3-13-2437/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-2437

Otsuse kuupäev

10.04.2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

remontida ja tagastada talle kuuluv ratastool või

alternatiivselt lubada uue ratastooli saatmist vabadusest

Asja läbivaatamise kuupäev

12.03.2014; 13.03.2014

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lebedev

Vastustaja Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Jätta Nikolai Lebedevi kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 12.05.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 01.10.2013. a andis kinni peetav isik Nikolai Lebedev oma isikliku ratastooli vanglas remonti.

03.10.2013. a esitas kaebaja vanglale pöördumise, milles palus teada anda, millal ta saab oma isikliku

ratastooli kätte. 07.10.2013. a esitas kaebaja vangla direktorile ja meditsiiniosakonna juhatajale

taotlused, milles palus luba saada vabadusest uus ratastool, kuna tema isiklik ratastool on katki.

07.10.2013. a esitas kaebaja vanglale avalduse, milles andis teada, et rahaliste vahendite puudumise

tõttu ei ole ta nõus ratastooli remondi eest tasuma. Samuti puudub tal selline kohustus. Kaebaja palus

ratastooli endale tagastada, kui vangla ei ole nõus ratastooli remontima. 15.10.2013. a esitas kaebaja

vanglale teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, milles viitas 03.10.2013. a esitatud pöördumisele ja

palus tagastada temale katkine ratastool, kuna ta ei ole nõus maksma remondi eest. 18.10.2013. a esitas

kaebaja veelkord vanglale teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, milles palus informeerida, millal

temale tagastatakse isiklik ratastool, mis võeti remonti.

2. Tartu Vangla 25.10.2013. a vastusega (reg nr 2-3/3239-2; 6-24/8554-2; 2-3/3278-2; 2-3/3376-2; 2-

3/3439-2) anti vastus kaebaja pöördumistele ning jäeti tema taotlus rahuldamata. Taotlus ratastooli

kätteandmiseks jäeti rahuldamata põhjusel, et ratastooli rehvid on katki ja selle juhtimine on

raskendatud, mis kujutab kasutamisel ohtu nii kaebajale endale kui ka vanglaametnikele. Kehtivad

õigusnormid ei kohusta aga vanglat kandma kaebaja ratastooli remontimisega seotud kulutusi. Taotlus

uue ratastooli saamiseks vabadusest jäeti rahuldamata põhjusel, et kaebajale on väljastatud vangla

poolt ratastool ning seeläbi tagatud võimalus vanglasiseseks liikumiseks.

25.10.2013. a esitas kaebaja vanglale vaide, milles taotles Tartu Vangla 25.10.2013. a otsuse kehtetuks

tunnistamist. Kaebaja taotles ka ratastooli väljastamist ning selle parandamist nagu seda tehti 2012.

aasta 07. novembril. Tartu Vangla 25.11.2013. a vaideotsusega nr 1-11/461-2 jäeti esitatud vaie

rahuldamata.

09.12.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla peale. 06.02.2014. a

kohtumäärusega võttis kohus menetlusse Nikolai Lebedevi kaebuse, milles kaebaja taotles Tartu

Vangla kohustamist remontida ja tagastada talle kuuluv ratastool või alternatiivselt lubada uue

ratastooli saatmist vabadusest.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja märgib, et esitas vanglale avalduse, et tema isiklik ratastool parandataks. 01.10.2013. a

võeti ratastool remonti ja kaebajale toodi vanglale kuuluv ratastool. Hiljem sai ta teada, et vangla

soovib temalt ratastooli remondi eest raha. Kaebaja esitas seejärel avalduse, et ta ei ole võimeline

remondi eest tasuma ja ei ole selleks ka kohustatud, sest ta on invaliid ja on riigi ülalpidamisel. Tal

puuduvad vahendid remondi eest tasumiseks, sest tema invaliidsustoetuse maksmine on peatatud.

Vanglas ta ei tööta ja mingit sissetulekut tal ei ole.

Kaebaja ei soovi vangla ratastooli kasutada, sest 2012. a oli tal seoses selle ratastooliga intsident, kus

murti katki tema näpp. Ta oli esitanud kaebuse meditsiiniosakonna peale ja peale seda võeti ratastool

ära ja see asendati vana logu ratastooliga, millest ta keeldus ja selle tagajärjel murdus näpp. Välistatud

ei ole samasuguse situatsiooni kordumine.

4. Vangla on kaebajale vastanud, et kui ta ei ole nõus remondi eest maksma, siis paigutatakse tema

ratastool lattu isiklike asjade juurde. Kaebaja leiab, et kui katkine ratastool ohustab vanglas teisi

isikuid nagu vangla väidab, siis vanglast vabanedes katkise ratastooli kasutamine ohustab samuti

vabaduses viibivaid teisi isikuid.

Kaebaja leiab, et 25.11.2013. a vaideotsuse nr 1-11/461-2 on koostanud selleks pädevust mitteomav

isik S. Külm. Lisaks märgib kaebaja, et Viru Vanglas on tema ratastooli remondi eest tasutud kahel

korral ning samuti ka Tartu Vanglas vangla poolt, kuid nüüd sellest keeldutakse, mis on arusaamatu.

Kaebaja on rikkunud ratastooli vangla territooriumil, mitte oma kodumaal ja territooriumil.

Vastustaja vastuväited

5. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see

puudutab isiku õigusi. Riigikohtu üldkogu 07.12.2009. a otsuse kohaselt haldusasjas 3-3-1-5-09 ei ole

võimalik RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt kohustada haldusorganit sooritama toimingut, kui sellise

toimingu sooritamise kohustus ei tulene seadusest.

Kaebaja sooviks on isikliku ratastooli remontimine vangla kulul. Tegemist on kaebajale kuuluva

esemega. Kehtivate õigusnormidega ei ole pandud vanglale kohustust kanda kinnipeetavate isiklike

esemete parandamisega seotud kulutusi. Seetõttu puudub vanglal kehtivast õigusest tulenev kohustus

kanda kaebaja isikliku ratastooli remontimisega seotud kulutusi ning sellise kohustuse puudumise tõttu

ei ole halduskohtul võimalik ka kohustamisnõuet rahuldada.

Kaebaja on ekslikul seisukohal, et tema viibimise tõttu kinnipidamisasutuses on tema riigi ülalpeetav

ning sellest tulenevalt on riigil ka kohustus ratastool remontida. Tõepoolest kannab riik kaebaja

kinnipidamisega seotud kulusid (kulud eluasemele, toidule, riietusele jms), kuid see ei tähenda, et isik

oleks riigi täielikul ülalpidamisel ning riigil on kohustus kanda kõikvõimalikud kulud. Nii näiteks

sätestab vangistusseadus (VangS), et kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul

(VangS § 28 lg 1), samuti kannab kinnipeetav isikliku riietuse puhtuse ja korrashoiuga seotud kulud

(VangS § 46 lg 2). Seetõttu ei ole seadusandja pidanud silmas, et riigi kanda on kõik kinnipeetava

võimalikud kulud.

Kaebaja viited Tartu Vangla ja Viru Vangla varasemale käitumisele ratastooli remontimisel, ei ole

käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt asjasse puutuvad. Isegi juhul, kui vanglad on varasemalt

remontinud kaebaja isiklikku ratastooli ning kandnud sellega seonduvalt kulusid, ei anna see kaebajale

subjektiivset õigus nõuda isikliku ratastooli remontimist. Riigikohtu halduskolleegium on 6. detsembri

2004. a otsuses asjas nr 3-3-1-53-04 märkinud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda

aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget

halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise

põhimõttele toetudes. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud ka 29.05.2006. a otsuses nr 3-3-1-

23-06. Vastustaja on seetõttu seisukohal, et isegi juhul kui vangla on varasemalt remontinud kaebaja

isiklikku ratastooli ning kandnud sellega seonduvaid kulusid, on tegemist olnud ebaõige

halduspraktikaga ja vangla ei kohustatud jätkama ebaõiget halduspraktikat.

6. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale kuuluv ratastool ei ole hetkel kasutuskõlbulik ning vajab remonti.

Kaebaja ratastooli rehvide sisekummides on hulgaliselt auke, mis ei võimalda rehve täis pumbata (õhk

ei püsi rehvides).

Tühjade rehvidega ratastooli kasutamine raskendab ratastooli juhtimist ja rikub ratastooli. Tühi rehv

võib veljelt eemalduda ning see võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi (nt kaebaja kukub ja vigastab

end, juhitavuse raskendatuse korral võib kaebaja tekitada vigastusi teistele eluosakonna

kinnipeetavatele või vanglaametnikele vms). Seetõttu võib pidada katkist ratastooli ka ohtlikuks nii

kaebajale endale kui ka teistele isikutele ning sellise liikumisvahendi kätteandmine ei ole võimalik.

Tartu Vangla kodukorra (TVK) punkti 7.1.49 kohaselt on kinnipeetavale keelatud sarnase otstarbega

isiklikud esemed, mille tagab vangla. TVK punkti 7.1.10 kohaselt on keelatud meditsiiniline

abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, välja arvatud arsti ettekirjutusel. TVK punkti 7.1.11

kohaselt on kinnipeetavale keelatud liikumise abivahend, välja arvatud arsti poolt lubatud või

väljastatud. Vastustaja on kaebajale andnud kasutada ratastooli ja seega on kaebaja liikumiseks vajalik

abivahend väljastatud vangla poolt. Vangla tagab väljastatud ratastooli korrashoiu ja kannab

remondikulud. Seetõttu on kaebaja isikliku ratastooli näol tegemist keelatud esemega TVK punkti

7.1.49 tähenduses ning keelatud eseme kaebaja kasutusse andmine ei ole võimalik.

7. Kaebajale on kasutamiseks väljastatud ratastool vangla poolt. Seega on kaebajal olemas abivahend

vanglasiseseks liikumiseks ning puudub vajadus väljapoolt vanglat ratastooli saatmiseks. Seetõttu ei

ole ka kaebaja õigusi rikutud jättes andmata luba väljapoolt vanglat uue isikliku ratastooli saatmiseks

vanglasse.

VangS § 98 lg 1 sätestab, et vahistatul on lubatud saada pakke. Vangistusseadus ei näe aga

kinnipeetavale ette õigust saada pakki. Kaebaja kannab Tartu Vanglas karistus jõustunud süüdimõistva

kohtuotsuse alusel ning tema näol on tegemist kinnipeetavaga, mitte aga vahistatuga ja seetõttu puudub

temal subjektiivne õigus saada pakke. Vabadusest ratastooli saatmine on käsitletav paki saatmisena.

Kuna kinnipeetavale ei ole kehtiva õigusega paki saamine lubatud, ei ole võimalik kaebajale

vabadusest saabunud ratastooli saatmine.

8. Kaebaja viitab, et vaideotsuse on koostanud ebapädev isik. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr

72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 11 lg 2 kohaselt vaatab direktor läbi vaide, mis on esitatud

üksuse juhi otsuse peale. Kaebaja taotluse jättis 25.10.2013. a rahuldamata peaspetsialist-üksuse juht

Kristjan Timmusk. Kuivõrd kaebaja ei nõustunud otsusega esitas tema vangla direktorile vaide.

Vaideotsuse pöördelt nähtub, et vaideotsuse on allkirjastatud vangla direktor Raini Jõks. Seega on

vaide läbivaadanud, lahendanud ja vaideotsuse allkirjastanud selleks pädevust omav isik. Asjaolu, et

vaideotsuse on ette valmistanud inspektor-kontaktisik S. Külm, ei tähenda, et vangla direktor ei ole

vaiet läbi vaadanud. Vaideotsuse ettevalmistamine ja projekti koostamine on haldusorgani sisemine

töökorralduslik küsimus ning ei muuda kuidagi asjaolu, et vaideotsus on antud selleks pädeva isiku

poolt. Kaebaja selline väide ei muuda vaideotsust ebaõigeks ega anna alust kaebuse rahuldamiseks.

Eeltoodule tuginedes palub vastustaja jätta kinnipeetav Nikolai Lebedevi kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

9. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku

võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingut sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt kohustada haldusorganit

sooritama toimingut, kui sellise toimingu sooritamise kohustus ei tulene seadusest. Vastustaja keeldus

vangla kulul kaebaja isikliku ratastooli remontimisest. Kehtivate õigusnormidega ei ole vanglale

pandud kohustust kanda kinnipeetavate isiklike esemete parandamisega seotud kulutusi. Sellest

tulenevalt puudub vanglal kehtivast õigusest tulenev kohustus kanda kaebaja isikliku ratastooli

remontimisega seotud kulutusi ja seega puudub kohustamisnõude rahuldamiseks alus ja selles osas ei

kuulu kaebus rahuldamisele.

10. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et kuna ta viibib kinnipidamisasutuses, siis on ta riigi ülalpeetav

ning sellest tulenevalt on riigil ka kohustus ratastool remontida. VangS § 491 kohaselt

tervishoiuteenuseid ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamist

rahastatakse riigieelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud mahus, tingimustel ja korras.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2003. a määruse nr 330 lisale 2, on ette nähtud meditsiiniliste

abivahendite loetelu, mida rahastatakse riigieelarvest vangla kaudu ja vangla on kaebajale väljastanud

kasutamiseks ratastooli vangla poolt ning seega on kaebajal olemas abivahend vanglasiseseks

liikumiseks.

Kaebaja taotlusel toimetati temale kuuluv ratastool 01.10.2013. a Tartu Vangla majandusosakonda

remonditööde teostamiseks. 07.10.2013. a esitas kaebaja vanglale avalduse, milles teatas, et rahaliste

vahendite puudumise tõttu ei ole ta nõus remondi eest tasuma ja samuti puudub tal selline kohustus.

Kaebaja palus ratastooli endale tagastada, kui vangla ei ole nõus ratastooli remontima.

11. Vangla on kaebajale õigustatult vastanud, et kui ta ei ole nõus remondi eest maksma, siis

paigutatakse tema ratastool lattu isiklike asjade juurde. Vastustaja teatas kohtule, et kaebajale kuuluv

ratastool ei olnud kasutuskõlbulik, sest sisekummides oli hulgaliselt auke, mis ei võimalda rehve täis

pumbata ja tühjade rehvidega ratastooli kasutamine raskendab ratastooli juhtimist. Tühi rehv võib

veljelt eemalduda ning see võib kaebaja jaoks ja ümbritsevatele isikutele kaasa tuua ohtliku

situatsiooni. TVK p 7.1.49 kohaselt on kinnipeetavale keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed,

mille tagab vangla. Vangla tagab vangla poolt väljastatud ratastooli korrashoiu ja kannab

remondikulud. Vanglate varasem praktika kaebaja isikliku ratastooli remontimisel ning sellega

seonduvate kulude kandmisel ei anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda isikliku ratastooli

remontimist vangla kulul, kui vanglal selleks kohustus puudub. Ebaõige halduspraktika jätkamisest on

vastustajal õigus keelduda. Ka sellel põhjusel ei ole võimalik kaebajale väljastada tema isiklikku

kasutuskõlbmatut ratastooli.

12. Kohtu arvates on väljapoolt vanglat uue isikliku ratastooli saatmiseks loa andmisest keeldumine

õige. Vangistusseadus ei näe ette kinnipeetavale õigust saada pakki ja seega puudub tal subjektiivne

õigus saada pakke. Vabadusest ratastooli saatmine on käsitletav paki saatmisena. Kaebajale on

kasutamiseks väljastatud ratastool vangla poolt ja seega on tal olemas abivahend vanglasiseseks

liikumiseks ning puudub vajadus väljapoolt vanglat ratastooli saatmiseks. Samuti, nagu on mainitud

kohtuotsuse punktis 11, keelab TVK punkt 7.1.49 kinnipeetavatele sarnase otstarbega isiklikud

esemed, mida tagab vangla. Seega ei kuulu kaebuse nõue selles osas rahuldamisele.

13. Vangla ratastooli kasutamisest keeldumise põhjusena nimetas kaebaja seda, et tal oli 26.10.2012. a

intsident, kus tema näpp murti katki, sest meditsiiniosakond soovis asendada tema kasutuses oleva

ratastooli teisega (t.l 2, 10 pöördel, 12, 14, 15, 21 ja 40 pöördel). Kohtuistungil nimetatud teist põhjust

(ratastool liiga väike) ei ole kaebaja haldusmenetluses avaldanud, seega ei oleks sellel alusel

kohustamisnõude menetlemine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu lubatav.

Kaebus on lubatav vaid ulatuses, milles on läbitud kohtueelne menetlus.

14. Kohus asub seisukohale, et vaide on läbi vaadanud, lahendanud ja vaideotsuse on allakirjastanud

selleks pädevust omav isik ja ei ole oluline, kes on valmistanud ette vaideotsuse projekti. Seega ei ole

kaebaja õigusi rikutud ja vaide menetlemine ei ole toimunud seadusevastaselt.

Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata.

15. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ole esitanud

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova

kohtunik