3-14-327/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-327 Määruse kuupäev

10. aprill 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Martin Junkini kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 eurot Menetlusosalised Kaebaja – Martin Junkin Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Martin Junkini taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

2. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-14-327. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 21.03.2014 Martin Junkini kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Kaebuse kohaselt viibis M. Junkin Tartu arestimajas perioodil 08.12.2006 kuni 05.01.2007, kus teda hoiti inimväärikust alandavates tingimustes. Ühes kaebusega esitas M. Junkin kaebetähtaja ennistamise taotluse ja kaebuse tähtaja möödalaskmise põhjused.

2. Tartu Halduskohus võttis 26.03.2014 määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama Tartu Halduskohtule hiljemalt 09.04.2014 kirjalik vastus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohta, kuna kaebus Tartu Halduskohtule oli esitatud tähtaega ületades.

3. Politseija Piirivalveamet esitas 09.04.2014 seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja hinnangul puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei ole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis oleks takistanud kaebuse õigeaegset esitamist, ning teadmatust oma õigustest ja hooletust kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks peaks jätma ka õiguslikes küsimustel kogenematule isikule piisava aja halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks.

Kohtu seisukoht

4. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas (I). Seejärel kontrollib kaebetähtaja ennistamiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (II). Viimaks selgitab kohus vastava otsustuse tagajärgi (III).

I

5. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-le 4 võib hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab.

Antud juhul on kaebajale väidetavalt põhjustatud kahju perioodil ajavahemikus 08.12.2006 kuni 05.01.2007. Asjaolud, et arestimaja kinnipidamistingimused väidetavalt kahjustasid kaebaja tervist ning et väidetava kahju tekitajaks oli Lõuna Politseiprefektuur (alates 01.01.2010 Lõuna Prefektuur), mille struktuuriüksuseks oli Tartu arestimaja, pidid kaebajale teada olema hiljemalt siis, kui lõppes kaebaja hoidmine õigusvastastes tingimustes. Seetõttu pidi kaebajale olema teada väidetav kahju tekitamine ja selle põhjustaja hiljemalt 05.01.2007. Seega hakkas kahjunõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema 06.01.2007 ning kahjunõude esitamise tähtaeg lõppes 05.01.2010.

Kaebaja on kaebusele märkinud kuupäeva 17.03.2014 ning halduskohtusse jõudis kaebus 21.03.2014. Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt, vaid enam kui neli aastat pärast kaebetähtaja lõppu ning enam kui seitse aastat pärast Tartu arestimajast lahkumist.

II

6. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08).

Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja möödalaskmise põhjusena nimetanud asjaolu, et ta ei teadnud oma õigusi kuni 2013.a detsembrini.

7. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17 ja 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12).

Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Käesoleval juhul ei ole kaebaja professionaalset abi kasutanud ega kohtult tasuta õigusabi määramist taotlenud. Kolmeaastane tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks on piisav aeg halduskohtusse pöördumise tähtaja ja vaidluse algatamise korra väljaselgitamiseks.

Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega enam kui neli aastat. Kohus leiab, et antud juhul puudub sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

III

9. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

10. Kohus märgib, et kuna menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, on kaebajal vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 ja § 104 lg-le 8 õigus nõuda riigilõivu (tasutud 15.00 eurot) tagastamist, esitades selleks vastava avalduse Tartu Halduskohtule ning märkides arveldusarve andmed, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastust saada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik