3-13-2459/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-2459

Otsuse kuupäev

11. aprill 2014

Kohtunik

Mare Krull

Kohtuasi

Narva Arendus OÜ kaebus Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni

5. novembri 2013. a koosoleku protokolli osaliseks tühistamiseks ja

Narva linna kohustamiseks uue otsuse tegemiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Narva Arendus OÜ

Vastustaja Narva linn, esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Narva Arendus OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 12. mai 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet kuulutas välja eelläbirääkimistega pakkumise

Narva linnas aadressil Tallinna mnt 73 asuva kinnistu võõrandamiseks. Pakkumiste esitamise

tähtaeg oli 25. oktoober 2013 kell 14.00.

2. Narva Arendus OÜ esitas pakkumise kinnistu ostmiseks tähtaegselt. Pakkumises kinnitas

Narva Arendus OÜ, et nõustub eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega, et tal puuduvad

riiklike ja kohalike maksude võlgnevused ning et tema suhtes ei ole algatatud likvideerimis-

ega pankrotimenetlust. Narva Arendus OÜ lisas pakkumisele äriplaani, osanike otsuse,

maksuvõlgade puudumise tõendid, bilansi ja kasumiaruande ning osavõtutasu ja tagatisraha

tasumist tõendavate maksekorralduste koopiad.

3-13-2459

3. Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni 5. novembri 2013. a koosoleku protokollis leiti,

et Narva Arendus OÜ esitatud dokumendid ei vasta eelläbirääkimistega pakkumise

tingimustele. Nimelt ei esitanud Narva Arendus OÜ komisjoni hinnangul dokumenti, mis

tõendab Narva Arendus OÜ suutlikkust vajalike rahastajate leidmisel ja näitab ära

finantseerimisallikad. Samuti esitas Narva Arendus OÜ bilansi ja kasumiaruande ajavahemiku

17.−22. oktoober 2013 kohta, st kuue kalendripäeva kohta, mitte aga kuue kuu kohta, nagu

nõuti pakkumise tingimustes.

4. Kuna eelläbirääkimistega pakkumine Narva linnas aadressil Tallinna mnt 73 asuva kinnistu

võõrandamiseks nurjus, kuulutas Narva linn välja uue eelläbirääkimistega pakkumise.

5. Narva Arendus OÜ esitas 13. detsembril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva

Linnavalitsuse linnavarakomisjoni 5. novembri 2013. a koosoleku protokolli osaliseks

tühistamiseks ja Narva linna kohustamiseks kaebaja esitatud dokumentide vastavuse kohta

uue otsuse tegemiseks. Kaebaja hinnangul on protokolli näol tegemist haldusaktiga, mida

andes tuli teha kaalutlusotsus. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on

motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud

olulisi asjaolusid ega õiguse üldpõhimõtteid.

5.1. Kaebaja nimetas äriplaanis taotluslikult kaebaja eraisikutest osanikud Paul-Toomas Hage,

Ülo Hage, Aleg Kirsi, Eve Kirsi, Väino Põllumäe ja Oleg Uglovi. Need isikud on Narva

linnas asuva kolme kaubanduskeskuse omanikud ja seeläbi vastustajale tuntud isikud, olles

investeerinud Narva linnas asuvatesse äriühingutesse kümneid miljoneid eurosid ja loonud

hulgaliselt töökohti. Kaebaja osanike tehtud investeeringud Narvas, Tartus ja Pärnus ning

senine koostöö finantsasutustega viitavad üheselt suutlikkusele leida vajalikud rahastajad ja

on olulisteks asjaoludeks, millega vastustaja pidanuks arvestama.

5.2. Vastustaja viide kaebaja omakapitali suurusele ei ole asjakohane, hinnates kaebaja

suutlikkust rahastajate leidmisel. Vastustaja jättis tähelepanuta, et arendusprojekti

planeeritakse finantseerida optimaalses mahus investeeritavast omakapitalist, mitte

olemasolevast omakapitalist. Kaebaja viitas äriplaanis selgesõnaliselt investeeritavale

omakapitalile, milleks on näiteks omanike laenud. Vastustaja ei ole arvestanud olulist asjaolu,

et mistahes kolmanda isiku kinnitus võimaliku laenu andmise kohta ei tähenda kinnituse

andnud isiku jaoks kohustust laen ka väljastada. Sellise kohustuse tekitab üksnes laenuleping.

Seega ei saa osaniku või krediidiasutuse kinnituse puudumine laenu andmise kohta olla

selliseks asjaoluks, mis oma olemuselt toob automaatselt kaasa kaebaja suutlikkuse

mittetõendatuks lugemise. Kui vastustaja soovis kaebaja omanike kinnitusi laenude andmise

kohta, oleks ta pidanud kaebajale andma kinnituste esitamiseks võimaluse läbirääkimiste

faasis. Kaalutlusõigust teostades tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, st et kaebajalt ei saa

nõuda dokumente, mida pakkumise tegemise faasis ei ole kaebajal mõistlikult võimalik

esitada, nt võimalike krediidiasutuste otsused krediidi andmiseks.

5.3. Pakkumise tingimusena ei ole sätestatud, et pakkumisel saavad osaleda üksnes

äriühingud, kes on tegutsenud vähemalt kuus kalendrikuud, millest tuleneks otsene keeld

osaleda nendel äriühingutel, kes on tegutsenud vähem. Käesoleval juhul ei ole sellist

tingimust pakkumises sätestatud, mistõttu saab kuue kuu majandustegevuse aruande esitamise

nõuet tõlgendada üksnes selliselt, et eelneva kuue kuu majandustegevuse aruande esitamine

on võimalik ainult sellisel juhul, kui ühing on vähemalt kuus kuud tegutsenud, muudel

juhtudel mitte. Kaebaja asutati kõnealuse kinnistu ostmiseks. Uue äriühingu asutamine oli

kantud põhjusest, et olemasolevate äriühingute omanike struktuur ei hõlmanud kõiki

3-13-2459

kõnealuse kinnistu arendamisest huvitatud isikuid. Seetõttu puudus kaebajal ka eelneva kuue

kuu majandustegevus ning kaebaja esitas aruande mahus, mis oli võimalik, st ajavahemiku

17.−22. oktoober 2013 kohta.

6. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja taotles Narva linnas

aadressil Tallinna mnt 73 asuva kinnistu võõrandamiseks uuesti välja kuulutatud

eelläbirääkimistega pakkumise lõpetamist ja kõnealuse kinnistu võõrandamiseks mistahes

pakkumise väljakuulutamise keelamist kuni kaebuse osas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni.

7. Tartu Halduskohtu 23. detsembri 2013. a määrusega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus osaliselt ning peatati uuesti välja kuulutatud eelläbirääkimistega pakkumise menetlus

alates pakkumiste esitamise tähtaja möödumisest 6. jaanuaril 2014 kell 16.00 ja keelati

vastustajal Narva linnas aadressil Tallinna mnt 73 asuva kinnistu võõrandamine kuni

käesolevas haldusasjas lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Sama määrusega võttis kohus

kaebuse menetlusse.

8. Vastustaja palus 7. jaanuari 2014. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata.

8.1. Üks nõue, mille kaebaja pidi täitma, oli „pakkuja suutlikkuse tõendamine vajalike

rahastajate leidmisel, finantseerimisallikad”. Selle nõude kehtestamine oli põhjustatud

asjaolust, et kõnealune kinnistu müüakse investeeringute tegemise kohustusega, st et müüja

ehk vastustaja põhjendatud huviks on, et pakkujal oleks investeeringute tegemise võimalus.

Kaebaja seda nõuet ei täitnud.

8.2. Kaebaja viitas pakkumises selgelt sellele, et kavatseb kasutada finantseerimisallikatena

omakapitali ja laene. Kaebaja omakapital on 1815 eurot. Puuduvad krediidiasutuste või

muude laenuandjate kinnitused selle kohta, et nad on valmis finantseerima antud projekti.

8.3.

Kaebaja viitas sellele, et pakkuja osanikud rahastasid edukalt erinevaid

kinnisvaraprojekte Tartus, Pärnus ja Narvas, samas ei esitanud kaebaja ühtegi tõendit ega

kirjeldust selle kohta, missuguseid projekte, kelle poolt ja millal need olid realiseeritud.

Ühtegi tõendit selle kohta, et osanikud on valmis rahastama konkreetset arendusprojekti,

pakkuja ei esitanud. Vastustaja on kindel, et finantseerimise allikate olemasolu ei või olla

tõendatud sõnadega „ettevõtte krediidivõimelisust kinnitab pakkuja osanike poolt Tartusse,

Pärnusse ja Narva linna rajatud kinnisvaraobjektide edukaks finantseerimine ning toimimine”.

Lisaks tuleb rõhutada seda, et ainult fakt, et osanikud osalesid teiste äriühingute kaudu

kinnisvara arendamise projektides, ei tähenda seda, et nendel on praegu ja kohe olemas vabad

vahendid antud projekti rahastamiseks.

8.4. Otsuse tegemisel arvestati kõiki kaebaja väiteid, mis puudutasid finantseerimisallikate

olemasolu, ja nendele anti hinnang, mis on kajastatud vaidlustatud protokollis. Vastustajal on

kaalutlusõigus linnavara võõrandamise otsustamisel. Keegi ei tohi anda hinnangut linna

kaalutlustele, v.a juhul, kui kaalutlused on seadusvastased.

8.5. Lisaks tuli pakkujatel esitada majandustegevuse aruanne viimase kuue kuu kohta koos

kõikide lisadega vastavalt seadusele. Kaebaja esitas dokumendi, mis kajastab ajavahemikku

17.−22. oktoober 2013. Vastustaja on seisukohal, et esitatud dokument ei ole nõuetekohane

kahel põhjusel: see ei vasta raamatupidamise seadusest tulenevatele majandustegevuse

aruandele esitatavatele nõuetele ning see ei kajasta viimast kuute kuud. Kaebaja esitatud

dokumenti ei ole võimalik käsitada majandusaasta aruandena.

Nõudest esitada

3-13-2459

majandustegevuse aruanne viimase kuue kuu kohta tuleneb pakkujatele omakorda nõue

tegutseda vähemalt kuus kuud.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaebaja vaidlustas Narva Linnavalitsuse linnavarakomisjoni 5. novembri 2013. a

koosoleku protokolli osas, milles leiti, et kaebaja ei esitanud eelläbirääkimistega pakkumise

tingimustes ette nähtud dokumenti, mis tõendab pakkuja suutlikkust vajalike rahastajate

leidmisel ja finantseerimisallikaid, ning osas, milles leiti, et kaebaja esitas bilansi ja

kasumiaruande kuue kalendripäeva kohta, mitte aga kuue kuu kohta, nagu oli nõutud

pakkumise tingimustes. Kaebaja leiab, et viidatud osades on protokoll põhjendamata ja

kaalutlusvigadega.

11. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud protokolli näol on tegemist haldusaktiga, mida

andes tuli vastustajal teha kaalutlusotsus. Vastustaja märkis, et tal on kaalutlusõigus linnavara

võõrandamise otsustamisel ning keegi ei tohi anda hinnangut vastustaja kaalutlustele, v.a

juhul, kui kaalutlused on seadusvastased.

Kohus nõustub sellega, et vaidlustatud protokoll on haldusakt. Küll aga ei soostu kohus

sellega, et vaidlustatud haldusakti andmisel tegi vastustaja kaalutlusotsuse, mille sisu peaks

jääma kohtuliku kontrolli alt välja. Vastustajal on ulatuslik kaalumisruum otsustamaks,

millistele nõuetele peavad eelläbirääkimistega pakkumisel osaleda soovivad pakkujad ja

nende pakkumised vastama. Sellesse diskretsiooniruumi kohus üldjuhul sekkuda ei saa.

Kontrollides, kas esitatud pakkumised vastavad kehtestatud nõuetele, teostab vastustaja küll

hindamist, kuid see ei kujuta endast haldusorgani kontrollivaba hindamisruumi. Kohtul on

õigus ja kohustus kontrollida, kas vastustaja on pakkumise nõuetekohasusele andnud

õiguspärase hinnangu.

12. Esmalt kontrollib kohus vastustaja otsustust, et kaebaja ei esitanud eelläbirääkimistega

pakkumise tingimustes ette nähtud dokumenti, mis tõendab pakkuja suutlikkust vajalike

rahastajate leidmisel, finantseerimisallikaid.

13. Eelläbirääkimistega pakkumise väljakuulutamise teates märgiti, et pakkumises peavad

olema nõutud dokumendid, millest üks oli „pakkuja suutlikkuse tõendamine vajalike

rahastajate leidmisel, finantseerimisallikad“ (tl 5 pöördel).

Kaebaja märkis pakkumises (tl 8 pöördel): „Arendusprojekti planeeritakse finantseerida nii

krediidiasutustelt kaasatava laenukapitali kui optimaalses mahus investeeritava omakapitali

abil (finantseerimisallikad). Ettevõtte krediidivõimelisust kinnitab pakkuja osanike poolt

Tartusse, Pärnusse ja Narva linna rajatud kinnisvaraobjektide edukas finantseerimine ning

toimimine (pakkuja suutlikkuse tõendamine vajalike rahastajate leidmisel).“ Äriideed

iseloomustades selgitas kaebaja (tl 8): „Narva Arendus OÜ asutajad ja aktsionärid on alates

1997. aastast investeerinud Narva linna arengusse läbi erinevate ettevõtete (Astri-Narva AS,

Astri Valdus OÜ, FAMA Invest OÜ, AS NTT) kokku üle 50 miljoni euro. Tänaseks edukalt

tegutsevate investeeringute hulka kuuluvad ASTRI Keskus (AS Astri-Narva), FAMA Keskus

(OÜ FAMA Invest), TEMPO Keskus (Astri Valdus OÜ) ja AS-le NTT kuuluv

lauatennisereketite tootmisettevõte.“

3-13-2459

Vaidlustatud protokollis märkis vastustaja (tl 12 pöördel): „Enampakkumise tingimuste

kohaselt pakkuja peab esitama pakkumuses dokumendi, mis tõendab pakkuja suutlikkust

vajalike rahastajate leidmisel, finantseerimisallikad. Esitatud pakkumuses on üldsõnaliselt

määratud, et finantseerimisallikateks on laenukapital või omakapital. Lähtudes esitatud

majandusaasta aruandest on pakkuja omakapital 1815 EUR. Samuti puuduvad

krediidiasutuste või muude isikute kinnitused laenu andmise kohta. Selleks, et tõendada

rahaallikate olemasolu Pakkuja viitab sellele, et Pakkuja osanikele kuuluvad

kinnisvaraobjektid Tartus, Narvas ja Pärnus. ÄS § 135 lg. 2 kohaselt osanik ei vastuta

isiklikult osaühingu kohustuste eest. Seega osanikel olemasolev vara ei või olla rahaallikate

olemasolu tõendiks.“

14. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja jättis otsust tehes arvestamata kaebaja osanike

investeeringud Narvas, Tartus ja Pärnus ning senise koostöö finantsasutustega, mis kaebaja

arvates viitavad üheselt suutlikkusele leida vajalikud rahastajad. Kaebaja märkis kaebuses, et

kaebaja osanikud on Narvas asuva kolme kaubanduskeskuse omanikud ja seeläbi vastustajale

tuttavad isikud, olles investeerinud Narvas asuvatesse äriühingutesse kümneid miljoneid

eurosid.

Samuti viitas kaebaja sellele, et vastustaja jättis tähelepanuta, et kaebaja kavatseb

arendusprojekti finantseerida optimaalses mahus investeeritavast omakapitalist, milleks on

näiteks omanike laenud, mitte olemasolevast omakapitalist.

Kaebaja märkis kaebuses ka, et vastustaja ei ole arvestanud asjaolu, et isiku kinnitus

võimaliku laenu andmise kohta ei tähenda kohustust laen ka väljastada, vaid sellise kohustuse

tekitab üksnes laenuleping, mistõttu ei saa osanike või krediidiasutuse kinnituste puudumine

automaatselt kaasa tuua kaebaja suutlikkuse mittetõendatuks lugemist. Kaebaja leidis, et kui

vastustaja soovis kaebaja omanike kinnitusi laenu andmise kohta, oleks vastustaja pidanud

nende esitamiseks andma võimaluse läbirääkimiste faasis. Lisaks märkis kaebaja, et temalt ei

saanud eeldada ja nõuda dokumente, mida pakkumiste tegemise faasis ei olnud tal mõistlikult

võimalik esitada, näiteks võimalike krediidiasutuste otsused krediidi andmiseks.

15. Vaidlustatud protokolli põhjendustest nähtuvalt leidis vastustaja muu hulgas, et kaebaja

olemasolev omakapital ei ole finantseerimisallikana piisav ning kaebaja ei ole esitanud

krediidiasutuste või muude isikute kinnitusi laenu andmise kohta. Seega on vastustaja

käsitlenud nii kaebaja osanike kui ka krediidiasutuste võimalikke laene, leides sisuliselt, et

laenude saamine ei ole piisaval määral tõendatud. Kaebaja piirdus pakkumises paljasõnalise

väitega, et finantseerimisallikateks on laenukapital ja optimaalses mahus investeeritav

omakapital, esitamata seejuures ühtegi tõendit. Kohus ei nõustu täielikult kaebaja

seisukohaga, et vastustaja oleks pidanud andma talle võimaluse osanike laenukinnituste

esitamiseks läbirääkimiste faasis ning krediidiasutuste laenuotsuseid ei olnud tal mõistlikult

võimalik esitada. Analüüsides nõuet, et pakkuja peab esitama dokumendi, milles kajastuksid

„pakkuja suutlikkuse tõendamine vajalike rahastajate leidmisel, finantseerimisallikad“, pidi

mõistlikule isikule olema arusaadav, et pakkujal tuleb esitada tõendid, mis näitaksid veenvalt

ära, et pakkujal on piisava tõenäosusega võimalik leida vajalikud rahastajad. Sellisteks

tõenditeks võivad olla näiteks laenu andmise kinnitus või krediidiasutuse esialgne positiivne

hinnang laenu saamise tõenäosusele. Järelikult tulnuks kaebajal juba pakkumises esitada tema

osanike kinnitused laenu andmise kohta ning krediidiasutuse vastav kinnitus või esialgne

positiivne hinnang laenu saamise tõenäosusele. Narva Linnavolikogu 9. juuni 2005. a määruse

nr 18 „Linnavara võõrandamise kord“, millele viidati ka eelläbirääkimistega pakkumise

3-13-2459

väljakuulutamise teates, § 58 ls 1 kohaselt on linnavarakomisjonil õigus mitte lubada

eelläbirääkimistele neid pakkujaid, kelle pakkumisi ja tagatisi peab linnavarakomisjon

ebapiisavateks, või kui pakkuja ei esitanud vajalikke dokumente. Seega ei olnud vastustajal

kohustust lubada kaebajat eelläbirääkimiste faasi ja anda talle siis võimalus tema osanike

laenukinnituste esitamiseks.

16. Samuti on vastustaja protokollis sisuliselt võtnud seisukoha kaebaja väite osas, et kaebaja

suutlikkust vajalike rahastajate leidmisel tõendavad tema osanike poolt Tartusse, Pärnusse ja

Narva rajatud kinnisvaraobjektide edukas finantseerimine ning toimimine. Kohtu arvates pidi

keskmine mõistlik isik sellisest üldsõnalisest väitest aru saama nii, et kuna kaebaja osanikud

on varasemalt leidnud vahendid projektide rahastamiseks, tõendab see, et nad leiavad ka

kõnealuses pakkumises kirjeldatud projekti rahastamiseks vahendid. Protokollist nähtuvalt

leidis vastustaja, et kaebaja ei esitanud krediidiasutuste ega oma osanike kinnitusi laenu

andmise kohta pakkumises kirjeldatud projekti rahastamiseks ning osanike vara iseenesest ei

ole finantseerimisallikate olemasolu tõendiks. Vastustaja märkis 7. jaanuari 2014. a vastuses

kaebusele täiendavalt, et hindab pakkumist konkreetsete andmete pinnalt. Vastustaja selgitas,

et tema jaoks on tähtis olla kindel selles, et kinnistu ostjal on olemas võimalused kinnistu

arendamiseks. Ainult see fakt, et kaebaja osanikud osalesid teiste äriühingute kaudu

kinnisvara arendamise projektides, ei tähenda, et nendel on praegu ja kohe olemas vabad

vahendid pakkumises kirjeldatud projekti rahastamiseks. Kohtu arvates saab eeltoodud

põhjendusi vastustaja 5. novembri 2013. a protokolli õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta,

lugemata siiski protokolli puudulikult põhjendatuks. See, et kaebaja poolt kohtumenetluses

esitatud väidete ümberlükkamiseks esitab vastustaja haldusaktis väljendatud põhimotiivide

toetuseks täiendavaid põhjendusi, ei viita iseenesest haldusakti põhjendamispuudustele ega

tähenda haldusakti põhjendamise lubamatut ülekandumist kohtumenetlusse (Riigikohtu

halduskolleegiumi 20. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-87-13, p 16). Kohtu hinnangul on

vastustaja piisavalt põhjendanud, miks kaebaja eeltoodud väide ei tõenda tema suutlikkust

vajalike rahastajate leidmisel, ning need põhjendused on veenvad.

17. Järgnevalt kontrollib kohus vastustaja otsustust, et kaebaja ei täitnud nõuet esitada viimase

kuue kuu majandustegevuse aruanne koos lisadega vastavalt seadusele.

18. Eelläbirääkimistega pakkumise väljakuulutamise teates märgiti, et pakkumises peab olema

ka „viimase 6 kuu majandustegevuse aruanne koos lisadega (vastavalt seadusele)“ (tl 5

pöördel).

Kaebaja esitas koos pakkumisega bilansi ja kasumiaruande ajavahemiku 17.−22. oktoober

2013 kohta.

Vaidlustatud protokollis märkis vastustaja (tl 13): „Pakkuja esitas bilansi ja kasumiaruande

17.10 – 22.10.2013.a ajavahemiku eest, st esitas kasumiaruande 6 kalendripäeva kohta, mitte

aga 6 kuu kohta, nagu oli nõutud pakkumise tingimustes.“

19. Kaebaja leidis kaebuses, et eelläbirääkimistega pakkumise tingimusena ei ole sätestatud,

et pakkumisel saavad osaleda üksnes äriühingud, mis on tegutsenud vähemalt kuus kuud,

mistõttu saab kõnealust tingimust tõlgendada ainult selliselt, et eelneva kuue kuu

majandustegevuse aruande esitamine on võimalik üksnes juhul, kui äriühing on vähemalt

kuus kuud tegutsenud. Kui majandustegevus on kestnud vähem kui kuus kuud, esitatakse

aruanne kogu tegutsemisperioodi kohta.

3-13-2459

Kaebaja on seisukohal, et pakkumises nõutud tingimuse saab täita vaid juhul, kui see on

võimalik. Kaebaja arvates toetab tema käsitlust asjaolu, et näiteks füüsiline isik ei saanuks

üldse esitada viimase kuue kuu majandustegevuse aruannet, samuti kinnitust, et tema suhtes ei

ole algatatud likvideerimismenetlust. Sarnaselt eeltoodule ei oleks teise pakkumise esitanud

AS WÜRTH pidanud põhikirja kohaselt esitama nõukogu otsust, kui tema igapäevane

majandustegevus olnuks seotud kinnisvara arendamisega.

20. Kohus on seisukohal, et keskmine mõistlik isik pidi aru saama, et nõudest esitada

„viimase 6 kuu majandustegevuse aruanne koos lisadega (vastavalt seadusele)“ tuleneb

juriidilistele isikutele ka nõue tegutseda vähemalt kuus kuud. Kui vastustaja oleks pidanud

lubatavaks, et pakkumisel osalevad ka juriidilised isikud, kes on tegutsenud vähem kui kuus

kuud, oleks ta selle pakkumise nõuetes eraldi välja toonud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega,

et kuna kaebajal ei olnud võimalik kõnealust nõuet täita, tuleb seda näha analoogilise

olukorrana näiteks sellega, kui füüsilisel isikul ei ole võimalik esitada majandustegevuse

aruannet või kinnitust, et tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, või juriidilisel

isikul, kelle igapäevane majandustegevus on seotud kinnisvara arendamisega, puudub

põhikirja kohaselt vajadus esitada nõukogu otsus pakkumisel osalemiseks. Kaebajal puudub

õigus nõuda, et eelläbirääkimistega pakkumise tingimusi tõlgendataks tema huvidest

lähtuvalt. Kuna kaebaja esitas oma majandustegevust puudutavad dokumendid kuue

kalendripäeva kohta, ei ole kaebaja kõnealust nõuet täitnud. Vastavas osas on vaidlustatud

haldusakt põhjendatud.

21. Väite, et kaebaja ei esitanud ka seaduse nõuetele vastavat majandustegevuse aruannet ning

tema esitatud dokumendid ei ole käsitatavad majandustegevuse aruandena, tõi vastustaja välja

alles kohtumenetluses. Vaidlustatud protokollist seda etteheidet ei nähtu, vastupidi, vastustaja

on protokollis kaebaja esitatud bilanssi ja kasumiaruannet nimetanud majandusaasta

aruandeks (tl 12 pöördel, allmärkus nr 1). Kuna kohus ei ole veendunud, et vastustaja sellest

põhjendusest otsuse tegemisel lähtus ega otsinud seda alles kohtumenetluses, jätab kohus selle

väite tähelepanuta.

22. Kohus möönab, et vaidlustatud protokolli põhjendus on napp, kuid see ei tähenda, et

haldusakti põhjendus ei vastaks vähemalt seadusega nõutud ja õiguste kaitsmiseks vajalikule

miinimumstandardile. Teades neid põhjendusi, on kaebajal olnud võimalik realiseerida oma

kaebeõigust ning kohtul on olnud võimalik kontrollida vastustaja otsustuste õiguspärasust.

Edaspidises praktikas võiks vastustaja siiski panna haldusaktide põhjendamisele rohkem

rõhku suurendamaks tõenäosust, et haldusakti põhjendus veenab selle adressaati, ning

vältimaks seeläbi võimalikke kohtuvaidlusi.

23. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõue jätta rahuldamata.

24. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Sama seadustiku § 109 lg 1 ls-te 3 ja 4 kohaselt esitatakse kirjalikus

menetluses kohtule menetluskulude väljamõistmiseks menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kuna vastustaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, ei mõista kohus vastustaja kasuks menetluskulusid välja ning

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3-13-2459

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Krull

kohtunik