3-13-1528/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1528 Haldusasi H.M. kaebus Maksuja Tolliameti 17.06.2013 maamaksuteate nr 409167 tühistamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – H.M.; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Maksuja Tolliameti 17.06.2013 maamaksuteade nr 409167.

2. Mõista Maksuja Tolliametilt H.M. kasuks välja viimase poolt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 11.04.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. H.M.le kuulub korteriomand aadressil Tallinn, xxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxx, katastriüksuse sihtotstarve 95% elamumaa, 5% ärimaa). Korteriomandi registriosa avati kinnistusraamatus 14.02.2013.

2. 17.06.2013 tegi Maksuja Tolliamet (MTA) H.M.le maamaksuteate 2013. a kohta. Maksuteate kohaselt peab kaebaja tasuma 2013. a eest maamaksu 5,70 eurot. Maksuteate lisa kohaselt on kaebaja kasutuses oleva maatüki mõttelise osa suurus 83/10000, sellele vastav maa suurus on 49,2 m2, maa maksustamishind 300 eurot, maksumäär 2,5% ja maksusumma 7,50 eurot. Maksuteate kohaselt on kaebajale arvutatud koduomaniku maksuvabastust 1,80 eurot ning pärast selle summa mahaarvamist jääb kaebajale tasuda 5,70 eurot.

3. 16.07.2013 esitas H.M. halduskohtule kaebuse MTA 17.06.2013 maamaksuteate nr 409167 tühistamise nõudes.

Kaebuse sisu

4. Kaebaja suhtes on ekslikult rakendatud maamaksuseaduse (MaaMS) § 11 lg-t 3, kuna viidatud piirang kuulub kohaldamisele juhul, kui maa on ühisvõi kaasomandis. Praegusel juhul oli korteriomanike kaasomandis mitte maa, vaid maal asuv ehitis kui vallasasi asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 tähenduses. Kortermaja all ja juures asuv erastamata ja kinnistusraamatusse kandmata maa ainuomanik oli 01.01.2013 seisuga Eesti Vabariik ja kaebaja kodualune maa ei ole kaasomandis olev elamumaa (maa oli riigi omandis sel hetkel, mille seisuga maksukohustus määrati). MaaMS § 11 lg 3 ei kohaldu MaaMS § 10 lg-s 1 sätestatud maakasutuse juhtudele. MaaMS § 10 lg 1 kohaselt maksab maamaksu maa kasutaja, kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud. Konkreetsel juhul kuulus maa kuni korteriomandite moodustamiseni riigile. Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks läks kodualune maa 1500m² kogu kinnistu maakasutajate vahel jagamisele.

4.1. Maamaksuteate kohaselt tuleneb maamaksuvabastuse osaline rakendamata jätmine sellest, et kaebaja korter asub liitsihtotstarbega katastriüksusel (5% ulatuses ärimaa). MaaMS § 11 lg-st 1 ja maksuvabastuse eesmärgist tulenevalt ei ole õigustatud piirata eluruumi omaniku maksuvabastust põhjusel, et samas kortermajas asub ka äriruume, millest tulenevalt on maatükil osaliselt ärimaa sihtotstarve. Kaebaja eluruumi omanikuna ei kasuta hoones asuvaid äriruume ega nende äriruumide kasutuses olevat maad, samuti ei ole kaebajal võimalik saada mingit täiendavat tulu või säästa kulusid tulenevalt sellest, et samas hoones asub äriruume. Aadressil Tallinn, xxxxxxx tegutseb esimese korruse äripinnal kaebajale teadaolevalt juuksur ja küünetehnik/maniküür. Äripinna omanik ei kompenseeri eluruumide omanikele nende täiendavat maamaksu kulu ega anna muul viisil otseselt ega kaudselt muid hüvesid eluruumide omanikele. Kaebaja kui eluruumi omaniku õiguslik ja majanduslik seisund ei ole kuidagi erinev võrreldes korteriomanikuga sellises kortermajas, kus ei asu ühtegi äriruumi ning kogu hoone juurde kuuluva maa sihtotstarve on 100% elamumaa.

4.2. MaaMS § 11 lg-t 1 tuleb tõlgendada koostoimes Põhiseaduse §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega ning liitsihtotstarbega kortermajade puhul tuleb eluruumina kasutatava korteri omanik lugeda hoone juures asuva elamumaa osa omanikuks ning äriruumi omanik tuleb lugeda ärimaa osa omanikuks. Selline tõlgendus vastab seadusandja eesmärgile ning tagab koduomanike võrdse kohtlemise. Kui kohus siiski leiab, et MaaMS § 11 lg-t 1 ei ole võimalik sellisel viisil tõlgendada, siis palub kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse MaaMS § 11 lg 1 vastuolu tõttu Põhiseaduse §-ga 12.

4.3. Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et tal on õigus MaaMS § 11 lg-st 1 tulenevale maksuvabastusele täies ulatuses. Kuna kaebajale väljastatud maksuteade on vastuolus MaaMS-ga, tuleb see tühistada kui kaebaja õigusi rikkuv õigusvastane haldusakt. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

5. MaaMS § 3 kohaselt maksab maamaksu maa omanik või kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja (MaaMS § 10 lg 1). Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et korteriomanike kaasomandis oli mitte maa, vaid maksustatud maal asuv ehitis, mis oli vallasasi AÕSRS § 13 tähenduses. Seetõttu on MaaMS § 11 lgt 3 õigesti kohaldatud. Asjas ei ole vaidlust, et erastamata ja kinnistusraamatusse kandmata maa kuulus maksustamise hetkel Eesti Vabariigile. Vastavalt AÕSRS § 13 lg-le 1 muutub riigi omandisse jäetud maal ja munitsipaalomandisse antud maal asuv riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv ehitis maa oluliseks osaks maa riigi maakatastris registreerimisega. Vastavalt Maa-ameti infopäringule registreeriti xxxxxxxx maakatastris 23.09.2008. Järelikult on korterelamu puhul tegemist maa olulise osaga, maamaksu kohustus kuulub kõigi maakasutajate vahel jagamisele ning maksusoodustuse saamisel kuuluvad kohaldamisele MaaMS § 11 lg-s 3 toodud maa ühisja kaasomandi kohta käivad sätted.

5.1. Maksuhalduri poolt tehti 01.01.2013 seisuga xxxxxxxx asuvale maale maksuarvutus, kus 1500 m2 maksuvaba pind läks kõikide seniste maakasutajate vahel jagamisele. Krundi kogupind on 5933 m2, millest 95% on elumaa ja 5% on ärimaa. Terve krundi maksustamishind on 36 440 eurot. 1 m2 hind on 36 440/5933=6,14 eurot. Kaebaja kasutuses oleva osa suurus on 83/10000 ehk tema kasutusse kuuluv osapinna suurus on 49,2 m2. Maksustamishind temale kuuluva osa eest on 302,09 eurot. Hetkel kehtiv maksumäär on 2,5%, seega kaebaja arvestuslik maamaksukohustus on 7,50 eurot. Kaebajal on seega õigus saada maksuvabastust 1500m2*83/10000=12,45m2 eest. Tulenevalt eeltoodust leiab vastustaja, et vaidlustatud maamaksuteate aluseks olevad andmed Tallinna xxxxxxx osas on õiged ning maamaks on kaebajale õigesti arvutatud ja määratud.

5.2. Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määruse nr 179 „Maa maksustamishinna arvutamise kord“ § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt leitakse maatüki maksustamishinna arvutamiseks hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub ning leitakse maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide ja kõlvikute väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi. Järelikult lähtutakse maksustamishinna määramisel maatükil esinevate sihtotstarbe liikidest. Kortermajade puhul kuulub korteriomandi koosseisu reaalosana konkreetne korter või äripind. Iga korteriomandi reaalosa juurde kuulub ka mõtteline osa maatükist ja ehitise osadest ja seadmetest, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Käesolevas asjas on oluline, et korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul kuulus maatükk maksustamise hetkel maakasutajate vahel ühiselt jagamisele ning seda hoolimata sellest, milline oli korteriomanike reaalosa - korteri kasutusotstarve. Järelikult ei oma käesolevas asjas sisulist tähendust kaebaja väide, et kaebajal ei ole võimalik saada mingit täiendavat tulu või säästa kulusid tulenevalt sellest, et samas hoones asub äriruume.

5.3 Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et käesoleval juhul oleks maksuhaldur vaidlustatud maamaksuteatega määranud maksusumma valesti. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

6. MaaMS § 3 kohaselt maksab maamaksu maa omanik või MaaMS §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja. MaaMS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kinnistusraamatus mittekajastuvale MaaMS §-s 10 sätestatud kasutusõigusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatut, arvestades kasutusõiguse kokkuleppe kehtivust maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud H.M. 01.01.2013 seisuga xxxxxx ehitise aluse maa kaasomanik ei asjaõigusseaduse ega MaaMS tähenduses. Korteriomandiseaduse § 4 lg 3 kohaselt tekivad korteriomandid käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 ettenähtud alusel kinnistusraamatusse kandmisega. H.M. korteriomand on kinnistusraamatusse kantud 14.02.2013 (tl 12). Seega pidi H.M. 2013. a eest tasuma maamaksu kui maa kasutaja MaaMS § 10 lg 1 alusel.

7. MaaMS § 10 lg 1 kohaselt, kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja. MaaMS § 11 lg 1 sätestab, et maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või MaaMS §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Nendele sätetele tuginedes pidi H.M. tasuma 2013. a eest maamaksu maa kasutajana, olles seejuures vabastatud maamaksu tasumisest tema kasutuses oleva elamumaa osas kuni 1500 m2 ulatuses.

8. MTA on vääralt kohaldanud H.M. suhtes MaaMS § 11 lg-t 3 ning kitsendanud tema maamaksuvabastuse õigust, käsitledes H.M.t õigusvastaselt maa kaasomanikuna MaaMS § 11 lg 3 tähenduses. 01.01.2013 seisuga ei olnud H.M. ei maa omanik, kaasomanik ega ühisomanik, vaid maa kasutaja MaaMS § 10 lg 1 mõttes. Järelikult ei saa H.M. suhtes kohaldada MaaMS § 11 lg-t 3, kuna viimane kohaldub ühemõtteliselt juhtudele, kui maa on ühisvõi kaasomandis. Kaevatud maamaksuteate lk-lt 2 nähtuv MTA sedastus, mille kohaselt, kuna seisuga 01.01.2013 ei olnud xxxxxx kinnistusraamatusse kantud, siis läks 1500 m2 kogu kinnistu maakasutajate vahel jagamisele, ei tugine seadusel. Sellist regulatsiooni MaaMS ette ei näe. Vastava regulatsiooni kohaldamist ei saa tuletada ka AÕSRS § 13 lg-st 1.

9. AÕSRS § 13 lg 1 esimene lause sätestab, et kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. See säte kinnitab kaebaja seisukohta, et kuni 14.02.2013, mil kaebaja korteriomand kanti kinnistusraamatusse, oli tema korter vallasasi ja ta ise maakasutaja MaaMS § 10 lg 1 mõistes. AÕSRS § 13 lg 1 teine lause sätestab, et riigi omandisse jäetud maal ja munitsipaalomandisse antud maal asuv riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv ehitis muutub maa oluliseks osaks maa riigi maakatastris registreerimisega. MTA on teinud sellest sättest väära järelduse, et kuna lähiaadress xxxxxx registreeriti maakatastris 23.09.2008 (tl 23), on ehitis muutunud maa oluliseks osaks ning selle suhtes saab kohaldada MaaMS § 11 lg-s 3 toodud maa ühisja kaasomandi kohta käivaid sätteid. Esiteks ei ole xxxxxxx ehitise alust maad jäetud maareformi käigus riigi omandisse ega antud munitsipaalomandisse, selle kohta puuduvad toimikus igasugused tõendid. Teiseks ei kuulunud xxxxxx ehitis ei riigile ega kohalikule omavalitsusele, ka selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Tegemist oli reformimata maaga, mis ootas omandisuhete vormistamist korteriomandite kaudu. Ning kolmandaks – isegi kui tegemist oleks olnud riigivõi munitsipaalmaaga ning riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluva ehitisega, ei oleks sellest saanud H.M.le kuidagi tekkida maa kaasomaniku õigusi ja kohustusi MaaMS § 11 lg 3 mõttes. Järelikult ei saanud MTA H.M. maamaksukohustuse kindlaksmääramisel tugineda MaaMS § 11 lg-le 3.

10. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ja MTA 17.06.2013 maamaksuteade tühistada, kuna MTA on õigusvastaselt kohaldanud H.M. suhtes MaaMS § 11 lg-t 3 ning kitsendanud seega õigusvastaselt talle kohalduvat maamaksuvabastust. Et H.M.le kohaldub vastavalt MaaMS § 11 lg-le 1 maamaksuvabastus 1500 m2 ulatuses, on H.M. vabastatud maamaksu tasumise kohustusest 2013. a eest ning talle maamaksu määrata ei saa. Seetõttu ei pea kohus võtma seisukohta ka maa liitsihtotstarbega (95% elamumaa ja 5% ärimaa) seonduvalt esitatud argumentidele, kuna konkreetsel juhul ei saa sellest enam sõltuda kaebajale määratav maamaks.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on menetluses kandnud kulusid 15 eurot riigilõivu tasumise eest (tl 13), mille hüvitamist ta vastustajalt nõuab. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb MTA-lt mõista kaebaja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu summas 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik