4-12-6925/56 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-12-6925

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.2014 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-12-6925 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi XXXSA kaebus Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Madli Juhani 17.12.2012. a otsusele väärteoasjas nr 660012000007 XXXSA karistamises RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 järgi rahatrahviga 1500 eurot. Kaebuse esitaja (menetlusalune isik)

Menetlusest osa võtnud isikud XXXSA (XXX)

Kaebuse esitaja XXXSA juhatuse liikme Laur Lemendik kaudu Kaitsja: vandeadvokaat Taivo Ruus (Advokaadibüroo Tamme Otsman Ruus Vabamets)

Kohtuvälise menetleja Rahandusministeeriumi esindaja: Madli Juhani

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX sihtasutuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus.

2. Tühistada Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Madli Juhani 17.12.2012. a otsus väärteoasjas nr 660012000007 XXXSA süüdimõistmises ja karistamises RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 järgi rahatrahviga 1500 eurot täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Mõista Eesti Vabariigilt XXXSA kasuks välja 966 (üheksasada kuuskümmend kuus) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

4. Kohtuotsuse ärakiri edastada menetlusosalistele.

4-12-6925

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 27.03.2014. Kohtu selgitused: VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VtMS § 157 järgi on kassatsiooni alused:

• materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VtMS § 149 toodud alused);

• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VtMS § 150 toodud alused).

MENETLUSKÄIK JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vaidlustatud otsus Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Madli Juhani 17.12.2012.a otsusega väärteoasjas nr 660012000007 karistati XXXSA-d (edaspidi RIKS) RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 järgi rahatrahviga 1500 eurot selles, et RIKS (Hankija) avaldas 13.03.2012 riigihangete registris riigihanke „Kuue linnamaasturi liisimine kasutusrendiga kuuekümneks

(60) kuuks“ (viitenumber 132149) (edaspidi ka „riigihange“) hanketeate. Riigihangete registris avaldatud andmete kohaselt registreerusid riigihankele järgmised isikud: AS XXX, XXXAS, Swedbank Liising AS, XXXOÜ, XXXAS, XXXAS, OÜ XXXja XXX OÜ. Pakkumuse esitas üks pakkuja, XXXAS. Väärteomenetluse alustamise ajaks oli RIKS sõlminud riigihanke tulemusena kaks kasutusrendi liisinglepingut nr 216140 ja 216153 DNB Liising AS-ga. RIKS, jättes riigihanke HD tehnilises kirjelduses tüüpide „DDS“, „USS“ ja „All-mode 4x4-i“ nimetamisel lisamata märke „või sellega samaväärne“, sõlmides hankelepingud isikuga, kes ei osalenud pakkujana hankemenetluses ja tingimustel, mis ei sisaldunud HD-s, pani toime RHS § 4 lg 2 nõuete rikkumise. RIKS, sõlmides 17.05.2012 kasutusrendi liisingulepingud nr 216140 ja nr 216153 DNB Liising AS-ga, pani toime RHS §

111 lg 3 p 3 ja lg 4 sätestatud väärteo – hankelepingu sõlmimine RHS-is sätestatud nõudeid rikkudes. Kohtuvälise menetleja hinnangul rahaliselt hinnatavat kahju ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleva menetluse raames tuvastatud. Kohtuväline menetleja karistas RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 järgi XXXSA-d (registrikood XXX) rahatrahviga 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

Kohtuvälise menetleja põhjendused otsuses on kokkuvõtlikult alljärgnevad: RHS § 33 lg 7 nõuab imperatiivselt tüübi nimetamisel tehnilises kirjelduses viite „või sellega samaväärne" lisamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tehnilise kirjelduse p 1.1 ja p 1.15 nimetatud tähelühendid "All-mode 4x4-i“ "DDS" ja "USS" on tüübid1 RHS § 33 lg 7 tähenduses. RHS §

33 lg 7 kohaselt ei nimetata tehnilistes kirjeldustes kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse

4-12-6925

koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge «või sellega samaväärne». RHS § 33 lg 8 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Asjaolu, et tehnilises kirjelduses nimetatud tüübid "DDS", "USS" ja "All-mode 4x4-i" ei olnud üldkasutatavad, on kohtuvälises menetluses tõendatud.

Kohtuvälises menetluses on Rahandusministeerium tuvastanud, et RIKS on Riigihanke hankemenetluse läbiviimisel rikkunud RHS § 33 lg 7 ja lg 8, kui nimetas tehnilises kirjelduses tüüpe "DDS", "USS" mida kasutavad eelkõige Nissan ja Renault ja tüüpi "All-mode 4x4-i", mida kasutab eelkõige Nissan, jättes lisamata märke "või sellega samaväärne". Nimetades Riigihanke tehnilises kirjelduses konkreetsete autotootjate poolt kasutatavaid tüüpe „DDS", „USS" ja ,,All-mode 4x4-i" andis RIKS Riigihankes osalemisel eelise konkreetseid sõidukeid (Nissan, Renault) müüvatele pakkujatele.

R1KS poolt korraldatud Riigihanke hankemenetluse tulemusel sõlmis XXX17.05.2012 R1KS nimel kasutusrendi liisingulepingud nr 216140 ja nr 216153 DNB Liising AS-iga. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et DNB Liising AS ei osalenud pakkujana Riigihankes. Lisaks on väärteomenetluses tuvastamist leidnud, et RIKS sõlmis 17.05.2012 kasutusrendi liisingulepingud HD-s mittesisaldunud tingimustel. Nimelt kohaldatakse kasutusrendi liisingulepingutele DNB Liising AS juhatuse poolt 11.11.2011 kinnitatud liisingulepingu Üldtingimusi. Nimetatud üldtingimused ei sisaldunud Riigihanke HD-s. Riigihanke hankemenetluses tunnistati RIKS-i juhataja ülesannetes tegutsenud J.

Grigorjevi 02.05.2012 käskkirjaga nr JUH-37 edukaks XXXAS poolt esitatud pakkumus, Riigihanke tulemusena oleks tulnud hankeleping sõlmida XXXAS-iga. RHS § 4 lg 2 kohaselt võib hankija hankelepingu sõlmida üksnes RHS-is sätestatud tingimustel ja korras. Käesoleva väärteomenetluse subjektiks on juriidiline isik XXXSA. RIKS-i seadusliku esindajana sõlmis juhatuse liige XXX Riigihanke tulemusena 17.05.2012 DNB Liising AS-iga kasutusrendi liisingulepingud nr 216140 ja nr 216153. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmete kohaselt oli RIKS-i juhatus 17.05.2012 üheliikmeline, juhatusse kuulus XXX. RIKS-i põhikirja p 47 kohaselt on juhatus sihtasutuse juhtimisorgan, mis juhib ja esindab sihtasutust. RIKS-i põhikirja p 60 kohaselt esindab sihtasutust tehingute tegemisel juhataja. RIKS-i hankekorra p 3.1.1 kohaselt on juhatajal Õigus võtta RIKS-i nimel rahalisi kohustusi, sealhulgas riigihanke korraldamise ja lepingu sõlmimise õigus.

Seega oli XXX seadusest, põhikirjast ja hankekorrast tulenevalt pädevus hankelepingute sõlmimiseks. Käesoleval juhul ületas Riigihanke eeldatav maksumus riigihanke rahvusvahelist piirmäära. RIKS-i hankekorra p 10.2.2 kohaselt toimub hankemenetlus sellisel juhul vastavail hankekorra p 10.1 märgitule, alapunkti 10.1.5 kohaselt kinnitab RIKS-i juhataja esildise alusel käskkirjaga riigihanke läbiviimiseks komisjoni ja hankedokumendid. Täiendavalt on hankekorra p 3.1.3.6 sätestatud, et juhataja kinnitab käskkirjaga hankedokumendid. Rahandusministeerium on seisukohal, et tulenevalt RIKS-i hankekorra p 10.2.2, p 10.1.5, p

3.1.3.6 oli XXX otsustuspädevus hankedokumentide kinnitamiseks RIKS-i nimel. XXX poolt 17.05.2012 kasutusrendi liisingulepingute nr 216140 ja nr 216153 sõlmimine Riigihanke tulemusena RHS § 33 lg 7, lg 8 ja § 4 lg 2 nõudeid rikkudes oli RIKS huvides, kuna Riigihanke tulemusel liisiti sõidukeid XXXSA-le. Rahandusministeeriumi hinnangul on XXX toime pannud RIIS § 111 lg 3 p 3 tunnustele vastava väärteo ettevaatamatusest, hooletuse vormis, kuna XXX ei olnud 17.05.2012 hankelepingute sõlmimise ajal teadlik RHS § 33 lg 7, lg 8 ja § 4 lg 2 nõuete rikkumisest. Rahandusministeerium on seisukohal, et kui pädev isik kinnitab hankedokumendid, sh tehnilise kirjelduse, lasub sellisel isikul kõrgendatud hoolsuskohustus teha kõik temalt mõistlikult eeldatav, et tema poolt kinnitatud

4-12-6925

hankedokumendid vastaksid RHS-i nõuetele. XXX lasus seega hoolsuskohustus kontrollida enne hanketeate ja hankedokumentide, sh tehnilise kirjelduse, kinnitamist nende dokumentide sisu vastavust RHS-i nõuetele. Samuti pidanuks XXX hankelepingute sõlmimiseks pädeva isikuna olema teadlik, millise isikuga võib Riigihanke tulemusena hankelepingu sõlmida ja selliseks isikuks ei saa olla isik, kes ei ole Riigihankes osalenud. Kuna XXX ei kontrollinud piisava hoolsusega tehnilise kirjelduse p 1.1 ja p 1.15 sätestatud tingimuste vastavust RHS-i nõuetele ja arvas ekslikult, et hankelepingud võib Riigihanke tulemusena sõlmida ka liisinguandjaga DNB Liising AS tingimustel, mis ei sisaldunud HD-s, rikkus XXX temalt mõistlikult eeldatavat hoolsuskohustust Riigihanke tulemusena 17.05.2012 kasutusrendi liisingulepingute nr 216140 ja nr 216153 sõlmimisel.

Esitatud kaebus Otsusele esitas menetlusalune isik läbi kaitsja Taivo Ruusi kaebuse 31.12.2012, milles palus kohtuvälise menetleja 17.12.2012 otsuse väärteoasjas nr 660012000007 tühistada täies ulatuses ja jätta menetluskulud täies ulatuses Rahandusministeeriumi kanda, kuna menetlusalune isik ei ole rikkunud RHS § 33 lg-t 7 ja 8, § 4 lg-t 2 ja § 111 lg 3 p 3 ja lg-t 4. Etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused. Menetlusalune isik ei ole rikkunud RHS § 33 lg-t 7 ja 8, kuna tähelühendid „DDS“, „USS“ ja „All-mode 4x4-i“ ei ole RHS § 33 lg 7 mõttes hankelepingu eseme „tüübi“ kirjeldus. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on siiski RHS § 33 lg 7 mõttes hankelepingu eseme „tüübi“ kirjeldusega, puudub kehtivas seaduses etteheidetava teo väärteokoosseis. Menetlusalune isik ei ole rikkunud RHS § 4 lg-t 2 ja RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg-t 4 liisingulepingu sõlmimisel DNB Liising AS-iga. DNB Liising osaleb pooltevahelises suhtes üksnes finantseerijana. XXXAS vastutab endiselt müüjana hankija ees müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kohtuväline menetleja on ebaõigesti leidnud, et menetlusalune isik on rikkunud RHS § 3 lg-t 7 ja 8 ja RHS § 4 lg-t 2 ning karistanud menetlusalust isikut ebaõigesti RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 alusel rahatrahviga. Menetlusalune isik ei nõustu otsusega alltoodud põhjustel.

Kohtuväline menetleja on ebaõigesti leidnud, et menetlusalune isik on rikkunud RHS § 33 lg-t

7 ja 8 märkides riigihanke tehnilises kirjelduses tähelühendid „DDS“ (mägipidur“, „USS“ (paigaltvõtu funktsioon) ja „All-mode 4x4-i“ (nelivedu + dif. lukustus) ilma märke „või sellega samaväärne“ lisamiseta. RHS § 33 lg 7 kohaselt ei nimetata tehnilises kirjelduses kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiksid anda mõnedele pakkujatele või tootjatele eelised teiste ees või nende osaluse välistada. RHS §

33 lg 7 teine lause sätestab erandi, millal eeltoodud keeld ei kehti ning kohustab sellisele viitele märke „või sellega samaväärne“ lisamise. Kohtuväline menetleja on ekskikult leidnud, et tehnilise kirjelduse p 1.1 ja 1.15 nimetatud tähelühendid „DDS“, „USS“ ja „All-mode 4x4- i“ on hankelepingu eseme „tüübi“ nimetus RHS § 33 lg 7 tähenduses. Eeltoodud tähelühendite puhul on tegemist hankelepingu eseme „funktsiooniga“. Rahandusministeeriumi riigihangete juhise kohaselt võib tehnilise kirjelduse koostada ka hankelepingu eseme kasutusomadustest või sellele püstitatud funktsionaalsetest nõuetest lähtuvalt. Hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses sätestatud funktsionaalsele nõudele ei pea RHS § 33 lg 7 kohaselt lisama märget „või sellega samaväärne“. Eeltoodust tulenevalt ei ole menetlusalune isik rikkunud RHS § 33 lg-t 7 ja 8 hankelepingu eseme funktsioonidele „DDS“, „USS“ ja „All-mode 4x4-i“ märke „või sellega samaväärne“ lisamata jätmisel. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu sellele, et 01.01.2011 jõustunud riigihangete seaduse muudatustega tühistati RHS §111 lg 1, mis sätestas hankija vastutuse riigihanke korraldamise nõuete rikkumise eest, mida ei olnud nimetatud RHS § 111 lg-s 3. 01.01.2011 jõustunud seadusemuudatusega välistati hankija vastutus kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule etteheidetava rikkumise eest. Kohtuväline menetleja on ebaõigesti leidnud, et menetlusalune isik on rikkunud RHS § 4 lg-t 2 ja § 111 lg 3 p 3 kasutusrendi liisingulepingu nr 2316153 ja 216140 sõlmisel DNB Liising AS-ga, kes ei osalenud pakkujana riigihankes.

4-12-6925

Menetlusaluse isiku hinnangul tuleb RHS § 111 lg 3 p 3 sätestatud rikkumise hindamisel, s.t asjaolu hindamisel, kas hankelepingu sõlmimisel on rikutud riigihanke põhimõtteid, juhinduda Euroopa kohtu kohtuasjas C-454/06 „Pressetexf'“ (edaspidi nimetatud „Pressetext“) kujundatud reeglitest. Nimelt on Euroopa Kohtu hinnangul Euroopa Liidu õiguskorra ühtlustamise huvides oluline, et siseriiklikusse õigusesse ülevõetud reegleid ja kontseptsioone tõlgendatakse ja rakendatakse ühtselt. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul osales DNB Liising AS liisingusuhtes üksnes finantseerijana. Hankelepingute sõlmimine DNB Liising AS vahendusel ja finantsabil võimaldas menetlusalusel isikul liisida 60 kuuks hankelepingute eseme (6 linnamaasturit) 173 776,48 euro eest ehk 24 698,36 eurot soodsamalt. Finantseerimisabita oleks hankelepingute hinnaks olnud 198 474,84 eurot (vt väärteomenetluse toimiku lk 80). DNB Liising AS puhul on tegemist sisuliselt kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg 1 mõttes. Kohtuväline menetleja on 17.12.2012 otsuses ekslikult leidnud, et hankeleping sõlmiti hankedokumentides avaldatust teistsugustel tingimustel. Kaitsja leiab, et hankelepingu tingimusi ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt oluliselt muudetud - kokkulepitud koguteenuse ja tingimuste osas ei muutunud hankija jaoks midagi. Menetlusalune isik leiab, et temale etteheidetavas teos puuduvad väärteo tunnused, mistõttu palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 132 lg 3 ja § 29 lg 1 alusel. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et väärteomenetluse lõpetamiseks puudub VTMS § 29 lg 1 kohaselt alus, taotleb menetlusalune isik otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 132 lg 3 ja § 30 lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Väidetava väärteoga ei ole kahjustatud kolmandate isikute õigushüvesid. DNB Liising AS-i kasutati üksnes finantseerijana, mis võimaldas lepingu sõlmida soodsama hinnaga. Menetlusalune isik palub kõik menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda.

06.06.2013 tühistas Harju Maakohus Rahandusministeeriumi 17.12.2012 otsuse väärteoasjas nr 660012000007 osaliselt karistuse mõistmise osas ning määras RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 järgi RIKS-le rahatrahvi 500 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.

20.01.2014 tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 06.06.2013 otsuse täies ulatuses ja saatis väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Kohtuistungil jäid menetlusalune isik RIKS ja tema kaitsja täies mahus esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud kaebus on alusetu ja palus jätta otsuse muutmata. Osapooled jäid varem toodud seisukohtade juurde.

Kohtu seisukoht kaebaja süü küsimuses Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tema kaitsja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, kuulanud kohtus vahetult üle tunnistajad ning tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale.

Menetlusalune isik on vaidlustanud kohtuvälise menetleja tehtud otsuse täies ulatuses, s.t ei ole nõustunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisega.

Kohtu seisukoht tehnilise kirjelduse küsimuses

Kohtuväline menetleja on leidnud, et RIKS on rikkunud RHS § 33 lg 7 ja 8 märkides riigihanke tehnilises kirjelduses tähelühendid „DDS“, „USS“ ja „All-mode 4x4“ ilma märke „või sellega samaväärne „ lisamata. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on hankelepingu eseme tüübi nimetusega RHS § 33 lg 7 tähenduses.

Kaebuse esitaja on leidnud, et tegemist on hankelepingu eseme funktsiooniga, mistõttu ei ole vaja lisada märget „või sellega samaväärne“.

4-12-6925

RHS § 33 lg 7 sätestab, et tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge «või sellega samaväärne».

RHS § 33 lg 8 sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

Kohus nõustub antud küsimuses kohtuvälise menetleja esindajaga ja leiab, et tähelühendid DDS, USS ja Allmode 4x4 on tüübid RHS § 33 lg 7 tähenduses alljärgnevatel põhjustel. Kohtus vahetult uuritud automüüjate (XXX AS, XXXAS, XXXAS) vastustest nähtub üheselt, et nimetatud lühendid ei ole üldkasutatavad, vaid iseloomustavad ainult ühe tootjagruppi, s.o Nissan Alliance. Seda, et tegemist ei ole üldkasutatavate nimetustega kinnitab ka teostatud vaatlus 18.10.2012 autode müügiga tegelevate ettevõtete avalikel veebilehtedel. Nii automüüjate vastustest kui vaatlusest selgub üheselt, et erinevad tootjad kasutavad erinevaid nimetusi ja tähelühendeid mägipiduri, paigaltvõtu funktsiooni ja neliveo kirjeldamiseks.

Vastavad nimetused ja lühendid on äratoodud tõendite uurimise osas. Kuivõrd tegemist ei ole üldkasutatavate nimetuste ega tähelühenditega, siis ei saa rääkida ka „funktsioonist“. Kohtus vahetult uuritud tõendid kinnitavad üheselt, et nimetatud lühendeid kasutas ainult Nissan Alliance ( s.o Nissan ja Renault sõidukitel), st ainukese pakkumise esitanud XXXAS Nissan linnamaasturi kirjelduses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist on RHS § 33 lg 7 mõttes tüübiga ning jättes riigihankesse lisamata märke „ või sellega samaväärne“ andis RIKS eelise ainult konkreetseid sõidukeid (Nissan, Renault) müüvatele pakkujatele, rikkudes selliselt RHS § 33 lg 8.

Nimetatud fakt oli ka riigihanke korraldajate poolt kontrollitav, kuivõrd peale hanketeate avaldamist pöörduti sellekohase küsimuse ja infoga RIKS poole (vt väljatrüki küsimus nr 5). Seega sai neile tegelikkuses juba hankemenetluse ajal teatavaks, et selliseid tähelühendeid kasutab ainult Nissan Alliance ning neil oli reaalne võimalus HD vastavad muutused sisse viia. Kuid vastusest nähtuvalt ei selgitatud hankekomisjoni poolt olukorda selgelt ega muudetud sellest tulenevalt ka hankelepingu eseme kohustuslikke tingimusi. Kohus ei pea asjakohaseks tunnistajate XXX ja XXX ütlusi selle kohta, et HD peeti silmas konkreetseid sõidukite omadusi, kuivõrd sellisel juhul oleks tulnud nimetatud omadused ka nende nimede järgi HD kajastada, mitte eelmärgitud lühenditena.

Asjaolu, et HD olid lühendid, kuid küsijatele vastati ning tunnistajate XXX ja XXX hinnangul küsijatel kahtlusi ei tekkinud, ei oma tähtsust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga selles, et HD tehnilise kirjelduse muutmiseks on vaja see sisse viia RHS sätetele vastavalt, mitte ei piisa selgitustest küsijatele. Käesolevad rikkumised ei näe koosseisuliste asjaoludena ette seda, et nimetatud tehnilise kirjelduse tõttu keegi jättis pakkumuse esitamata või loobus sellest jms. Lg 8 näeb ette võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

Nimetatud asjaolud on käesolevas asjas küllaldaselt tõendatud. RIKS „kuue linnamaasturi liisimine kasutusrendiga kuuekümneks kuuks“ avatud hankemenetlus. Hankedokumendid. Viitenumber 132149 nähtub kokkuvõtlikult järgnev: hankedokumentide (edaspidi HD) koostamisel on hankija lähtunud riigihangete seadusest (RHS) ja sellega seonduvatest õigusaktidest. Hankija võib muuta hanketeadet ja/ või HD enne pakkumuste esitamise tähtpäeva RHS § 36 alusel. Punktis 4 on äratoodud hankelepingu ese ja tehniline kirjeldus. P 4.1. kohaselt käesoleva hanke esemeks on kuue linnamaasturi kasutusrendile võtmine kuuekümneks kuuks koos lisateenustega.

P 4.2. sõidukid peavad olema uued ja vastama Lisas 1 toodud tehnilistele tingimustele.

4-12-6925

Kohtu seisukoht RHS § 111 lg 3 p 3 realiseerumise küsimuses RHS § 33 lg 7 ja lg 8 rikkumiste tulemusena Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et RHS § 111 lg 3 p 3 süüteokoosseisu täitmine eeldab nii RHS nõude/nõuete rikkumist, kui ka hankelepingu sõlmimist sama isiku poolt. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et alles hankelepingu sõlmimisega pani RIKS toime RHS § 111 lg 3 p 3 sätestatud väärteo. Nimelt näeb RHS § 4 ette, et hankelepingu võib hankija sõlmida üksnes RHS sätestatud tingimustel ja korras.

Kaebaja leiab, et RHS § 111 lg 3 p 3 alusel ei ole väärteona karistatav hankedokumentides ja/ või hanketeates tehnilise kirjelduse avaldamisel hankelepingu eseme tüübi nimetamine ilma märketa „ või sellega samaväärne“.

RHS § 111 lg 3 p 3 sätestab vastutuse riigihanke korraldamise nõuete järgmiste rikkumiste eest hankelepingu sõlmimine või muutmine käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes. Lg 4 sätestab sama teo eest juriidilise isiku vastutuse.

Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et käesoleval ajal ei ole väärteona karistatav hankedokumentides ja/ või hanketeates tehnilise kirjelduse avaldamisel hankelepingu eseme tüübi nimetamine ilma märketa „ või sellega samaväärne“, kuivõrd tegemist ei ole iseenesest lepingu sõlmimise nõuete rikkumisega. Juhindudes RHS § 4 ja võlaõigusseaduse § 9 lg 1 on Riigikohus leidnud, et hankelepingu sõlmimine seisneb hankija jaoks ühele esitatud pakkumustest nõustumuse andmises ega hõlma sellele eelnevaid hankemenetluse toiminguid. Seega saab isikut karistada üksnes nõustumuse andmise etapil toimepandud rikkumiste eest. Käesoleval juhul on tüübi nimetused märgitud hanketeatesse riigihankes osalemise tingimustena. Tegemist on ilmselgelt lepingu sõlmimisele eelnenud hankemenetluse toiminguga, mitte nõustumuse andmise etapiga. Kuigi tüübi märkimisel tehnilisse kirjeldusse on tegemist kategoorilises vormis esitatud nõudega, ei ole tegemist RHS § 111 lg 3 p 3 mõttes lepingu sõlmimise nõuete rikkumisega. Tegemist on lepingu sõlmimisele eelneva perioodiga, mille tulemusena tõepoolest käesolevast asjast nähtuvalt esitas ja sai esitada pakkumuse ainult XXXAS, kellega ka kolmepoolne leping sõlmiti, kuid see ei ole RHS § 111 lg 3 p 3 järgi karistatav tegu. Asjaolu, kas keegi hankemenetluse peale vaide esitas ei pea kohus koosseisu osas asjassepuutuvaks. Seega leiab kohus, et nimetatud etteheite kajastamine väärteoprotokollis ja otsuses on alusetu ja põhjendamatu, ei vasta RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 koosseisule ning selles osas tuleb RIKS õigeks mõista, jättes süüdistusest välja RHS § 33 lg 7 ja lg 8 rikkumised. Kuivõrd kohus leiab, et puudub objektiivne koosseis, ei hakka kohus analüüsima RIKS käitumise subjektiivset koosseisu.

Kohtu seisukoht hankelepingu sõlmimise küsimuses DNB Liising AS vahendusel Kohtuväline menetleja on leidnud, et RIKS on rikkunud RHS § 4 lg 1, 111 lg 3 p 3 ja lg 4 liisingulepingu sõlmimisel DNB Liising AS-ga, kes ei osalenud pakkujana riigihankes. Kohtuväline menetleja on leidnud, et hankija viis riigihanke läbi avatud hankemenetlusena. Hankemenetlus lõppeb hankelepingu sõlmimisega vastavalt RHS § 29 lg 3 p 1. RHS § 4 lg 1 kohaselt võib hankelepingu sõlmida üksnes RHS sätestatud tingimustel ja korras. DNB Liising AS ei esitanud pakkumust ega tahteavaldust hankelepingu sõlmimiseks (RHS § 43 lg 1) ja hankija ei teostanud RHS-s t tulenevaid kontrollkohustusi. Kohtuväline menetleja leiab, et sellest tulenevalt puudus RIKSil ilmselgelt RHS-st tulenevalt hankelepingu sõlmimise õigus DNB Liising ASga. Tegemist ei ole hankelepingu muutmisega RHS § 69 lg 3 ja lg 4 tähenduses, mis eeldavad juba sõlmitud hankelepingu olemasolu. Kohtuväline menetleja on leidnud, et asjaolu, et VÕS § 365 lg 1 kohaselt võib liisinguvõtja esitada müügilepingu rikkumise korral müüja vastu nõude ja VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üleandmine toimuda kolmanda isiku astumisega võlasuhtesse, ei muuda lubatavaks riigihanke tulemusena

4-12-6925

hankelepingu sõlmimist isikuga, kelle suhtes ei ole hankija täitnud RHS tulenevaid kontrollkohustusi. DNB Liising ei ole osalenud hankemenetluses. See on vastuolus RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetega. Liisingulepingute nr 216140 ja 216153 lisadest nähtuvalt on liisinguandja omandanud liisinguvõtja huvides müüjalt liisingueseme. Kuna liisitavate sõidukite omand on AS XXXja DNB Liising AS vahel sõlmitud müügilepingute alusel üle läinud DNB Liising AS-le, ei ole võimalik kõikide HD-s sisalduvate tingimuste täitmine AS XXXpoolt. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et oluline ei ole mitte nõustumise andmine XXXkäskkirjaga, vaid hankemenetluse tulemuste kinnitamine, sh hankelepingu sõlmimine. Tegemist oli avatud hankemenetlusega, sellisel juhul tuleb hankeleping sõlmida vastavalt HD sätestatud tingimustele. Seda siin tehtud ei ole. Avatud menetluses läbirääkimised ei ole lubatud.

Kaitsja leiab, et RIKS on sõlminud hankelepingu finantseerija DNB Liising AS vahendusel, kelle liitumisel hankelepinguga on tekkinud kolmnurksuhe hankija, DNB Liising AS ja XXXAS vahel. Hankelepingust tulenevalt vastutab XXXAS endiselt müüjana hankija ees müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kaitsja peab siinkohal oluliseks juhinduda Euroopa kohtu kohtuasjast C-454(06 „Pressetext“, millise kohaselt on hanke üldpõhimõtete rikkumisega tegemist otselepingu sõlmisel uut hanget korraldamata, sh tuuakse lepingusse sisse uusi tingimusi, mida ei olnud algse hankemenetluse ajal ja mis oleksid võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel pakkujatel või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse; riigihanke eseme ulatust laiendatakse olulisel määral teenustele, mida ei olnud esialgu ettenähtud; lepingu majanduslik tasakaal kallutatakse hankija kahjuks.

Kaitsja leiab, et käesolevas asjas on hankelepingu ese ja ulatus jäänud samakskuue linnamaasturi liisimine kasutusrendiga kuueks kuuks. Euroopa Kohtu praktikas ei peeta rikkumiseks, kui muutus seisneb üksnes selles, et hankeleping muutub hankijale soodsamaks. Käesoleval hetkel muutus hankeleping DNB Liising AS lisandumisega hankija jaoks üksnes soodsamaks. VÕS § 365 lg 1 alusel jääb müüja liisinguvõtja ees vastutama müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Liisinguandja osaleb sellises suhtes üksnes liisinguobjekti kasutamist finantseeriva isikuna, nii ka käesolevas asjas DNB Liising AS.

Käesoleval juhul võimaldas see liisida hankelepingute ese 24698.36 eurot soodsamalt. Kaebaja leiab, et DNB Liising AS puhul on tegemist kohustuste ühinemisega VÕS § 178 lg 1 mõttes. Kaitsja leiab, et oluline on ainult see, et hankija ees vastutab müügilepingust tulenevalt jätkuvalt XXXAS, kes vastab kvalifitseerimistingimustele ja kelle suhtes on hankija täitnud RHS tulenevad kohustuslikud kontrollikohustused. Kaitsja leiab, et oluline on asjaolu, et hanketulemused kinnitas käskkirjaga XXX, mitte XXX. Seega langes kontrolli kohustus samuti XXX ning XXX ei saa vastutata ei ettevaatamatusest ega tahtlikult toimepandud väärteo eest, puudub koosseis.

Kaitsja leiab, et riigihanke korral ei pea lepinguprojekt olema lisatud HD, välja peavad olema toodud olulised tingimusedseda nõue oli täidetud ja muutmata DNB Liising AS vahendusel lepingu sõlmimisel. Kuna hankijale läks kõik soodsamaks oli tegemist lubatud muudatustega. Tulenevalt RHS § 5 lg 3 alusel ei ole kirjaliku vormi järgimata jätmine viga. Kaitsja leiab, et nõustumus käesolevas asjas on antud XXX käskkirjaga ning ainult tema kaudu saaks RIKSile süüdistust esitada, kuid seda tehtud ei ole.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja selles, et sõlmides hankelepingu AS XXX DNB Liising AS vahendusel on RIKS oluliselt rikkunud RHS-s sätestatud nõuded.

Kohtus vahetult uuritud tõenditest selgub üheselt hankemenetluse algus, tingimused, pakkumuste esitamise aeg, viis ja kord. RIKS 30.01.2012.a. käskkirjast nr JUH 1-6/9 nähtub, et juhataja XXX allkirjaga on kinnitatud RIKS hankeplaan, mille kohaselt on rahastamise allikas: omavahend/sihtfinantseering. RIKS 12.03.2012 käskkirjast nr JUH 1-6/25 hanketeate ja hankedokumentide kinnitamine nähtub, et XXX kinnitab riigihanke „kuue linnamaasturi liisimine kasutusrendiga kuuekümneks (60) kuuks juurdelisatud hanketeade (8 lehel) ja

4-12-6925

hankedokumendid (kokku 20 lehel). Lisast nähtub üheselt, et võimalus pakkumuse esitamiseks on ka krediidifinantsasutusel, nimelt: Hanketeade sisaldab järgmisi andmeid. P

3. osalemistingimused, sh p 4: juhul, kui pakkujaks on krediidiasutus, peab Pakkujal riigihanke teostamiseks olema tegevusluba, millest nähtub Pakkuja õigus tegutseda krediidiasutusena…/../5. Juhul, kui pakkujaks on finantseerimisaustus../. Sellest tulenevalt oli hankemenetluses võimalik pakkumus esitada ka DNB Liising AS-l, kuid seda ei ole toimikus olevate tõendite kohaselt tehtud.

RIKS „kuue linnamaasturi liisimine kasutusrendiga kuuekümneks kuuks“ avatud hankemenetlus. Hankedokumendid. Viitenumber 132149 nähtub kokkuvõtlikult järgnev:

16.1. Hankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitajaga sõlmitakse kasutusrendileping tähtajaga kuuskümmend kuud arvates hankelepingu esemeks oleva sõiduki Hankijale üleandmisest. Nimetatust nähtub üheselt, et hankeleping sõlmitakse kahepoolselt, st parima pakkuja ja hankija vahel. Kolmanda osapoole, sh finantsega krediidiasutuse osalust ei ole märgitud hanketingimustes.

RIKS hankekord, kinnitatud 17.01.2012 käskkirjaga nr JUH 1-6/3, millest nähtub, et p 5.4.10 alusel võib riigihankemenetluse alusel sõlmitud hankelepingu muutmises pooled kokku leppida juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või osaliselt ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Käesoleval juhul leiab kohus, et nimetatud tingimusi ei esinenud. Hankelepingu eesmärgiks oli kohtu hinnangul sõidukite väljavahetamine madalaima võimaliku hinnaga.

Kuivõrd pakkumust ei esitanud DNB Liising AS, siis ei saanud tegelikkuses hankija ka sellega arvestada. Kui pakkumuste võrdlemise aluseks oli madalaim hind ning peale XXXAS poolt ainsana esitatud pakkumust, sõlmis RIKS kokkuleppe DNB Liising AS-ga, oli neil kohustus korraldada ka uus riigihange, kuid seda ei ole tehtud. Hankija jaoks oleks väidetavalt ilma DNB Liising AS osaluseta hankemaksumus olnud suurem, kuid see ei sea ohtu eesmärgi taotlemist. Põhieesmärk oli sõidukite väljavahetamine ning võimalik madalaim hind oli pakkumuste võrdlemisehindamise alus.

Kuivõrd aga DNB Liising AS pakkumust ei ole esitanud, ei olnud hankijal ka õigust tema pakkumusega arvestada. Seda kinnitab ka pakkumuste avamise protokoll, millisest nähtub, et õigeaegselt esitatud pakkumuste arv on 1: XXXAS, milline pakkumus tunnistati protokolli nr 8-6.2/10 alusel 27.04.2012 edukaks, kvalifitseerituks ja vastavaks. Samuti väljavõte riigihanked.ee veebilehel avaldatud: hanketeatest 13.03.2012, viitenumber 132149 ja riigihanke aruanne, viitenumber 132149, 21.06.2012, millest nähtub, et hankelepingu kogumaksumus 60998.26 eurot; hankelepingu sõlmimine.

Leping 1: liisingleping nr 216140, 17.05.2012, esitatud pakkumuste arv 1 XXXAS; Leping 2: liisingleping nr 216153, hankelepingu sõlmimise kuupäev 17.05.2012, esitatud pakkumuste arv 1 XXXAS. 02.05.2012 käskkiri nr JUH 37 „sõiduki liisimise kasutusrendiga kuuekümneks kuuks riigihanke tulemuste kinnitamine“ 1 lehel, millest nähtub, et XXX /tehnikadirektor juhataja ülesannetes) on: kinnitanud riigihanke nr 132149 edukaks pakkujaks XXXAS vastavalt 27.04.2012 protokollile nr 8-6.2/10 ja andnud käsu sõlmida kasutusrendileping sõiduki rentimiseks XXXAS iga Liising AS iga.

Kohtuistungil selgitas tunnistaja Alamets, et tegemist on kirjaveaga ja sealt on puudu DNB Liisingu osa. Samuti selgitas XXX, et nimetatud käskkirja alusel tema sai aru, et pakkumuse esitas ka DNB Liising AS, eraldi seda küsimust, sh HD ta ei kontrollinud, vaid usaldas XXX käskkirja. Tunnistaja XXX ütlused selles osas, et XXXAS pakkumus esitati koos DNB Liising AS pakkumuse, sh maksegraafikuga, ei ole leidnud kinnitust objektiivselt. Kohtule esitatud XXXAS pakkumusest ega ühestki teisest dokumendist ei nähtu, et pakkumust oleks esitanud üksi või ühispakkumusena DNB Liising AS.

Ühestki dokumendist ei selgu, mis asjaoludel ja kuidas DNB Liising AS hankemenetluse protsessi sisenes ning mis alustel temaga leping sõlmiti.

4-12-6925

DNB AS liisingulepingu üldtingimused, kehtivad alates 11.11.2011 ( 7 lehel), näitab, et lepingu sõlmimisel juhindutakse nendest. Nähtuvalt kasutusrendi liisingulepingutest nr 216140 ja 216153 on need sõlmitud 17.05.2012 liisinguandja DNB Liising AS-i ja liisinguvõtja XXXSA vahel; müüja: XXXAS; liisinguese: Nissan X-Trail, maksumus 25416,67 eurot (lisandub käibemaks). Intressimäär: 3,4 %, liisinglepingu periood: 60 kuud, lepingute lõpptähtpäev: 15.06.2017. Lepingud on allkirjastanud liisinguandja poolt XXX, liisinguvõtja poolt XXX. Mõlema liisingulepingu lisadeks on maksegraafik, Liisingueseme üleandmise-vastvõtmise akt. Viimasest nähtub, et müüja on XXXAS. Lahtris volitused nähtub, et liisinguandja on volitatud liisinguandja nimel Müüjalt vastu võtma Liisinguandja poolt Liisinguvõtja huvides omandatud Liisingueseme. Allkirjad kannavad 15.06.2012 kuupäeva. Alla on kirjutanud Liisinguandja nimelt XXX, Liisinguvõtja nimelt XXX ja Müüja nimelt XXX. XXXAS poolt esitatud pakkumus ei sisalda DNB Liising AS poolt esitatud ja poolte poolt allkirjastatud üldtingimusi, neid ei sisalda ka HD, seega polnud alust sellistel tingimustel, mis ei kajastu HD lepingut sõlmida.

RHS § 4 lg 1 kohaselt on hankeleping käesoleva seaduse tähenduses riigihanke tulemusena ühe või mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud vastastikuste varaliste kohustustega leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingule kohaldatakse õigusaktides vastava lepingu liigi kohta sätestatut.

RHS § 111 lg 3 p 3 sätestab vastutuse riigihanke korraldamise nõuete järgmiste rikkumiste eest hankelepingu sõlmimine või muutmine käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes. Lg 4 sätestab sama teo eest juriidilise isiku vastutuse.

Kohtu hinnangul on RIKS rikkunud järgmisi RHS sätteid, sõlmides lepingu DNB Liising ASiga. RHS § 25 lg 1 alusel ja tulenevalt avaldatud hanketeatest ja HD oli DNB Liising ASil võimalus esitada pakkumus (avatud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele, edaspidi käesolevas jaos huvitatud isik). RHS § 12 lg 1 tähenduses on pakkuja isik, kes on esitanud hankemenetluses pakkumuse. Lg 3 sätestab, et pakkuja võib olla iga isik, kes pakub sh teenuseid. Lg 4 lubab esitada ka ühispakkumisi. Käesolevas asjas ei nähtu, et DNB Liising oleks esitanud pakkumise või et XXXAS poolt esitatud pakkumus oleks DNB Liisinguga § 12 lg 4 kohaselt. Kohtuasjas ei nähtu, et DNB Liising oleks esitanud pakkumuse ( § 44), et RIKS oleks selle vastavalt RHS §

50 teiste pakkumuste seas hinnanud ja edukaks tunnistanud või keeldunud eduka pakkujaga ( XXXAS) hankelepingu sõlmimisest ja jätkanud hankemenetlust.

XXXAS pakkumisest RIKS poolt väljakuulutatud riigihankele „ kuue linnamaasturi liisimine kasutusrendiga kuuekümneks kuuks“ koos lisadega nähtub üheselt, et kajastatud on ainult XXXAsi puudutavad andmed, sh esindaja, käive, kinnitused jm. Üheski dokumendis ei ole kajastatud DNB Liising AS nime ega osalust ükskõik mis vormis pakkumuses. Sh ei ole lisades maksegraafikut ega muid DNB Liising AS dokumente, millistest rääkis ütlustes Evelyn Alamets. Pakkumuse maksumuse vormis, pakkumus 1543, pakkuja: XXXAS ei nähtu ühtegi viidet DNB Liising ASile või sellele, et maksed sisaldavad krediidiasutuse osalust.

Käesoleva asja raames uuritud tõenditest ei nähtu, et RIKS oleks järginud RHS 3. Jaos sätestatud Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise nõudeid (§ 39 sätestatud Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine; § 40 sätestatud Pakkuja majanduslik ja finantsseisund).

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine RHS § 69 lg 3 ja lg 4 sätestatud tingimusi. Nimelt lg

3 kohaselt hankija võib sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu

4-12-6925

sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega (lg 4). Kuivõrd üheski HD-s ega pakkumuses ei ole kajastatud kolmanda osapoole (finantsega krediidiasutuse) osalus hankelepingu sõlmimisel, siis leiab kohus, et on oluliselt rikutud ülaltoodud sätteid ning RIKSil puudus seaduslik alus DNB Liising AS vahendusel hankeleping sõlmida. Kuivõrd RHS § 69 lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete rikkumine ei mõjuta hankelepingu kehtivust, on sõlmitud hankeleping kehtiv.

Juhatuse liikme XXX käitumises süüteokoosseisu olemasolu KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmete kohaselt oli RIKS-i juhatus 17.05.2012 üheliikmeline, juhatusse kuulus XXX. RIKS-i põhikirja p 47 kohaselt on juhatus sihtasutuse juhtimisorgan, mis juhib ja esindab sihtasutust. RIKS-i põhikirja p 60 kohaselt esindab sihtasutust tehingute tegemisel juhataja. RIKS-i hankekorra p

3.1.1 kohaselt on juhatajal Õigus võtta RIKS-i nimel rahalisi kohustusi, sealhulgas riigihanke korraldamise ja lepingu sõlmimise õigus. Seega oli XXX seadusest, põhikirjast ja hankekorrast tulenevalt pädevus hankelepingute sõlmimiseks. Nimetatud õigust käesoleva asja HD kinnitamiseks tõendab ka RIKS hankekorra p 3.1.3.6. (juhataja kinnitab käskkirjaga hankedokumendid). Kohus nõustub Rahandusministeeriumi seisukohaga selles, et tulenevalt RIKS-i hankekorra p 10.2.2, p 10.1.5, p 3.1.3.6 oli XXX otsustuspädevus hankedokumentide kinnitamiseks RIKS-i nimel. Käesolevas asjas on ülaluuritud tõenditega tõendatud, et HD kinnitas juhatuse liige XXX, käskkirja 02.05.2012 JUH-37, millises RIKS kinnitas riigihanke edukaks pakkujaks XXXAS ja p 2 kohaselt käskis:“ sõlmida kasutusrendileping sõiduki rentimiseks XXX ASiga Liising ASiga../../ kirjutas alla XXX, kellel oli XXX asendaja põhikirjast tulenevalt sellele õigus; liisingulepingu DNB Liising AS-ga 17.05.2012 sõlmis ja kirjutas alla XXX. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et DNB Liising AS vahendusel hankelepingu sõlmimine on

RHS sätete rikkumisega hankelepingu sõlmimine, siis on XXX käitumises RHS § 111 lg 3 p 3 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused, st sõlmides hankelepingu 17.05.2012 XXX ASiga DNB Liising AS vahendusel on XXX käitumises täidetud RHS § 111 lg 3 p 3 koosseis. Nimelt on KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on XXX toime pannud RIIS § 111 lg 3 p 3 tunnustele vastava väärteo ettevaatamatusest, hooletuse vormis, kuna XXX ei olnud 17.05.2012 hankelepingute sõlmimise ajal teadlik RHS § 4 lg 2 nõuete rikkumisest. XXX antud ütlustest selgub, et ta ei olnud teadlik RHS § 4 lg 2 rikkumisest, kui sõlmis hankelepingud DNB Liising AS-iga, kes Riigihankes ei osalenud ja tingimustel, mis HD-s ei sisaldunud. Tema usaldas XXX, komisjoni ja sõlmis lepingu etteantud dokumentide alusel neid sisuliselt kontrollimata. XXX pidas liisinguandja üldtingimuste kohaldamist liisingulepingute puhul tavapäraseks praktikaks. Kohus leiab, et XXX pidi hankelepingute sõlmimiseks pädeva isikuna olema teadlik, millise isikuga võib Riigihanke tulemusena hankelepingu sõlmida ja selliseks isikuks ei saa olla isik, kes ei ole Riigihankes osalenud. Sellest tulenevalt oli temal ka kontrolli kohustus, et leping sõlmitakse pädeva isikuga. Kuna XXX ei kontrollinud üldse

4-12-6925

HD ja arvas XXX puudulikult sõnastatud käskkirja põhjal ekslikult, et hankelepingud võib Riigihanke tulemusena sõlmida ka liisinguandjaga DNB Liising AS tingimustel, mis ei sisaldunud HD-s, rikkus XXX temalt mõistlikult eeldatavat hoolsuskohustust Riigihanke tulemusena 17.05.2012 kasutusrendi liisingulepingute nr 216140 ja nr 216153 sõlmimisel. Kohus leiab, et on tõendatud, et XXX ei teadnud hankelepingu allakirjutamisel süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (DNB Liising ASiga hankelepingu sõlmimise ebaseaduslikkust), kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema - st HD kontrollimisel oleks ta näinud, et DNB Liising AS ei ole osalenud hankemenetluses, mistõttu ei ole lubatav ka tema vahendusel lepingu sõlmimine.

Kohus nõustub kaitsjaga selles, et hankemenetluse ja lepingu sõlmise seisukohast on oluline, et 02.05.2012 XXX juhataja asendajana kinnitas käskkirjaga XXXAS pakkumuse edukaks ning määras lepingu sõlmimise XXXAS Liising ASiga. Nimetatud käskkiri ja hankemenetluse etapp on ilmselgelt lepingu sõlmimise etapi aluseks ja oluliseks osaks, mistõttu leiab kohus samuti, et XXX käitumises esineb RHS § 111 lg 3 p 3 objektiivne koosseis. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole RIKSile süüdistust esitatud läbi XXX ega XXX isikuliselt süüdistust esitatud, ei saa kohus selles osas otsust teha. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (3-1-1-90-12). Seega kohtul puudub õigus väärteoprotokolli täiendamiseks või muutmiseks, sj kaebaja olukorra raskendamiseks või süüdistuse esitamiseks väärteoasjas isikule, keda ei ole kohtu alla antud. Samas ei nõustu kohus kaitsjaga selles, et vastutab väärteo toimepanemise ja koosseisu täitumise eest RIKS tegevuses üksnes XXX antud käskkirja alusel. Kohus leiab, et XXX poolt käskkirja kinnitamine ei välista eeltoodud põhjendustel XXX vastutust ega koosseisu täitumist XXX käitumises.

Teo toimepanemine juriidilise isiku huvides Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et XXX poolt 17.05.2012 kasutusrendi liisingulepingute nr 216140 ja nr 216153 sõlmimine Riigihanke tulemusena oli RIKS huvides. Kohtus vahetult uuritud tõenditega on tuvastatud, et riigihanke tulemusel liisiti sõidukeid RIKS-le. Kohus leiab, et väärteomenetluse subjektiks on juriidiline isik RIKS, kelle seadusliku esindajana sõlmis juhatuse (ainu)liige XXX riigihanke tulemusena 17.05.2012 DNB Liising AS-ga kasutusrendi liisingulepingud nr 216140 ja 216153. Vaidlust ei ole selles, et teguhankelepingu sõlmimineon toime pandud juriidilise isiku RIKS huvides. Nimetatud tõendab ka asjaolu, et väidetavalt oli DNB Liising AS vahendusel hankelepingu sõlmimine RIKSile kui hankijal majanduslikult soodsam. Nimetatu kinnitab veelkord, et kasu ehk huvi oli RIKSi poolne.

Õigusvastasus ja süü Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud XXX ja RIKSi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane selline tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. pt 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §

37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. XXXSA on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud õigusvõimeline isik. Vastavalt KarS §-le 33 on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. XXX kui teo vahetu toimepanija on ja oli teo toimepanemise ajal KarS § 33 kohaselt süüvõimeline.

4-12-6925

Õigeksmõistmine Väärteoprotokolli kohaselt on kohtuväline menetleja leidnud, et RIKS rikkumine seisneb RHS § 33 lg 7 ja lg 8 rikkumises seoses HD tehnilises kirjelduses tüüpide DDS, USS ja Allmode 4x4 nimetamisel ilma märketa või sellega samaväärne; sõlmides hankelepingu isikuga, kes ei osalenud pakkujana hankemenetluses ja tingimustel, mis ei sisaldunud HD-s, pani toime RHS nõuete rikkumise. RIKS sõlmides 17.05.2012 kasutusrendi liisingulepingud nr 216140 ja 216153 DNB Liising AS-ga, pani toime RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 sätestatud väärteohankelepingu sõlmimine RHS sätestatud nõudeid rikkudes.

Väärteootsuse kohaselt RIKS, jättes riigihanke HD tehnilises kirjelduses tüüpide „DDS“, „USS“ ja „All-mode 4x4-i“ nimetamisel lisamata märke „või sellega samaväärne“, sõlmides hankelepingud isikuga, kes ei osalenud pakkujana hankemenetluses ja tingimustel, mis ei sisaldunud HD-s, pani toime RHS § 4 lg 2 nõuete rikkumise. RIKS, sõlmides 17.05.2012 kasutusrendi liisingulepingud nr 216140 ja nr 216153 DNB Liising AS-ga, pani toime RHS §

111 lg 3 p 3 ja lg 4 sätestatud väärteo – hankelepingu sõlmimine RHS-is sätestatud nõudeid rikkudes. Kohtuvälise menetleja hinnangul rahaliselt hinnatavat kahju ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleva menetluse raames tuvastatud. Kohtuväline menetleja karistas RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 järgi XXXSA-d (registrikood XXX) rahatrahviga 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

Valdavas osas seisneb teokirjeldus nii protokollis kui otsuses RHS § 33 lg 7 ja lg 8 rikkumiste põhjendamises ning vähemal määral RHS § 4 lg 1 rikkumise põhjendamises. RHS koosseisude osas on väljatoodud ainult RHS § 33 lg 7 ja lg 8, § 4 lg 1 ja § 111 lg 3 p 3 ja lg 4. Teokirjelduses on küll sõnaliselt kirjeldatud, et lepingu sõlmimine DNB Liisingu vahendusel on RHS sätete rikkumine, kuid vastavaid sätteid, mida rikuti lisaks eeltoodule ei ole välja toodud. Kohus on leidnud, et RHS § 33 lg 7 ja lg 8 ei kvalifitseeru RHS § 111 lg 3 p 3 ja lg 4 kajastatud väärteorikkumise koosseisus ning on selles osas kaebaja õigeks mõistnud. Sellest tulenevalt on tekkinud olukord, kus kohtuväline menetleja on kaebajale etteheitnud sõnaliselt hankelepingu sõlmimise tingimuste rikkumist RHS sätete alusel, kuid viidanud ainult RHS §

4 lg 1, mille kohaselt on hankeleping käesoleva seaduse tähenduses riigihanke tulemusena ühe või mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud vastastikuste varaliste kohustustega leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingule kohaldatakse õigusaktides vastava lepingu liigi kohta sätestatut. Seega on tegemist hankelepingu olemust väljendava koosseisuga. Kohus leiab, et antud juhul üldnormi rakendamisest ei piisa ning väärteoprotokollis ja otsuses oleksid pidanud olema kajastatud ka kõik konkreetsed rikkumised, millised kohus eelnevalt ära märkis. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (3-1-1-90-12). Seega ei saa kohus tugineda RIKSi süüdimõistmisel eelloetletud koosseisude rikkumisele, vaid kohus on rangelt seotud väärteoprotokollis toodud teokirjelduse ja rikkumistega. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus leides, et VTMS § 69 lg 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda menetlusalusele isikule etteheidetava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kui aga isikule heidetakse ette mingi seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist, tuleb väärteoprotokollis kirjeldada, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema ja millisel õiguslikul alusel (3-1-1-31-13). Nimetatud tegevusi käesoleva asja väärteoprotokollis kirjeldatud ei ole. RIKSile on etteheidetud RHS § 33 lg 7 ja lg 8 ning § 4 lg 1 rikkumisi, millistest esimese osas kohus RIKSi õigeks mõistis ning teise

4-12-6925

osas on tegemist üldnormiga, mis annab lepingu kirjelduse, mitte ei väljenda rikkumisi lepingu sõlmimisel.

Seega oleks käesoleva asja väärteoprotokollis tulnud kirjeldada ka sõnalisele teokirjeldusele lisaks lepingu sõlmimise asjaolude rikkumist koos vastavate koosseisudega, kuid seda ei ole tehtud. Kohus leiab, et üldsõnaline märkus, et „sõlmides hankelepingu isikuga, kes ei osalenud pakkujana hankemenetluses ja tingimustel, mis ei sisaldunud HD-s“ ei kirjelda piisava selgusega ega küllaldaselt RIKSi poolset etteheidetavat tegevust. Sealjuures on märkimata konkreetsed RHS sätted, mida lepingu sõlmimisel rikuti (v.a § 4 lg 1).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuigi ilmselgelt on RIKS DNB AS Liising vahendusel AS XXX sõlmitud hankelepinguga rikkunud RHS sätteid, ei ole võimalik selle eest RIKSi süüdi mõista ega karistada, kuivõrd väärteoprotokollis kajastatud teokirjeldus, sh rikkumiste kirjeldus ei kajasta kõiki RIKSile etteheidetavaid teokirjeldusi, mistõttu tuleb RIKS esitatud süüdistuses seoses väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega õigeks mõista ning menetlus RIKSi suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kaebaja ja kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kohtuväliselt menetlejalt. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Kaitsja on esitanud menetluskulude hüvitamise taotluse kokku summas 966 eurot. Kohus leiab, et tegemist on mõistlikus suuruses tasuga ning mõistab VTMS § 23 alusel menetluskulud kokku summas 966 eurot Eesti Vabariigilt välja XXXSA kasuks.

Kohus juhindub VTMS § 23; 29 lg 1 p 1; 132 p 3; 133 ja 134.

Kristina Väliste