3-14-50306/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-50306

Haldusasi V.J.i kaebus Tallinna Vangla toimingu – kaebaja 25.02.2014 esitatud vaide mitte menetlemise vastavalt seadusele – õigusvastasuse tuvastamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus V.J.ile.

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.03.2014 esitas V.J. Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada Tallinna Vangla toimingu – kaebaja 25.02.2014 esitatud vaide mitte menetlemine vastavalt seadusele – õigusvastasus.

Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõuda kõik vajalikud dokumendid. Kaebaja palub menetlusabi korras vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. 28.03.2014 kohtunõudega palus kohus Tallinna Vanglal kohtule esitada V.J.i 25.02.2014 vaie (mida Tallinna Vangla käsitles kaebuse kohaselt ekslikult selgitustaotlusena) ja sellele esitatud vastus ja V.J.i K-Raha väljavõte perioodist 05.11.2013 - 05.03.2014.

3. 01.04.2014 saabus kohtule Tallinna Vangla vastus, milles selgitatakse, et V.J.i 25.02.2014 esitatud puudustega vaides toimub hetkel veel eelmenetlus ning vangla ei ole selles osas andnud V.J.ile ka ühtegi kirjalikku vastust, siis puudub hetkel dokument mida kohtule edastada.

Ühtlasi esitas Tallinna Vangla kohtule kaebaja 25.02.2014 vaide ja K-Raha väljavõtte.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama paragrahvi lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

3. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse paludes tuvastada Tallinna Vangla toimingu – kaebaja 25.02.2014 esitatud vaide mitte menetlemine vastavalt seadusele – õigusvastasus.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

HKMS § 45 sätestab täiendavad kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kohus on seisukohal, et kaebaja tuvastamiskaebus ei ole eelviidatud sätete alusel lubatav ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eemärki.

4. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud 25.02.2014 Tallinna Vanglale vaide. 05.03.2014 on kaebaja esitanud kohtule kaebuse paludes tuvastada vangla toimingu – vaide mittemenetlemine vastavalt seadusele – õigusvastasus. Samas ei ole kaebaja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja vaiet vastavalt seadusele ei menetleta ja palus kõik dokumendid välja nõuda vanglalt, mida kohus ka tegi.

Vangla 01.04.2014 vastuse kohaselt on vaidemenetlus hetkel pooleli ning kaebaja vaide suhtes ei ole jõutud teha veel ühtegi menetlustoimingut ega kirjalikku otsust (kas vaide puuduste kõrvaldamise kohta ega lahendit).

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 7 sätestab, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile (kui vaides esinevad puudused, siis on vanglal õigus anda puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ning ka vaide lahendamise aeg pikeneb vastavalt sellele). Kaebaja pöördus kohtusse juba kaheksandal päeval peale vaide esitamist ning enne vanglalt ühegi vastuse saamist – seega ennatlikult.

Käesoleva määruse koostamise ajaks on vastav 30 päevane tähtaeg möödunud ning vangla on kohtule teatanud 01.04.2014, et kaebaja vaide eelmenetlus on hetkel veel pooleli. Samas on kohus seisukohal, et vastava õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine ei ole põhjendatud, kuna kaebajal on olemas oma õiguste kaitseks tõhusama nõude esitamise võimalus. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.

Kohtule esitatud andmete põhjal ei ole kaebaja 25.02.2014 vaiet tähtaegselt lahendatud ega kaebajale tagastatud vaide puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Järelikult on kaebajal antud juhul võimalik tulla koheselt põhinõudega ehk selle nõudega, mille kaebaja esitas vaide korras, kohtusse.

5. Samas nähtub antud juhul, et kaebuse esitaja poolt vaidemenetluses esitatud nõue ei ole üheselt selge ning kaebaja poolt märgitut võib esmasel analüüsil käsitleda pigem kui ettepanekut, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud ühtegi konkreetset vangla akti või toimingut (millest tulenevalt on vangla kohtule ka teatanud, et vaie on puudustega). Kaebaja on vanglalt taotlenud võtta vastu uus kord selles osas, mis puudutab lähedastele helistamiseks antud aega. Kaebaja leiab, et vanglavälist suhtlemist peaks soodustama ning selleks peaks võimaldatama helistada rohkem kui

5 minutit ja üks kord nädalas.

Kohus selgitab, et vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.

Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (Kodukord) p 13.3.2. sätestab, et kinnipeetavad saavad helistamissoovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel. Taotluste alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Taotluses märgib kinnipeetav (v.a vahistatu) enda eesja perekonnanime, kambri numbri, isiku või asutuse, kuhu kinnipeetav helistada soovib, kui andmeid ei ole varem esitatud, soovitava telefoni kasutamise aja, muu olulise teabe ning taotluse esitamise kuupäeva. Taotluses märgib vahistatu enda eesja perekonnanime, kambri numbri, soovitava telefoni kasutamise aja, muu olulise teabe ning taotluse esitamise kuupäeva.

Kodukorra p 13.2.4. kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, telefoni päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 5 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata.

Eeltoodud regulatsioonist tuleneb, et ühe helistamiskorra minimaalseks tagatud ajaks on 5 minutit. Samas ei tulene sellest piirangut võimaldada kinnipeetavale vastavalt tema avalduse alusel pikemat telefoni kasutamise aega. Kohtu arvates on kaebajal võimalik vaidlustada vangla konkreetset keeldumist kaebajale helistamise lubamiseks pikemalt kui 5 minutit vaide korras ning taotleda kaebaja konkreetse avalduse, mille kaebaja peab enne helistamist vanglale esitamine ning kuhu tuleb märkida ka soovitav telefoni kasutamise aeg koos muu olulise teabega, mis võib kohtu arvates sisaldada endas ka teavet selle kohta, kui pikalt kaebaja soovib telefoni kasutada, rahuldamist.

Mis puudutab kaebaja soovi, et ta saaks helistada rohkem kui üks kord nädalas, siis sellist subjektiivset õigust kaebajale seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega ette nähtud ei ole. Vangla sisekorraeeskiri sätestab, et tagatud peab olema vähemalt üks kord nädalas helistamise võimalus ja mitte rohkem. Vanglal on küll õigus võimaldada kinnipeetavatele helistada rohkem kui üks kord nädalas, kuid vastavat kohustust kusagilt ei tulene. Selles osas on kaebajal võimalik teha üksnes vastav ettepanek vanglale, kuid vanglal puudub seadusest tulenev kohustus kaebaja ettepanekuga arvestada. Ettepanekutele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kaebaja ebaselgelt nõuet vaidemenetluses, leiab kohus, et esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ka ei saaks kaebaja hetkel kaebuse nõude muutmisega saavutada koheselt soovitud eesmärki, kuna kohus peaks kaebuse tagastama, kuna vaidemenetluses esitatud nõude esitamiseks puudub kaebajal subjektiivne õigus ning kaebaja nõue ei ole piisavalt selge, et seda menetleda. Kaebaja ei saaks selles osas ka kaebuse täpsustamisega kaebuse puudusi kõrvaldada, kuna täpsustatud nõudes ei ole kaebaja kohustuslikku kohteelselt menetlust läbinud. Ka ei saaks seda lugeda täpsustatud nõude osas läbituks põhjusel, et vangla pole vaiet tähtaegselt lahendanud.

Kohus leiab, et kõige otstarbekam oleks kaebajal täpsustada oma nõuet esmalt hetkel pooleliolevas vaidemenetluses ning alles peale vaidemenetluse läbimist ja vaide rahuldamata jätmise korral pöörduda juba sisulise kaebusega kohtu poole.

6. Juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja sooviks on tuvastada Tallinna Vangla toimingu – kaebaja 25.02.2014 vaide mittemenetlemise vastavalt seadusele – õigusvastasus, siis on ka sel juhul kaebajal olemas tõhusam õiguskaitse vahend ning esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nimelt tuleks vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamise asemel taotleda Tallinna Vangla kohustamist vaadata kaebaja 25.02.2014 vaie läbi ehk esitada kohustamiskaebus.

Sellisel juhul tuleb kaebajal esitada esmalt vanglale vaie taotledes kaebaja 25.02.2014 vaide lahendamist. Kui vangla seda vaiet ei rahulda, siis on kaebajal õigus pöörduda kohtu poole vastava kohustamisnõudega ja taotleda kohtult Tallinna Vangla kohustamist vaadata kaebaja 25.02.2014 vaie läbi.

Siinkohal selgitab kohus veelkord, et hetkel kohtule esitatud andmete kohaselt ilmselt kogu eeltoodud menetluse läbimine ei ole vajalik, kuna vangla on kohtule teatanud, et kaebaja vaide eelmenetlus on pooleli. Küll aga on vangla leidnud, et vaie on puudustega ning ilmselt teavitab sellest lähiajal kaebajat ning annab võimaluse vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Pärast seda, kui kaebaja puudused kõrvaldab, saab vangla kaebaja vaide lahendada või edastada seaduses sätestatud korras Justiitsministeeriumile, kellele kaebaja on oma vaide adresseerinud. Kes kaebaja vaide peab lahendama sõltub kaebaja poolt esitatavast täpsustatud nõudest.

Siinkohal juhib kohus kaebaja tähelepanu VangS § 11 lg 41, mille kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V.J.i esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 2 alusel.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik