1-13-11366/17 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2014. a, Tallinn

kirjalikus menetluses

Kohtuasja number

1-13-11366

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Pavel Gontšarov ja Urmas Reinola

Kriminaalasi

Karen Džagarjani süüdistuses KarS § 424 järgi

lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17.01.2014. a otsus

Apellant

Süüdistatav

Prokurör

Paul Pikma

Süüdistatav

Karen Džagarjan

ik 38704150275; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: Kotka 1-58,

Tallinn; emakeel armeenia keel; põhiharidusega; ametlik töökoht

puudub.

Kahtlustatavana kinni peetud 09.06.2013 kuni 10.06.2013, alates

10.06.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 06.06.2013 otsusega

KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 2 kuud, mis jäeti

KarS § 74 lg 1, 3 alusel 18-kuulise katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata, karistusest on ära kandmata 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva

vangistust

Kaitsja

Juho-Enn Aule

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Karen Džagarjani apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu

17.01.2014. a otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus mõistis 17.01.2014. a otsusega K. Džagarjani KarS § 424 järgi süüdi selles, et

1 (3)

ta juhtis 09.06.2013 kella 16.28 ajal Tallinnas Tulika tn 64A maja juures sõiduautot BMW 520i (reg

nr 027AXX) joobeseisundis olles.

Kohus karistas K. Džagarjani 4-kuulise vangistusega. Kuna kohus arutas kriminaalasja

lühimenetluse korras, vähendas maakohus seda karistust 1/3 võrra, s.o 2 kuu ja 20 päevani. Kuna

K. Džagarjan pani aga kuriteo toime katseajal, liitis kohus 2 kuule ja 20 päevale KarS § 65 lg 2 ja §

74 lg 5 alusel Harju Maakohtu 06.06.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, milleks

oli 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Liitkaristuseks jäi seega 1 aasta 4 kuud ja 19 päeva

vangistust, millest kohus luges omakorda kantuks 2 päeva vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldas maakohus K. Džagarjani suhtes lisakaristust, võttes talt 10 kuuks

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse.

2.1 Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Džagarjan, kes taotleb maakohtu

otsuse tühistamist põhikaristuse kohaldamise osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega

asendaks mõistetud vangistus KarS § 69 lõike 1 alusel üldkasuliku tööga.

Apellant ei vaidlusta seda, et ta pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuid rõhutab,

et ta tunnistab ja kahetseb toimunut.

K. Džagarjan leiab, et tema vangistuse ärakandmisele asumine ei too ühiskonnale ega riigile kasu.

See-eest oleks võimalik riigile kasulik olla üldkasulikku tööd tehes.

Veel märgitakse apellatsioonis, et K. Džagarjan on kutsealune. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS)

§ 40 lõike 1 punkti 4 alusel on kutsealune kohustatud ilmuma Kaitseressursside Ametisse vajalike

toimingute tegemiseks ning KVTS § 40 lõike 1 punkti 5 alusel on kutsealune kohustatud osalema

määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ja arstliku komisjoni esimehe suunamisel

täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama nõutavad terviseseisundit

tõendavad dokumendid. K. Džagarjan on saanud kutse ilmuda 06.02.2014 terviseseisundi

hindamiseks Kaitseressursside Ametisse arstlikku komisjoni. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib

Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha kuni 640 euro ulatuses.

Sõltuvalt arstliku komisjoni otsusest võidakse K. Džagarjan võtta ajateenistusse. Apellatsioonis

leitakse, et ajateenistus võib aidata K. Džagarjanil vabaneda narkosõltuvusest.

2.2 Apellatsioonile oli lisatud tõenditena Kaitseressursside Ameti kutse ja teate koopia. Nimetatud

tõendite vastu võtmisest ringkonnakohus 20.03.2014. a määrusega keeldus, tuginedes sellele, et

Harju Maakohus arutas kriminaalasja süüdistatava taotluse alusel lühimenetluse korras.

Lühimenetluses arutatakse kriminaalasja KrMS § 233 lg 1 kohaselt kriminaaltoimiku materjalide

põhjal, mis tähendab, et kohtumenetluses, sh apellatsioonimenetluses ei ole võimalik uusi tõendeid

esitada.

3. Apellatsiooni kohta esitas oma seisukoha prokurör, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata.

Prokurör on seisukohal, et Harju Maakohtu 17.01.2014 otsus on põhjendatud ja seaduslik ning on

rajatud kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele ja asjaoludele, mille kohta pooled avaldasid oma

arvamust kohtuvaidluse käigus. Apellatsioonis esitatud põhjendused, mille alusel apellant palub

asendada temale kohtuotsusega mõistetud reaalne vangistus üldkasuliku tööga, ei anna alust

karistuse muutmiseks. Harju Maakohus on kohtuotsuses selgelt põhistanud reaalse vangistuse kui

karistuse kohaldamise vajalikkust ning prokurör nõustub täielikult kohtuotsuses äratooduga.

Maakohtu põhistusi prokuröri abi arvates ei kaalu üles apellandi soov olla riigile kasulik

ühiskondlikult kasuliku töö tegija ja kaitseväeteenistusse asujana.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei

ole.

2 (3)

4.1 Seoses apellatsiooni väitega, et K. Džagarjan tunnistab ja kahetseb toimunut, märgib

ringkonnakohus, et maakohtu istungi protokollis (toim.l. 45-46) on märgitud, et kohtuniku

küsimusele, kas ta tunnistab end süüdi, on K. Džagarjan vastanud, et ta end süüdi ei tunnista. Ka

kahtlustatavana on K. Džagarjan eitanud kuriteo toimepanemist (toim.l. 21). Ka ei nähtu

kohtuistungi protokollist, et K. Džagarjan oleks maakohtus avaldanud kahetsust. Seega on

maakohtu otsuses igati põhjendatult märgitud, et kohus ei tuvastanud, et esineks karistust

kergendavaid asjaolusid. Kahetsuse avaldamist alles apellatsioonis, milles vaidlustatakse mõistetud

karistust, ei pea ringkonnakohus puhtsüdamlikuks, kuna esitatud ei ole ühtegi põhjendust, miks

avaldas K. Džagarjan kahetsust alles apellatsioonis ja seetõttu on alust arvata, et tegemist on

formaalse kahetsusavaldusega lootuses, et tänu sellele leevendatakse karistust. Seega ei pea

ringkonnakohus apellatsioonis väljendatud kahetsust puhtsüdamlikuks, mistõttu ei ole tegemist

karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.

4.2 Nagu ka prokuröri vastuses märgitud, on maakohus otsuses põhjendanud seda, miks ta ei pea

võimalikuks asendada K. Džagarjanile mõistetud karistust üldkasuliku tööga. Otsuses on toodud

välja, et kuritegu on pandud toime katseajal. Veel näitas maakohtu hinnangul eelmise otsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramise vajadust asjaolu, et kriminaalhooldusametnik on kohtule

esitanud erakorralise ettekande taotlusega mõistetud karistus täitmisele pöörata, sest süüdistatav ei

järgi kontrollnõudeid. Neist asjaoludest tulenevalt leidis kohus, et süüdistatav on oma käitumisega

katseajal üheselt näidanud, et ta käitub kriminaalhooldust takistavalt ning jätkab süütegude

toimepanemist.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu argumendid on igati asjakohased, kuna tingimused, millele

süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise ajal allutatud on, sarnanevad KarS § 69 lg-st 4, 6 ja 7

tulenevalt nendele, mis on ette nähtud KarS § 74 lg 1 alusel karistuse tingimisi täitmisele pööramata

jätmise korral. Apellatsioonis ei ole esitatud argumente eespool kirjeldatud maakohtu seisukoha

ümberlükkamiseks – apellatsioonist ei nähtu, millised asjaolud võiksid seekord anda kohtule alust

veendumuseks, et risk, et K. Džagarjan paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo või

muul moel rikuks tingimusi, oleks väike. Apellatsioonis märgitakse üksnes, et K. Džagarjan oleks

üldkasulikku tööd tehes riigile kasulikum kui vanglas viibides. Selline argument ei oma aga

karistuse mõistmisel tähtsust. KarS § 56 lg 1 kohaselt peab karistus vastama isiku süüle, arvestama

õiguskorra kaitsmise huvisid ja aitama mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest. Just nende nõuetega on maakohtu otsuses esitatud põhjendustest nähtuvalt

arvestanud maakohus.

4.3 Seoses väitega, et vangistuse kandmisele asumisel ei saa K. Džagarjan täita kutsealuse

kohuseid, nendib ringkonnakohus, et KVTS § 38 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt ei kutsuta ajateenistusse

kutsealust, kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse

lõpetamiseni ega kutsealust, kes kannab vabadusekaotuslikku karistust. Seega asjaolu, et

K. Džagarjan on kutsealune, ei välista tema karistamist vangistusega ega selle karistuse täitmist. K.

Džagarjani ilmumist 06.02.2014 Kaitseressursside Ametisse arstlikku komisjoni mõistetud karistus

kuidagi takistada ei saa, kuna selleks kuupäevaks ei olnud otsus jõustunud ega karistust täitmisele

pööratud.

5. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni

rahuldamata ja Harju maakohtu otsuse muutmata.

Sten Lind

Pavel Gontšarov

Urmas Reinola

3 (3)