Legislator Case Law & Legislation
3-14-263/11 AI generated

3-14-263/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-263/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Allar Harkmann esitas 09.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigikohtu tegevusetuse põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks, 12.01.2014, 18.01.2014 ja 19.01.2014 taotlustele vastamise kohustamiseks ning kaebaja õigussubjektsuse määratlemiseks ja õigussubjektina tunnustamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel koos majandusliku seisundi teatisega.

Legislator headnote

AI generated

3-14-263/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kohus selgitas 13.03.2014. a määruses, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus sätestab vastava kohtumenetluse korra ja pädevuse ning sooritamata toimingute peale ei saa esitada põhiseaduse vastaseks tunnistamise taotlust. Kuna kaebaja esitas esialgses kaebuses toimingu sooritamiseks kohustamise nõude, siis andis kohus kaebajale võimaluse esitada täiendav õigusvastasuse tuvastamise nõue, kui kaebaja leiab, et see on vajalik tema õiguste kaitseks.

Keywords

AI generated
obligation to register authorisation requirement obligation to advance costs lack of shareholder standing cost sharing of the insured liability of the insurer
AI generated
3-25-2305/9
X. X (kaebaja) esitas 12.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse (dtl 1) Riigikohtu peale. Tartu Halduskohus andis 16.07.2025 määrusega (dtl 6–8) asja kohtualluvuse järgi üle
3-11-21/6
V J esitas 04.01.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Halduskohtu tegevus ja teha halduskohtule kohustav ettekirjutus kaebaja poolt taotletud materjalide tagastamiseks haldusasjas 3-10-1788. Tartu Halduskohtu 14.01.2011.a määrusega tagastati V J kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel, kuna kohus ei ole haldusorganiks ning kohtu tegevust või tegevusetust ei saa vaidlustada halduskohtus.
3-13-70090/11
Allar Harkmann esitas 24.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Halduskohtu tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning 19.11.2013 ja 20.11.2013 teabenõuetele vastamise kohustamiseks.
3-18-1044/4
R. L esitas 18. aprillil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja kirjeldab haldusasja nr 3-18-243 toimikuga tutvumist ning väljendab selles osas rahulolematust. Kaebaja taotleb kohtult määrust, millega arvestataks ühte karistusest kantud päeva kahe päevana alates Tartu Halduskohus jättis 12. veebruari 2019. a määrusega R. L i kaebuse nõude ja eesmärgi väljaselgitamiseks käiguta. Kaebajal tuli kohtule teatada, millise nõude ta kohtule esitab ning esitada kohtule andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus.
3-08-2405/170
Riigikontrolli 26. augusti 2008. a kontrolliaruande "Eluruumide üürile andmine Tallinna linnas. Kas ja kuidas Tallinna linn tagab isikutele eluaseme?" kohaselt auditeeriti Tallinna linnas eluruumide üürile andmise korraldust. Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigikontrolli nimetatud kontrolliaruande õigusvastasuse tuvastamiseks ja Riigikontrolli kohustamiseks lükkama enda kulul ümber kontrolliaruandes sisalduvad ebaõiged andmed.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-263 Määruse kuupäev

11. aprill 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Allar Harkmanni kaebus Riigikohtu tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks, 12.01.2014, 18.01.2014 ja 19.01.2014 taotlustele vastamise kohustamiseks ning kaebaja õigussubjektina tunnustamiseks Resolutsioon Tagastada Allar Harkmanni kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Allar Harkmann esitas 09.03.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Riigikohtu tegevusetuse põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks, 12.01.2014, 18.01.2014 ja 19.01.2014 taotlustele vastamise kohustamiseks ning kaebaja õigussubjektsuse määratlemiseks ja õigussubjektina tunnustamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel koos majandusliku seisundi teatisega.

2. Tartu Halduskohus jättis 13.03.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Määruse kohaselt tuleb kaebajal esitada kohtule allkirjastatud kaebus, täpsustada kaebuse nõudeid ning esitada riigilõivust vabastamise taotluse juurde enda pangakonto väljavõte.

3. A. Harkmann esitas 18.03.2014 Tartu Halduskohtule e-kirja teel taotluse menetlusabi saamiseks, milles palub, et kohus eraldaks ja maksaks talle välja rahalised vahendid kaebuse iseseisva paberdokumendina käsikirjaliselt allkirjastamiseks ja kohtule edastamiseks. Kaebaja sõnul puuduvad tal selleks finantsilised vahendid.

4. Tartu Halduskohus jättis 20.03.2014. a määrusega menetlusabi taotluse rahaliste vahendite väljastamiseks läbi vaatamata ning andis kaebajale täiendavalt aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 31.03.2014.

5. A. Harkmann allkirjastas kaebuse 25.03.2014 Tartu Halduskohtu kantseleis ning esitas 30.03.2014 Tartu Halduskohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks (pealkirjastatud taotlus). Avalduse kohaselt puudub kaebajal pangas konto ning ta palub nõuda vastavad andmed välja pankadelt. Kaebaja ei soovi esitada kaebust Riigikohtu vastu, vaid Riigikohtu esimehe

P. Pikamäe vastu. Kaebaja hinnangul puudub kohtul võimalus vastustaja sooritamata toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamata jätmiseks. Kaebaja taotlustele vastamiseks kohustamise nõude osas leidis kaebaja, et kaebus ja selle lisad on piisavalt selged. Kaebaja esitas taotluse halduskohtumenetluse seadustiku põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks osas, mis ei võimalda kohtul tagada kaebaja põhiõiguste ja vabaduste täitmist.

6. Riigikohus teatas 09.04.2014. a vastuses kohtunõudele, et Riigikohus on vastanud

A. Harkmanni 12.01.2014. a pöördumistele e-kirjaga 15.01.2014 ning A. Harkmanni 18.01.2014 ja 19.01.2014. a pöördumistele e-kirjaga 29.01.2014. Vastav kirjavahetus on edastatud kohtule vastuse lisadena.

Kohtu seisukoht

7. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses on kaebaja esitanud kohtule kolm nõuet. Kohus võtab kõigepealt seisukoha vastustaja tegevuse põhiseadusvastaseks tunnistamise nõude menetlemise osas (I). Seejärel otsustab kohus kohustamisnõude menetlemise ning õigussubjektsuse määratlemise ja õigussubjektina tunnustamise nõude menetlemise (II). Viimasena esitab kohus selgitused ja annab hinnangu kaebaja poolt esitatud taotlustele (III).

I

8. Kaebaja esitas kaebuses nõude vastustaja tegevuse põhiseadusvastaseks tunnistamiseks.

Kohus selgitas 13.03.2014. a määruses, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus sätestab vastava kohtumenetluse korra ja pädevuse ning sooritamata toimingute peale ei saa esitada põhiseaduse vastaseks tunnistamise taotlust. Kuna kaebaja esitas esialgses kaebuses toimingu sooritamiseks kohustamise nõude, siis andis kohus kaebajale võimaluse esitada täiendav õigusvastasuse tuvastamise nõue, kui kaebaja leiab, et see on vajalik tema õiguste kaitseks.

Kaebaja leidis 30.03.2014 esitatud avalduses, et kohtul puudub võimalus vastustaja sooritamata toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamata jätmiseks. Sooritamata toimingute põhiseadusevastaseks tunnistamise nõude osas viitas kaebaja kohtu juhistele õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisest, kuid ei avaldanud soovi õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks ning jäi kindlaks põhiseadusvastaseks tunnistamise nõudele.

9. Kohus selgitab veelkord, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus sätestab vastava kohtumenetluse korra, mille kohaselt sooritamata toimingute peale ei saa esitada põhiseaduse vastaseks tunnistamise taotlust. Kaebajal on õigus pöörduda halduskohtu poole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-s 2 toodud nõuetega. Sooritamata toimingu osas on võimalik taotleda tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 6, kui on täidetud HKMS § 45 lg-s 2 nimetatud tingimused tuvastamiskaebuse esitamiseks, või õigus taotleda toimingu sooritamist vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 2.

10. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikas (vt RKHKm 3-3-1-11-13, p 17) ja halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on leitud, et kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kui kaebuses on esitatud ebaõige nõudeliik, kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kaebusega ei ole kaebaja eesmärk saavutatav. Kohus selgitas kaebajale, et põhiseadusevastaseks tunnistamise nõue ei ole sobiv nõue ning selgitas, millise nõudega kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta. Kaebaja ei avaldanud soovi nõude muutmiseks ning jäi kindlaks esialgsele nõudele sooritamata toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse sooritamata toimingute põhiseadusevastaseks tunnistamise nõude osas selle esitajale HKMS §

121 lg 2 p 2 alusel.

II

11. Kaebaja esitas kaebuses nõude tema poolt 12.01.2014, 18.01.2014 ja 19.01.2014 Riigikohtu esimehele adresseeritud taotlustele vastamise kohustamiseks.

Riigikohtu vastusest halduskohtu päringule nähtub, et Riigikohus on kaebaja teabenõuetele vastanud 15.01.2014 ja 29.01.2014 e-kirjadega. Kohtu hinnangul on kaebaja saanud vastuse oma teabenõuetele, seega on ta saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi juba enne kaebuse esitamist halduskohtule.

12. Kaebaja taotlus kohustada vastustajat määratlema kaebaja õigussubjektus on õiguslikult arusaamatu. Kohtuasja toimikusse lisatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ei käsitleta õigussubjektina, kuna Riigikohus on kaebaja teabenõuetele avaliku teabe seaduse kohaselt vastatud.

13. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Kaebajal puudub käesoleval juhul ilmselgelt kaebeõigus kohustamisnõude ja õigussubjektsuse määratlemise nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude ja õigussubjektsuse määratlemise nõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

III

14. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

15. Kohus selgitab täiendavalt, et kuigi kaebaja on suunanud oma kaebuse Riigikohtu esimehe vastu isiklikult, on vastustajaks HKMS § 17 lg-st 2 tulenevalt siiski riigiasutus, mitte ametiisik eraldiseisvalt. Seega oleks käesoleval juhul vastustajaks Riigikohus. Samuti märgib kohus, et HKMS § 18 lg 1 kohaselt teeb vastustaja kindlaks kohus, lähtudes vaidluse esemest ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.

16. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning HKMS-i põhiseadusevastaseks tunnistamist osas, mis ei võimalda kohtul tagada kaebaja põhiõiguste ja vabaduste täitmist. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse ja halduskohtumenetluse seadustikku puudutava põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik