3-13-631/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-13-631 Haldusasi V.P.i kaebus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse punkti 2 ning sihtasutuse Kutsekoda Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsuse nr 6.1-9/29-5 tühistamise nõudes, samuti Eesti Ehitusettevõtete Liidu kutsekomisjoni kohustamiseks kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – V.P., volitatud esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein; Vastustajad – MTÜ Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja sihtasutuse Kutsekoda Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse punkt 2 ning Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsus nr 6.1-9/29-5;

2. Kohustada Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni kaebuse esitaja 28.11.2012 avaldust uuesti läbi vaatama lähtuvalt käesoleva kohtuotsuse põhjendustest;

3. Mõista Eesti Ehitusettevõtjate Liidult kaebuse esitaja kasuks menetluskuluna välja 735 (seitsesada kolmkümmend viis) eurot Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 11.04.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.P. esitas 28.11.2012 Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjonile taotluse taastõendada (pikendada) kaebajale 21.12.2007 kutsetunnistusega nr 029422 omistatud pädevuspiiranguteta ehitusjuhi Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni kehtivusajaga 5 aastat.

2. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse punkti 1 kohaselt otsustati anda kaebajale ehitusjuhi Ehitusjuht III kutsekvalifikatsioon monoliitbetoonitööde tegemiseks ja monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamiseks. Nimetatud kutsekomisjoni otsuse punktiga 2 otsustati mitte anda kaebajale ehitusjuhi Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni järgmisteks tegevusteks: üldehituslik ehitamine, hüdrotehniline ehitamine, ventilatsioonisüsteemide ehitamine, jahutussüsteemide ehitamine, hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuseja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine, välisveevarustuseja kanalisatsioonivõrkude, sealhulgas pumplate, puhastite ja muude seotud rajatiste ehitamine, elektroonilise side võrkudeja rajatiste ehitamine, nõrkvoolusüsteemide ehitamine, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine, kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse-, veeja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine, nõrkvoolu-, sideja ehituste kontrollimisja juhtimissüsteemide automatiseerimise omanikujärelevalve tegemine ning ehitise omaniku ehitistehniline konsulteerimine ja esindamine (tl 14-15).

3. Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsusega nr 6.1-9/29-5 jäeti V.P.i poolt esitatud vastavasisuline vaie rahuldamata (tl 17).

4. V.P. esitas 20.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse punkti 2 ja Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsuse nr 6.1-9/29-5 tühistamisening Eesti Ehitusettevõtete Liidu kutsekomisjoni kohustamise nõudes kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks (tl 3-13)

5. Tallinna Halduskohtu 23.04.2013 määrusega võeti kaebus menetlusse ning edastati seisukoha andmiseks Eesti Ehitusettevõtjate Liidule ja sihtasutusele Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu (tl 40-41).

6. Tallinna Halduskohtu 27.02.2014 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 69)

KAEBUSE SISU JA KAEBAJA SEISUKOHT

7. Kaebaja taotleb Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse punkti 2, Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotuse nr 6.1-9/29-5 tühistamist ning Eesti Ehitusettevõtete Liidu kutsekomisjoni kohustamist kaebaja 28.11.2012 avalduse uueks läbivaatamiseks.

8. Kutsekomisjon on ebaõigesti kohaldanud Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 07.10.2009 otsusega nr 4 kinnitatud „Kutse andmise korra ehitusjuhi kutsele“ sätteid, mis on viinud omakorda õigusvastase haldusakti vastuvõtmiseni. Kutsekomisjon on kaebaja taotluse menetlemisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et kutse taotlemine ja taastaotlemine on erinevad menetlused. Esitatud taotluses palus kaebaja taastõendada talle 21.12.2007 kutsetunnistusega nr 029422 omistatud pädevuspiiranguteta ehitusjuhi Ehitusjuht III kvalifikatsiooni ning esitas koos taotlusega korra punktis 4.4. nõutud asjaolusid tõendavad dokumendid, millega oli kaebajal täidetud kõik punktis 4.4 nimetatud eeltingimused ja esitatud kõik nende tõendamiseks vajalikud dokumendid.

9. Kutse taastõendamise korral ei pidanud kaebaja oma haridust enam tõendama, piisas olemasolevast kvalifikatsioonist. Seega on kutsekomisjoni otsuses sisalduv põhjendus, mille kohaselt ei oma kaebuse esitaja Ehitusjuhi III kehtivale kutsestandardile vastavat haridust, alusetu ja põhjendamatu. Kutsekomisjon on väljastanud kaebajale korduvalt 29.09.2003, 15.10.2004 ja 21.12.2007 pädevuspiiranguta ehitusjuhi Ehitusjuht III kutsetunnistused ja pidanud kaebajat korduvalt nimetatud kutsetunnistuse väljastamisel kutsekvalifikatsiooni nõuetele vastavaks. Kehtiv seadus ei näe ette, et kutse taastõendamisel saaks kutsekomisjon taotleja kompetentsuse hindamisel tugineda tema tööandja pädevusele.

10. Ehitusjuhi III kutsestandardist nähtub, et kutsetunnistuse Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooninõuetele vastavuse kinnitamiseks on võimalik anda vaid füüsilisele isikule. Kuid olenemata eeltoodust on kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollist näha, et kutsekomisjon on kaebaja tööalast kompetentsust hinnanud läbi AS-i Võru Hallid pädevuse viidates ehitusseaduse § 42 lõikele

1 ning majandusja kommunikatsiooniministri 04.10.2010 määrusele nr 73 „Majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusala täpse liigituse loetelu“. Samas on kutsekomisjon jätnud hindamata ja otsuse tegemisel arvestamata AS-i Võru Hallid iseloomustuse ja teostatud tööde loetelus toodud tööd. Seega ei vasta kutsekomisjoni otsuse põhjendused tegelikule faktilisele olukorrale, mistõttu on otsus õigusvastane.

11. Rikutud on kaebaja ärakuulamisõigust, sest kutsekomisjon ei andnud kaebajale võimalust oma seisukohtade ja väidete esitamiseks (tl 8, p 2.1.3 esimene lõik). Vastavaid kaalutlusi ja põhjendusi ei nähtu kutsekomisjoni ega ka kutsenõukogu otsustest.

12. Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie kutsekomisjoni 14.12.2012 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ei sisalda ühtegi põhjendust. Seega on kutsenõukogu jätnud haldusaktile haldusmenetluse seadusest tulenevad põhjendamise nõuded täielikult täitmata. See viitab sellele, et kaalutlusõigus on jäetud samuti teostamata.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

13. Eesti Ehitusettevõtjate Liit ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjon arutas V.P.i avaldust 14.12.2012 ja andis V.P.ile Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni nende tegevuste osas, millel on tal pikaajaline töökogemus AS-is Võru Hallid – monoliitbetoonitööde tegemiseks ja monteeritavate ehituskonstruktsioonide paigaldamiseks. Kutsekomisjonile esitatud dokumentide alusel muud töökogemust ei esitatud. Otsus tehti hariduse ja töökogemuse alusel. Ehitusseaduse § 41 lg 1 kohaselt saab ehitamise, omanikujärelevalve jne teenuseid osutada vaid ettevõtja. Kutsekomisjonil puudub informatsioon, et V.P. oleks füüsilisest isikust ettevõtja. Kutsekomisjon saab esitatud dokumente hinnata selle järgi, kas esitatud töökogemus on tõene ja seepärast arvestatakse ka seda kas ettevõtjal on üldse pädevust teostada eritöid. Kui ettevõtjal, kelle juures V.P. töötas, puudus majandustegevuse registri andmetel pädevus ventilatsioonisüsteemide ehitamiseks, jahutussüsteemide ehitamiseks, hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuseja kanalisatsioonisüsteemide ehitamiseks, välisveevarustuseja kanalisatsioonivõrkude, sealhulgas pumplate ja muude seotud rajatiste ehitamiseks, hüdrotehniliseks ehitamiseks, elektroonilise side võrkude ja –rajatiste ehitamiseks ja nõrkvoolusüsteemide ehitamiseks, siis järelikult puudus ettevõttel õigus ka loetletud eritöid teostada. Seega ei saa V.P. oma töökogemust antud ettevõtja juures eelnimetatud eritöödele tõendada.

14. V.P. taotles kutsekvalifikatsiooni ka kõikidele üldehituslike tööde liikidele. Kaebaja ei ole esitanud vastavaid dokumente, mis tõendaksid töökogemust kõikidel üldehituslike tööde liikidel. Samuti on vaja töökogemust kutsekvalifikatsiooni andmiseks omanikujärelevalve tegemiseks, kuid esitatud dokumentide kohaselt V.P.il vastav töökogemus puudub. Kaebaja küll väidab, et on olnud mitmetel objektidel peatöövõtja projektijuht konsulteerides ja esindades ehituse omanikku, kuid neid erinevaid kohustusi ei saa täita üks isik. Peatöövõtja on ehitustööde töövõtulepingu üks pool ehk töövõtja ja tellijale juhtimisteenust osutav isik on tellija esindaja, kes on lepingu teine pool.

15. Ehitusjuht III kutsestandard näeb ette, et taotletavate tegevuste töökogemus peab olema vähemalt

3 aastat viimase 7 aasta jooksul. Alates 2010. aasta oktoobrist on ehitamise valdkonnas tegutsemisõiguse korda muudetud. 11.10.2010 jõustunud majandusja kommunikatsiooniministri määrusega nr 73 täpsustati majandustegevuse registri registreeringute liike. Varem kehtis nõue, et ehitamise valdkonnas tegutsemiseks oli vajalik üldine kanne – ehitamine. Sellise kande aluseks sai olla kutsetunnistus ilma täpsustuse ja piiranguta. Alates 11.10.2010 ei saa piiranguta kutsetunnistust enam taotleda. Vastavalt ehitusseaduse § 41 lg 3 võib ettevõtja registreeritud tegevusalal ise teostada töid vastutava spetsialisti pädevuse ulatuses. Seega väljastatakse sellest ajast kutsetunnistusi vaid vastavalt nimetatud määruses toodud tegevuste liigituse kohaselt ning igal konkreetsel juhul arvestatakse ka töökogemust vastavalt liigitusele, mitte üldiselt.

16. V.P.ile anti võimalus avaldada oma seisukoht või arvamus vaidlustatud kutsekomisjoni protokollilise otsuse osas. Peale otsuse tegemist kutsekomisjonis edastati komisjoni otsus V.P.ile 17.12.2012 elektrooniliselt ja tal paluti esitada 07.01.2013 otsuse kohta arvamus. V.P. teatas 09.01.2013 lakooniliselt, et vaidlustab kutsekomisjoni otsuse kutsenõukogus.

17. Nõustuda ei saa ka sellega, et 14.12.2012 tehtud kutsekomisjoni otsus rikub kaebaja õigust tegutseda valdkonnas, milles ta tänaseni tegutsenud on. V.P.ile anti kutsekvalifikatsioon nende tegevuste ulatuses, millega tegeleb tema tööandja Võru Hallid AS. Kuna aga V.P. kutsekomisjoni otsuse vaidlustas, siis ei ole olnud talle võimalik ka viie kuu jooksul väljastada kutsetunnistust kutsekomisjoni otsusega antud kutsekvalifikatsiooni ulatuses. Antud kvalifikatsiooniga saaks V.P. olla vastutav spetsialist edasi alates 2013. aasta jaanuarist. Vastavalt kutseseaduse § 15 lg 2 ei ole kutsetunnistuse omamine töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks sätestatud kutsetunnistuse olemasolu nõue. Ehitusseadus ei keela isikutel tegutseda ehitusettevõtetes, vaid seab tingimused vastutavatele spetsialistidele.

18. Kutsekvalifikatsiooni andmine toimub vastavalt kehtivale kutsestandardile. Kutsestandardid on ajas muutuvad ja ei saa eeldada, et kui kutsestandard on muudetud või kehtetuks tunnistatud, peab kutsekvalifikatsioone väljastama nende alusel edasi. Riiklik kutseregister võimaldab väljastada kutsetunnistusi vaid kehtivate kutsestandardite ja kutsenimetuste alusel. Uue kutsetunnistuse taotlemisel järgitakse sellel hetkel kehtivaid nõudeid.

19.Vastavalt kehtivale kutsestandardile, on Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni puhul nõutav pädevusele vastav ehitustehniline keskeriharidus vähemalt 3-aastase õppe baasil. Ajal, kui V.P. taotles esmakordselt Ehitusjuht III kutset, oli võimalik tõendada oma teadmisi kutseeksami kaudu. Täna on haridusnõudmised kõrgenenud ja vastava hariduse puudumist ei ole võimalik asendada eksamiga. Seni on kutsekomisjon V.P.i kutsetunnistuse pikendamisel arvestanud sellega, et kaebajal on ilmselt õiguspärane ootus saada kutsetunnistuse pikendamist. Seetõttu ei ole keeldunud kutsekomisjon ehitusjuhi kutse andmisest vaid andnud kutsekvalifikatsiooni vastavalt töökogemusele. Seepärast paluski kutsekomisjon täpsustada V.P.il oma haridustaset enne komisjoni koosolekut, et veenduda kas ta on omandanud lisateadmisi vahepealsel perioodil edasiõppimisega.

20. Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu (tl 59-60) palub jätta samuti V.P.i kaebuse rahuldamata.

21. Kutsenõukogu erakorraline koosolek toimus 15.02.2013. Koosolekul käsitleti muuhulgas ka V.P.i vaiet Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 otsuse kohta. Kutsenõukogu otsust protokolliti Vabariigi Valitsuse 11.12.2008 määruse nr 165 „Kutsetegevuse valdkondade loetelu, kutsenõukogude nimetused, kutsenõukogude moodustamise ja lõpetamise kord ning töökorraldus ja kutsenõukogusse institutsioonide esindajate nimetamise kord“ § 12 kohaselt. Vastustaja hinnangul on protokollis kajastatud piisava täpsusega olulised asjaolud, mis omasidki tähtsust lõpliku otsuse vormistamisel. Kutsenõukogu liikmed kuulasid ära nii koosolekul kohal viibinud V.P.i selgitused ja argumendid kui ka kutsekomisjoni esindaja Indrek Petersoni täiendavad selgitused. Lisaks esitas Eesti Ehitusettevõtjate Liit (kutse andja) kutsenõukogu liikmetele olukorra kohta kirjaliku selgituse.

22. Kuna I. Peterson, olles samal ajal ka kutsenõukogu esimees, taandas ennast huvide konflikti tõttu vastava päevakorrapunkti üle otsustamisest, jäi kutsenõukogul Vabariigi Valitsuse 11.12.2008 määruse nr 165 § 10 lg-s 1 ette nähtud vajalik kvoorum täitmata. Sama määruse § 10 lg 2 alusel kuulutati välja kutsenõukogu kirjalik hääletus, kus kutsenõukogu liikmetel paluti kõiki esitatud materjale ning V.P.i ja I. Petersoni selgitusi arvesse võttes anda oma seisukoht tähtajaga 20.02.2013. Kutsenõukogu kirjaliku hääletuse tulemusel saadud otsuse sõnastamisel mängis rolli asjaolu, et V.P. võttis osa 15.02.2013 toimunud arutelust ning kõik koosolekul osalenute arvamused ja argumendid olid talle teada ja tal oli nende suhtes ka võimalik arvamust avaldada. 15.02.2013 toimunud koosoleku protokolli olemasolust pidi V.P. olema teadlik, kuivõrd protokollimise nõue tuleneb kehtivast õigusest. Soovi protokolliga tutvumiseks V.P. ei esitanud. V.P.i vaide arutelu oli põhjalik ja igakülgne. Kutsenõukogu liikmed ei tuvastanud kutsekomisjoni töös rikkumisi. Komisjoni otsus omistada V.P.ile Ehitusjuht III kutse piiratud mahus oli kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning vastavuses tema poolt kutsekomisjonile esitatud kutsealast pädevust kinnitavate dokumentidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse punkti 2, sihtasutuse Kutsekoda Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsust nr 6.1-9/29-5 ning taotletud nende tühistamist. Täiendavalt on taotletud kaebaja poolt 28.11.2012 esitatud pädevuspiiranguteta ehitusjuhi Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni taastõendamise või pikendamise avalduse uue läbivaatamise kohustamist. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni (edaspidi ka kutsekomisjon) 14.12.2012 protokollilise otsuse punkti 2 kohaselt ei antud kaebajale Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni järgmisteks tegevusteks: üldehituslik ehitamine, hüdrotehniline ehitamine, ventilatsioonisüsteemide ehitamine, jahutussüsteemide ehitamine, hoonesiseste ja kinnistusiseste veevarustuseja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine, välisveevarustuseja kanalisatsioonivõrkude, sealhulgas pumplate, puhastite ja muude seotud rajatiste ehitamine, elektroonilise side võrkudeja rajatiste ehitamine, nõrkvoolusüsteemide ehitamine, üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine, kütte-, ventilatsiooni-, jahutuse-, veeja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine, nõrkvoolu-, sideja ehituste kontrollimisja juhtimissüsteemide automatiseerimise omanikujärelevalve tegemine ning ehitise omaniku ehitustehniline konsulteerimine ja esindamine. Sihtasutuse Kutsekoda Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsusega nr 6.1-9/29-5 jäeti eelnimetatud protokollilise otsuse peale esitatud vaie rahuldamata.

24. Põhivaidluseks võib pidada antud juhul Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse punkti 2 tühistamise nõuet, sest eelnimetatud haldusaktiga jäeti kaebaja 28.11.2012 avaldus ning Ehitusjuht III kutsekvalifikatsioon mitmete taotletud tegevusvaldkondade osas rahuldamata. Sellega seostub omakorda avalduse uue läbivaatamise kohustamisele suunatud nõue, mis käesoleva vaidluse kontekstis tähendab seda, et Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse punkti 2 ning sihtasutuse Kutsekoda Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsuse nr 6.1-9/29-5 tühistamise korral tuleks nimetatud taotlus rahuldada, kuid haldusakti õiguspäraseks osutumisel jääks rahuldamata ka vastupidisele eeldusele tuginev kohustamisnõue.

25. Ehitusjuhi kutse andmine või selle taastõendamine eeldab kaalutlusõiguse teostamist, kusjuures kohtu võimalused väga konkreetse ettekirjutuse tegemiseks on taolises spetsiifilises valdkonnas piiratud. Küll aga kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasuse hindamisel diskretsiooni piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Seega tuleb eelkõige hinnata kas kutsekomisjon on teostanud kaalutlusõigust osade kaebaja poolt taotletud Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni tegevusalade taastõendamata jätmisel õiguspäraselt või on tegemist kaalutlusvigadega.

26. Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilises otsuses on viidatud selle andmise alusena kutseseadusele, kutsestandardile ning Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 07.10.2009 otsusele nr 4, millega kinnitati (vastavad) muudatused kutse andmise korras ehitusjuhi kutsele. Eelnimetatud „Kutse andmise kord ehitusjuhi kutsele“ (edaspidi ka kutse andmise kord) on haldusasja materjali juurde esitatud ning tegemist on selle terviktekstiga. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust seonduvalt Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kutsekomisjoni pädevusega ega selles, et põhilised reeglid, millest ehitusjuhi kutse andmisel lähtutakse, sisalduvad kutse andmise korras (tl 64-65). Kaebaja heidabki vastustajale ette kutse andmise korra ebaõiget kohaldamist ja seda kõigepealt osas, mis puudutab ehitusjuhi kutse taotlemise ning taastõendamise eristamata jätmist. Kaebajaga tuleb nõustuda, et kutseseadus ja kutse andmise kord eristavad selgelt kutse taotlemist ning taastõendamist (Vt näiteks kutseseaduse § 9 lg 2 p 5 ja § 16 lg 2 p 11 sõnastust). Ehitusjuhi kutse taotleja kompetentsusele esitatavad nõuded on sätestatud kutse andmise korra punktis 4.2 ning tõendada tuleb haridustaset (keskeriharidus), täiendõppe läbimist ja tööalast kompetentsust (3-aastane töökogemus ehitustööde juhina viimase 7 aasta jooksul). Ehitusjuhi kutse taastõendamise eeltingimused sisalduvad aga nimetatud korra punktis 4.4 ning nõutavad on ainult olemasolev kvalifikatsioon (Ehitusjuht III), tööalane kompetentsus ja täiendõppe läbimist tõendavad dokumendid. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole olnud vaidlust seonduvalt täiendõppe läbimisega, küll aga tööalase kompetentsusega. Samuti on vastustaja nimetanud vastava hariduse puudumist. Mis puutub eelnimetatud etteheitesse, siis tuleb nõustuda kaebajaga selles, et kutse andmise korra punkti 4.2 esimese alapunkti kohaselt nõutakse ehitustehnilist keskeriharidust vähemalt 3-aastase õppe baasil üksnes kutse taotlemisel ning taastõendamise olukorras hariduse kriteeriumist enam ei lähtuta. Selles osas on kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilises otsuses oluline kaalutlusviga.

27. Kaebuse esitaja on veel seisukohal, et tööalase kompetentsuse taastõendamist ei saa seada sõltuvusse tööandja pädevusest. Vastustaja on aga märkinud 14.12.2012 otsuse teisel leheküljel, et AS-l Võru Hallid on küll üldehituslike tööde tegemise pädevus, kuid omanikujärelevalve alal aktsiaseltsil sellist pädevust ei ole. Seejuures on viidatud majandusja kommunikatsiooniministri 04.10.2010 määrusega nr 73 (edaspidi määrus) kehtestatud majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusala täpse liigituse loetelule.

Vastustaja selgitab, et kui varem piisas ehituse valdkonnas üldisest ehitamisele viitavast kandest, siis nimetatud määruse jõustumise järgselt piiranguteta kutsetunnistust enam taotleda ei saa. Eelnimetatuga võib nõustuda, kuid sellest ei järeldu seda, et varasemate ehitusalase kutsekvalifikatsiooni nõuetele vastavuse korral tuleks kutse taastõendamisel jätta osade määruse paragrahvis nimetatud tegevusalade suhtes kutsekvalifikatsioon andmata kui tööalase tegevuse kirjeldamisel ei ole kasutatud täpselt sellist sõnastust nagu on eelnimetatud määruse paragrahvi 3 esimese ja teise lõike punktides.

Kaebaja on tööalase tegevuse kirjelduse vastava tabeli vormis esitanud (tl 29-38). Sellest ilmneb küllaltki mitmekesine ehituse alane tegevus ning suur osa määruse paragrahvis 3 välja toodud liigitusest ja üldehitusliku ehitamise osategevustest on nimetatud tööalase tegevuse kirjeldusega (sisuliselt) hõlmatud. Täpsustamise tarviduse korral oleks vastustajal olnud võimalik taotlejale järelepärimisi esitada. Määruse paragrahvi 2 kohaselt jaotub ehituse valdkond ehitamiseks (p 1), projekteerimiseks (p 2), ehitusuuringute tegemiseks (p 3), energiaauditite tegemiseks (p 4), omanikujärelevalve tegemiseks (p 5), ehitusprojektide ekspertiiside tegemiseks (p 6), ehitiste ekspertiiside tegemiseks (p 7), energiamärgiste väljastamiseks (p 8) ja ehitusjuhtimiseks (p 9).

Kaebaja on taotlenud ehitusjuhi kutse taastõendamist põhiliselt ehitamise valdkonnas, mille täpne liigitus on määruse paragrahvis 3. Määrusega on kehtestatud ehitusalal tegutseva ettevõtja tegevusalade täpse liigituse loetelu ning nimekiri on aluseks ettevõtja registreerimisel majandustegevuse registris ehk talle tegutsemisõiguste andmisel. See tähendab seda, et ehitusjuhi kutse andmisel võib lähtuda küll määruses toodud liigitusest, kuid tööandja pädevust või siis vastava registreeringu olemasolust või puudumisest ei saa tuletada automaatselt füüsilise isiku tööalase kompetentsuse puudumist kutse andmise korra punkti

4.4 tähenduses. Määrus võeti vastu 2010. aastal, kuid tööalase kompetentsuse näitamisel on võimalik lähtuda ka sellele eelnenud perioodist. AS-i Võru Hallid tegevusalade vastavuse või mittevastavuse küsimus määrusega kehtestatud täpsele liigitusele ei ole füüsilise isiku kutse taotlemise juures ka ainutähenduslik. Pigem seostub see äriühingu õigustega, kusjuures määruse § 12 lg 3 kohaselt pidid olemasolevad (varasemad) registreeringud kehtima kuni nende õigsuse kinnitamiseni majandustegevuse registri seaduses kehtestatud korras. Ehitamise valdkonnas tegutseda tohtiva ja toimiva äriühingu puhul ei peaks olema üldjuhul põhjust eeldada, et vajalikud tegevusload või registreeringud puuduvad, sest vastasel korral tõusetuks küsimus ehitamise seaduslikkusest. Seega jääb kutsekomisjoni 14.12.2012 otsuse teisel leheküljel esile toodud väide ettevõtte pädevuse puudumisest mõningate määruse § 3 lõikes 1 nimetatud ehitamise valdkonna tegevusalades paljasõnaliseks, mistõttu on paljasõnaline ka järeldus selle kohta, et V.P. ei saanud vastavaid töid juhtida. Sellekohaseid sisulisi põhjendusi protokollilisest otsusest ei ilmne. Samuti on märgitud vaidlustatud otsuse teisel leheküljel, et V.P.il ei ole kõiki määruse paragrahvi 3 teises lõikes nimetatud üldehitusliku ehitamise täpse liigituse juurde kuuluvate osategevuste kogemust ning seetõttu ei saa anda ka kogu üldehitusliku ehitamise kutsekvalifikatsiooni. Nimetatud seisukohaga ei saa nõustuda. Eeldades, et määruse § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud üldehitusliku ehitamise kutsekvalifikatsiooni andmiseks on vaja kõikide sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud osategevuste kogemust, ei oleks üldehituslik kvalifikatsioon määruse § 3 lg 1 p 1 tähenduses enam tarvilik, sest see oleks vastava osategevuste kogumi kaudu nagunii olemas. Ilmselt ei ole siiski soovitud tekitada tegevusalade täpse liigituse loetelu kehtestamisega olukorda, kus näiteks määruse § 3 lg 2 punktides

10 ja 15 nimetatud piirete, aedade ja väravate paigaldamise või palkmajade ehitamise alase töökogemuse puudumise korral ei oleks üldehitusliku ehitusjuhi kutse andmine või taastõendamine enam võimalik. Määruse paragrahvi 3 teises lõikes on 16 alapunkti ning pigem on tegemist näitlike valdkondadega sellest, mida üldehitusliku ehitamise alane tegevus sisaldab. Seega on vastustaja teinud kaebajale osade tegevusalade suhtes kutsekvalifikatsiooni taastõendamata jätmisel olulisi kaalutlusvigu ning kutsekomisjoni 14.12.2012 protokolliline otsus tuleb kaebaja poolt taotletud ulatuses tühistada. Arvestades asjaolu, et protokolliline otsus tühistatakse oluliste kaalutlusvigade tõttu, ei pea kohus vajalikuks enam hinnata seda kuivõrd põhjendatud on kaebaja etteheide ärakuulamispõhimõtte eiramise kohta ning kas õigusvastane otsustus võis olla (osaliselt) sellest tingitud.

28. Kaebuse esitaja on taotlenud veel ka sihtasutuse Kutsekoda Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu 20.02.2013 vaideotsuse nr 6.1-9/29-5 tühistamist. Arvestades asjaolu, et eelnimetatud vaideotsusega jäeti käesoleva vaidluse tulemusena õigusvastaseks osutunud kutsekomisjoni 14.12.2012 protokollilise otsuse peale esitatud vaie rahuldamata ning vaide rahuldamata jätmise sisulisi põhjendusi selles ei sisaldu, tuleb vaideotsus tühistada. Eelnev on ühtlasi vajalik õigusselguse huvides. Kaebaja poolt esitatud ja vaidlustatud haldusaktidega seonduva 28.11.2012 ehitusjuhi Ehitusjuht III kutsekvalifikatsiooni taastõendamise avalduse uue läbivaatamise kohustamisele suunatud nõue tuleb kaalutlusvigadega protokollilise otsustuse pinnalt samuti rahuldada. Seega tuleb kohustada kutsekomisjoni kaebaja 28.11.2012 avaldust uuesti läbi vaatama lähtuvalt käesoleva kohtuotsuse põhjendustest. See ei tähenda seda, et avalduse peaks rahuldama ilmtingimata maksimaalses mahus. Vastustajale jääb endiselt teatav diskretsiooniruum, kuid keeldumisega seonduvad kaalutlused peavad olema selgelt formuleeritud, põhjendatud ning kontrollitavad.

29. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse need kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (HKMS § 109 lg 1). V.P. on menetluskulude nimekirja, arve ja vastava maksekorralduse väljatrüki tähtaegselt esitanud (tl 76-79). Kaebaja taotleb riigilõivu ning 720 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist vastustajatelt. Kohus leiab, et nimetatud õigusabikulu ei ole antud juhul ülemäärane. Summa tuleb välja mõista Eesti Ehitusettevõtjate Liidult, sest kutskomisjoni protokollilise otsusega seonduvat nõuet võib pidada käesolevas haldusasjas põhivaidluseks. Sihtasutuse Kutsekoda Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu vaideotsus on tühistatud pigem õigusselguse huvides. Riigilõivust ja õigusabikuludest koosnev menetluskulu on kokku 735 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik