, kus suurim lubatud kiirus on 50 km/t ning ei andnud teed tähistatud peatusest väljasõitvale D kategooria ühissõidukile, tehes sellest -

möödasõitu vastassuunavööndis. Samuti kontrollijale esitamiseks puudus T.I

mootorsõiduki registreerimistunnistus. Juht ei ole kantud liiklusregistrisse antud

mootorsõiduki omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana ning mootorsõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja ei viibi kontrollimise ajal mootorsõidukis. Samuti nud puudus T.I kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument.

T.I puudus esitamiseks ka isikut tõendav dokument.

Samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 90 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nimetatud teoga rikkus T.I LS § 37 lg 2, § 88 lg 1, § 94 lg 1 ning tema tegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

Samuti oli suhtes 22.03.2014 koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt

T.I xxx

juures juhtis tema omamata vas juhtimise mootorsõidukit tava kategooria mootorsõiduki

õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti s mootorsõid , juhtide ukit, ei andnud

enne manöövri sooritamist nõuetekohast suunamärguannet. Nimetatud tegudega rikkus T.I LS § 94 lg 1 ja § 39 lg 1 nõudeid ning tema teod LS § on kvalifitseeritav

ad

201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi.

Kohtuväline menetleja esitas 24. märtsil 2014 Viru Maakohtule kohtualluvusse saatmise määruse, milles palu määrata menetlusalusele isikule arest. s

3(10)

Kohtuistungil uuritud tõendid:

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest on näha, et T.I oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatu , kuna isikul puudus juhtimisõigus, k d 14.03.2014 kell 22.30 uni juhtimisõiguse taastamiseni (t.l 8).

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt kõrvaldati T.I sõiduki juhtimiselt 22.03.2014 kell 20.30, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni (t.l 22).

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest on näha, et T.I oli juhtimiselt kõrvaldatud 23.03.2014 kell 21.30, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuni juhtimiseõiguse omamiseni (t.l 15).

Isikusamasuse tuvastamise protokoll T.I isikusamasus tuvastati 22.03.2014 –

rahvastikuregistri ja KAIRI andmebaasi alusel korrarikkumise kõrvaldamiseks ja süüteomenetluse tagamiseks (t.l 20).

Isiku tuvastamise protokoll, millest on näha, et 23.03.2014 tuvastati T.I isiku rahvastikuregistri ja KAIRI andmebaaside abil (t.l 13).

Isiku kinnipidamise protokoll T.I 22.03.2014 kell 20.30 , millest nähtuvalt peeti

kinni, kuna tema võis jätkuvalt toime panna väärtegusid ja väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda (t.l 21).

Väljavõte Eesti Autoregistrikeskusest (t.l 25), millest on näha, et T.I juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud.

Otsus väärteoasjas nr 2440,13,004805, millest on näha oli 26.09.2013 , et T.I

otsusega LS § 224 lg 2 ja 242 lg 1 järgi karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks (t. 31).

Otsus ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine väärteoasjas millest on näha nr 2440,13,000667 , , et

T.I oli 21.02.2013 otsusega LS § 66

lg 1, 201 lg 2 ja 207 järgi karistatud rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses ning kõrvaldatud juhtimiselt alates 01.02.2013 (t.l 32- 33).

Karistusregistri väljavõte, millest on näha, et T.I on kolmel korral kriminaalkorras ning kuuel korral väärteomenetluse korras karistatud (t.l 34-37).

Tunnistaja Jxxx T.I tema koos abipolitseinikuga teostasid xxx 22.30 ütluste kohaselt

liiklusjärelevalvet , märkasid sõiduautot, millel ei põlenud taga numbrituled. Kontrolli xxx

käigus esitas juht oma juhiload, kuid andmebaasist selgus, et juhiload on kehtetuks tunnistatud. Tunnistaja selgitas istungil, et T.I olid esmased juhiload ning liiklusseaduse kohaselt, kui karistusena võetakse ära esmased juhiload, tunnistatakse need kehtetuks, T.I oli juhtimisõigus kolmeks kuuks ära võetud. Tunnistaja kinnitas, et juhile oli selgitatud, et juhtimisõigus on kehtetu.

Tunnistaja Axx Pxxx gmisedxxx teostas tema koos teise l ütlused on kokkuvõtvalt jär politseinikuga T.I Txxx xxx xxx v liiklusjärelevalvet kell poolt linna sisse ning märkasid, et

4(10)

väljasõitvale bussile ei . Kuna politseinikud märkasid rikkumist, andnud teed tumepunane xxx otsustasid kontrollida juhti. Juht esitas juhiloa Igori nimele, politseinike arvates oli juht sama isik, kes juhiloal, koostasid protokolli Ixxxi nimele. Politseinikud palusid esitada ka tehnilist passi, isik ei olnud kantud passi omaniku ega kasutajana. Hiljem juba pärast vahetuse lõppu tõi sama isiku jaoskonda teine patrull isiku tuvastamiseks ning siis selgus, et tegemist ei olnud

Ixx, vaid hoopis T.I-ga. Andmebaasi kontrollides selgus, et isikul puudub juhtimisõigus. Politseinik V. Txxx koostas uue protokolli ning annulleeris vale. Protokollidele ei soovinud T.I allkirja anda. Tunnistaja selgitas täiendavalt, et sõiduki registreerimistunnistust ei olnud juhil kaasas ning tema seda ei esitanud.

Tunnistaja Oxxx Lxxx xxx AxxxNxxx xxx ütluste järgi teostas tema liiklusjärelevalvet

tänaval, , märkasid tumepunast autot mis ei näidanud keeramisel märguannet. xxx xxx suuna Patrull küsis dokumente, mille peale esitas juht juhiload, kuid politseinikele tundus, et nägu ei vasta pildile, seejärel otsustas patrull viia isiku jaoskonda isiku tuvastamiseks. Isiku tuvastamisel selgus, et see on T.I ning temal puudus juhtimisõigus. Tunnistaja kinnitas, et auto roolis oli menetlusalune isik.

Poolte seisukohad istungil

Kohtuväline menetleja leidis, et T.I süü on tõendatud. Isiku süü on tõendatud tunnistajate ütlustega ja toimikus olevate materjalidega, samuti isik ise tunnistas, et juhtis mootorsõidukit. Karistusregistri andmetel on isikul 6 väärteokaristust, varem olid talle juba määratud rahatrahvid, kuid need on tasumata, mis tähendab, et isik suhtub ükskõikselt sellesse karistuse liiki. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ainult aresti mõistmine võiks mõjutada isikut. karistuseks 30 päeva aresti. Kohtuväline menetleja palus mõista T.I-le

Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil ennast osaliselt süüdi. T.I selgitas, et kui juhtis autot, ei teadnud tema, et tal puudub juhtimisõigus. Tema leiab, et ei ole väärtegu toime pannud, kuna arvas, et juhtimisõigus on alles, kuid ei eitanud fakti, et tema juhtis mootorsõidukit. tunnistas ennast süüdi selles, et ei andnud tee T.I d

ühistranspordile. tunnistas, et esitas xxx politseinikule võõra juhiloa T.I Ix

xx

Sxxx T.I palus nimele, mis sattusid juhuslikult tema kätte. karistuseks mõista rahatrahvi osade kaupa. ja määrata selle tasumine

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Analüüsides uuritud tõendeid jõudis kohus arvamusele, et tõendid on usaldusväärsed, faktiliste asjaolude osas ühtivad need omavahel ega ole vastuolus. Kohus jätab tõendite hulgast välja kohtueelses menetluses antud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused VTMS § de 98 lg 5 ja 99 lg 8 alusel, kuna nii tunnistajad kui ka menetlusalune isik andsid ütlused - kohtuistungil. Otsuse tegemisel tugineb kohus isikute kohtuistungil antud ütlustele.

14.03.2014 kell 22:30

LS § 90 lg 1 p 1 alusel mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

5(10)

LS § 201 lg mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki,

- 2 tulenevalt st

juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Väärteoasjas nr 2440,13,004805 tehtud Ida prefektuuri 26.09.2013 otsusega oli T.I karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Eesti Autoregistrikeskuse väljavõttest (tl 25) on näha, et T.I-le oli juhtimisõigus antud

6.02.2013 ning tegemist on esmase juhiloaga.

LS § 94 lg 1 kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 98 lg 6 alusel esmane juhiluba ja juhiluba tunnistatakse kehtetuks juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamisel. LS § 125 järgi uhtimisõiguse äravõtmine on käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete j

rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. LS § 106 lg 6 alusel -

kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks.

Kuna T.I-lt oli juhtimisõigus Ida prefektuuri 26.09.2013 otsusega (t.l 31)

karistusena ära võetud, oli ka tema esmane juhiluba kehtetuks tunnistatud. Väljavõte Eesti Autoregistrikeskusest tõe , et T.I juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud ndab ehk käesoleva ajani juhtimisõigus. Kohus märgib, et eeltoodule tuginedes puudub temal ei hakka

kohus ka järgmistes juhtimisõiguseta juhtimise episoodides eraldi asjaolu, et põhjendama isiku j oli kehtetuks tunnistatud. uhtimisõigus

T.I ei eitanud ega vaidlustanud, et just tema oli sõidukit juhtinud. Sõiduki juhtimise fakt on tõendatud ka tunnistaja ütlustega. Jxxx xxx Vi r

Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendatud, et T.I juhtis xxx maja 4 juures, Oru linnaosas, xxx mootorsõidukit, omamata kehtivat juhtimisõigust, kuna tema juhtimisõigus oli kehtetuks tunnistatud.

Seega LS § 201 lg 2 objektiivne koosseis on täidetud.

Kar v - S § 15 lg 3 alusel äärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg te 1 ja 4 alusel tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab KarS § 17 lg 1 järgi

süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 18 lg-te 1 ja 3 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Menetlusalune isik väitis, et tema ei teadnud, et tema juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Tema arvas, et juhtimisõigus oli ära võetud kolmeks kuuks ning pärast seda oli tal võimalik sõidukit juhtida.

6(10)

Kohus leiab, et T.I pani 14.03.2014 kell 22:30 ettevaatamatusest väärteo toime .

T.I seletas, et tema ei teadnud, et tal puudub juhtimisõigus ning juhiload olid temal käes. Kohtuväline menetleja on aga seisukohal, et kuna T.I on juht, siis pidi tundma liiklusseadust. Kohus märgib, et seaduse mittetundmine ei vabasta küll vastutusest, kuid sellel võib olla tähtsust tahtluse või ettevaatamatuse antud juhul tuvastamisel. oli juhiluba käes, mida tema on politseinikele esitanud ning T.I sai teada, et juhiluba on kehtetu. Juhiloa saamisel peab juht teadma liiklusreegleid, kuid kohus möönab, et olukorras, kus isikult võeti ära juhtimisõigus, tema loovutas oma juhiload Maanteeametile ning Maanteeamet jälle väljastas isikule juhiload pärast karistuse lõppu, võis isikul tekkida vale ettekujutus tegelikest asjaoludest, ehk isikul võis tekkida ettekujutus, et temale tagastatud juhiload on kehtivad. Nii ka antud juhul arvas menetlusalune isik, et tema käes on kehtiv juhiluba ja ei teadnud tegelikku asjaolu – et juhiluba oli kehtetuks tunnistatud.

Kohus leiab, et isik ei teadnud süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema – nt võiks menetlusalune isik täpsustada juhiloa kehtivust Maanteeametilt enne mootorsõiduki juhtimist. Seega pani T.I 14.03.2014

väärteo hooletusest.

Eeltoodu alusel on T.I tegu LS § 201 lg 2 järgi koosseisupärane.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

22.03.2014 kell 16:26

Episoodis 22.03.2014 kell 16.26 on T.I teod kvalifitseeritav ad LS § 201 lg 2 ja §

242 lg 1 järgi.

1. Liiklusnõuete muu rikkumine § 242 lg 1 ( )

LS § 37 lg 2 alusel asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D kategooria ühissõidukile. -

LS § 88 lg 1 kohaselt juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.

LS § 242 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, ku - i puudub käesoleva seaduse § –203, § –207, § 212, § – -des 201 -des 205 -des 209, 211 ja -des 214

-des 221 -des 226

19, § –224 või § –241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Tunnistaja Axxx Pxxx enetlusalune isik ei andnud teed peatusest ütlustega on tõendatud, et m väljasõitvale ühistranspordile, millega rikkus LS § 37 lg 2 nõuded. Menetlusalune isik samuti tunnistas selles osas oma süüd. Samuti loeb kohus eelnimetatud tõenditega tõendatuks, et

T.I puudus kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki registreerimistunnistus.

Kohus leiab, et T.I pani need d toime otsese tahtlusega ehk teadis, et väärteo teostab . süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 3) Seega T.I teod sed LS § 242 lg 1 järgi on koosseisupära , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

7(10)

2. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine § 201 lg 2 ( )

LS § 88 lg 1 alusel juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.

Tunnistaja Aivar Paal ütlustega on tõendatud, et T.I esitas politseinikele juhiload teise isiku nimele. Seda asjaolu tunnistas ka menetlusalune isik ise. Kohus leiab, et esitatud tõendite ja ütlustega on tõendatud, et T.I ei esitanud politseinikule tema nimele väljastatud juhiluba ning temal puudus juhtimisõigus. Samuti on eeltoodud tõenditega tõendatud juhtis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit. , et T.I

Kohus asub seisukohale, et isik pani toime väärteo oli otsese tahtlusega. T.I

teadlik, et kehtiv juhiluba temal puudub. 14.03.2014 juhtimiselt kõrvaldamisel selgitasid politseinikud T.I-le, et temal kehtivat juhiluba ei ole. Seega T.I teadis, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 3).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendatud LS § 94 lg 1 rikkumine ning menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritav . T.I tegu LS § 201 lg 2 järgi on koosseisupärane ning kohus ei

tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

22.03.2014 kell 20:24

1. Liiklusnõuete muu rikkumine

LS § 39 lg 1 kohaselt juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist.

Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.

Kohus leiab, et poolt on tõendatud tunnistaja LS § 39 lg 1 nõuete rikkumine T.I

Oxxx Lxxx tunnistas rikkumist. Tunnistaja kinnitas, et autot ütlustega. Menetlusalune isik juhtis menetlusalune isik.

Kohus leiab, et T.I otsese tahtlusega, kuna teadis, et teostab pani väärteo toime süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 3).

Eeltoodu alusel on tõendatud, et T.I ei näidanud nõuetekohast xxx

suunamärguannet manöövri sooritades, millega rikkus LS § 39 lg 1 ning tema tegu on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi. T.I tegu on koosseisupärane ning koh us ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

2. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine

Tunnistaja Oxxx Lxxx juhtis xxx Kohtlaütlustega on tõendatud, et T.I Järve linnas mootor

sõidukit omamata juhtimisõigust.

8(10)

Kohus asub seisukohale, et T.I pani toime väärteo otsese tahtlusega. T.I oli teadlik, et kehtiv juhiluba temal puudub. Juba 14.03.2014 juhtimiselt kõrvaldamisel selgitasid politseinikud T.I-le, et temal kehtivat juhiluba ei ole. Seega Valentin T.I teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda (KarS § 16 lg 3).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et on tõendatud LS § 94 lg 1 rikkumine ning menetlusaluse isiku tegu tegu on koosseisupärane ning on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. T.I kohus ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

KarS § 56 lg st 1 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt -

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (RKKKo nr 3-1-1-10-09, p 30.2). Kuna isik pani toime mitu rikkumist, on kolmel korral juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, rikkudes sealjuures veel mitmeid liiklusseaduse nõudeid, süü on keskmisest suurem. siis tema

Põhikaristus mitme teo eest

T.I pani toime kolmel korral - -le 1 LS § 201 lg le 2 ja kahel korral LS § 242 lg süüteokoosseisule vastavaid väärtegusid. Väärteoasjad olid kohtuvälises menetluses põhjendatult ühendatud.

Samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada vaid ühe, eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS § st 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo -

toimepanemiseks. Mitme süüteo toimepanemisena käsitletakse ainult olukordi, kui isik on toime pannud ühe või mitu tegu, mis vastavad eri süüteokoosseisudele (RKKKo nr 3-1-1-80- 11, p 11). Seega kolmel korral juhtimisõiguseta juhtimine on korduv tegu ning selle osateod

(erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel toime pandud rikkumised) ei moodusta ideaalega reaalkogumit. Samamoodi on ka liiklusnõuete muu rikkumistega – tegemist on ühe korduva teoga. Korduva teo puhul tuleb isikule määrata üks karistus.

KarS § 63 lg 1 alusel kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine rikkudes samal ajal muid liiklusnõudeid rikkudes on üks tegu, mis vastab väärtegude erinevatele koosseisudele, kuid selle eest tuleb määrata üks karistus. LS § 201 lg 2 näeb ette raskema karistuse kui LS § 242 lg 1, seega tuleb süüdlasele mõista toimepandud tegude eest üks karistust LS § 201 lg 2 järgi

.

9(10)

Karistuse liik

Karistuse liigina näeb LS § ahatrahvi kuni 300 trahviühikut või

201 lg 2 ette r aresti.

KarS § 56 lg st 2 tulenevalt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole -

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusena on ette nähtud ka

mittevabadusekaotuslik karistuse liik, tuleb vabadusekaotusliku karistuse mõistmist eraldi põhistada. Vabadusekaotusliku karistuse kohaldamise põhimõtted laienevad süüteomenetlusele ehk nii kriminaal kui ka väärteomenetlusele. -

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja põhjendustega a LS § resti kohaldamise vajaduse kohta

201 lg 2 rikkumise eest ettenähtud ja leiab, et rahatrahv karistuse liigina ei vasta käesoleval juhtumil karistuse eesmärkidele. on varem kuuel korral väärteomenetluse T.I korras ja kolmel korral kriminaalmenetluse korras karistatud. Isik oli väärteokorras mitu korda karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Väärtegude eest olid talle määratud rahatrahvid.

Rahatrahvid ei suutnud aga isikut mõjutada. Isik ignoreerib rahatrahve kui karistuse liiki. Arvestades T.I on isiku süü suurust ja preventiivseid eesmärke leiab kohus, et võimalik mõjutada ainult arestiga ning rahatrahv kui kergemaliigilise karistuse liik ei täidaks antud juhul karistuse eesmärke. Seega karistuse liigina on htes kohaldatav T.I su käesolevas väärteoasjas arest.

Karistuse määr

KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3 13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb -1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-

KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid -

kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Kohus on juba eelnevalt märkinud ja põhjendanud, et isiku süü on üle keskmise. KarS § 5

7 lg

2 alusel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süü osalist tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus arvestab ka sellega, et aresti kohaldatakse selle isiku suhtes esimest korda. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud mõista karistuseks aresti tunduvalt

. alla sanktsiooni keskmise määra miinimummäärale lähedaselt

Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et T.I on saanud 2013. a alguses juhiload ehk isik on tutvunud liikluseeskirjadega ning on sooritanud edukalt eksamid, millest võib kohus järeldada, et T.I on olemas põhilised mootorsõiduki juhtimise oskused ning tema rikkumistest tulenev reaalne oht teiste liiklejatele puudus (kuigi see ei õigusta tema rikkumisi ega välista süüd antud Iga liiklusnõude tegude toimepanemisel).

rikkumine võib potentsiaalselt kaasa tuua liiklusõnnetuse või muid negatiivseid tagajärgi.

Samas k

ohus ei tuvasta esitatud tõendite pinnalt (ning kohtuvälise menetleja esindaja pole tuginenud sellele), et

juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisel või liiklusnõuete muude rikkumiste toimepanemisel (22.03.2014 kell 16.26 peatusest väljasõitvale ühissõidukile tee

10(10)

andmata jätmisel ning samal päeval kell 20.24 enne manöövri suunamärguande andmata jätmisel) oleks T.I tekitanud oma tegudega reaalset ohtu teistele liiklejatele.

Arvestades karistuse eri , samuti seda, et isiku suhtes kohaldatakse preventiivseid eesmärke seni kohaldatud karistustest (rahatrahv, juhtimisõiguse äravõtmine) karmimat karistuse liiki, s.o aresti tuleb KarS § 63 alusel mõista karistuseks LS § , leiab kohus, et T.I-le

201 lg 2 järgi viis päeva aresti. Kohus leiab, et selline karistus omab eripreventiivset mõju süüdlasele ning täidab karistuse eesmärke.

Kohtu selgitused lõpposa resolutsiooni teksti juurde

Kohus märgib, et otsuse lõpposa tekstis ebatäpsus esineb resolutsioonis , mida kohus praegu enam kõrvaldada ei saa ning annab resolutsiooni õigeks mõistmiseks siinkohal selgitusi.

Vastavalt eelpool märgitule T.I antud väärteoasjas toimepandud tegude puhul tuleb isikule mõista üks karistus raskeima sanktsiooni järgi. Lõpposa resolutsioonis (mida kohus praegu otsuse täisteksti koostamisel enam ei saa) on karistuste mõistmine muuta märgitud ebakorrektselt ehk mõistetud raldi karistus LS § 201 lg 2 järgi (3 päeva aresti) ning e

eraldi karistus LS § 242 lg 1 järgi (2 päeva aresti), mis kantakse ära üksteise järel. Selline resolutsiooni sõnastus on ebakorrektne, muuhulgas selle tõttu, et LS § 242 lg 1 sanktsioon ei näe aresti karistuse liigina ette. Tegelikult on kohus pidanud selle resolutsiooniga silmas, et T.I-le mõistetakse KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 5 päeva.

Seega a T.I tunnistatakse ntud kohtuotsuse resolutsiooni tuleb mõista selliselt, et süüdi LS § 201 lg 2 ja 242 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõistetakse temale karistuseks LS § 201 lg 2 järgi viis päeva aresti ära, mitte aga

, mida tuleb kanda tervikuna kanda

aresti. Aresti kandmise algus tuleb arvestada järjest kolm päeva ja siis veel kaks päeva alates T.I kinnipidamisest s.o. 22.03.2014 kell 20.30.

KOHTU MEE™ED

Kohus leiab, et T.I tuleb süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ja 242 lg 1 alusel ning mõista talle karistuseks LS § 201 lg 2 ja KarS § 63 lg 1 alusel viis päeva aresti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik