1-14-3256/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-3256

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2014.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-3256 (14250100556 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika Sar

antšuk Kriminaalasi

B.J

distusasi kuriteos KarS avalikul

süü § järgi kohtuistungil

kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav B.J, ik. xxx,

Kaitsja Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON

1. B.J kuriteos

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

2. -de 74, 75 alusel B.J i tingimuslikult KarS § jätta ’ le mõistetud vangistus kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui

B.J 18

(kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.1. B.J katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrata Pärnu Kuressaare talituses

teda määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid -6 :

2.1.1.

elama oma alalises elukohas ,

Kriminaalasi nr 1-14-3256

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-

- v , töö õi õppimiskoha vahetamiseks;

2.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 11. aprillil 2014 a. Kui B.J katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

3. B.J i KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ’ lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus , mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. Saata kuueks (6) kuuks

kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. on

B.J

kohustatud

viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole.

4. B.J suhtes kohaldatud

tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

5. B.J lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / Välja mõista ’ tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB, arveldusarve nr

EE932200221023778606 Swedbank, arveldusarve nr EE701700017001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr EE4033003325616110002 Danske Bank, viitenumber 2800049696.

Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-14-3256, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/:

- sundraha ) eurot 25 senti;

266 (kakssada kuuskümmend kuus -kaitsjatasu eurot.

120 (ükssada kakskümmend)

6. undraha tuleb B.J il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist Väljamõistetud s ’

(12) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 22,19 eurot ja kaitsjatasul 10,00 eurot.

Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulu de osamakse teostada hiljemalt 30.05.2014.a.

7. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada osaliselt arvestatud kaitsjatasu tasumisest B.J riigituludesse.

8. isik tasub Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või .

kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude

Kriminaalasi nr 1-14-3256 tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS §

318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

B.J i ’ et tema juhtis 30.03.2014 kella 20:14 paiku km süüdistatakse selles,

mootorsõidukit Audi 80 registreerimise märgiga joobeseisundis, tõendusliku alkoholi alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0019, taatlustunnistuse nr TTRC-13- 00178 mõõdetuna, alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 1,38 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,12 mg/l, lõplik tulem 1,26 mg/l.

Tulenevalt

Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani B.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus

nõutud karistus B.J’ ile : KarS § ettenähtud kuriteo toime atavale karistuseks vangistust kolm (3) kuud . panemise eest nõuab prokurör kohtus süüdist

KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga ühes KarS § 75 lg. 1

18 kuud sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalasi nr 1-14-3256 Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 50 lg1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks (6) kuuks.

Süüdistatav

B.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Kiirmenetluse ja kokkuleppemenetlusega nõus. Palub määrata

menetluskulude tasumise ositi . ja võimalusel vabastada kaitsjatasu tasumisest riigituludesse

Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 l kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. g 2 loetletud

Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et B.J kahetsenud toimepandut.

i on oma süüd tunnistanud ja B.J’

karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus.

i vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava B.J’ Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – Tõkendiks on suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld, tõkend kuulub

B.J-i kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud:

Vastavalt KrMS § 180 le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud lgsüüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt

süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 266,25 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi.

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu s KrMS § mi

180 lg1 alusel kuulub

riigiõigusabi korras määratud väljamõistmisele süüdistatavalt. B.J’ i le

kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses) tasuks kokku 216 . lg3 alusel peab kohus ,00 eurot (sisaldab käibemaksu) KrMS § 180

põhjendatuks vabastada i osaliselt B.J’ arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse, mõistest temalt riigituludesse välja 120,00 eurot ja ülejäänud osas jätta kaitsjatasu riigi kanda

.

Kristel Pedassaar Kohtunik