1-13-9722/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Vangistusest t

ingimisi enne tähtaega vabastamine

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2014 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi (number ja nimetus) nr 13260102876 (kohtutuasi ja toimik nr 1-13-9722)

Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2013 otsus T. -i J

süüdimõistmises KarS § 120, § 121, § 263 p 3 järgi ja karistamises vangistusega liitkaristusena vangistusega 8 kuud Menetluse ese

kohtulahendi täitmisel süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Marja-Liina Talimaa Süüdimõistetu

T. (isikukood ; elukoht vabanemisel J XXX xxx x-x xxxxxxxxxx ; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja advokaat Aare Kaldma

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Kohtu otsustused

1. Süüdimõistetu tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise menetluses:

1.1

1 p 2 alusel T. J vabastada KarS § 76 lg alates käesoleva määruse jõustumisest vangistusest tingimisi enne täht katseajaks KarS § 75 lg aega ning allutada T. -s 1 J sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx x-x xxxxxxxxx ;

1.2 rata mää

T. ile katseajaks KarS §

2 alusel käitumis J-

75 lg kontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuda ametlikult tööle või võtma ennast Eesti

Töötukassas arvele 1 kuu jooksul vabanemisest alates; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 4) osalema sotsiaalabiprogrammis - Eluviisitreening;

1.3

T. -ile vanglast vabanemisel katseaeg J määrata KarS § 76 lg 4 alusel tähtajaga 1aasta,

arvestades katseaja kulgemist k . äesoleva kohtumääruse jõustumisest Täiendavad otsustused

2. Seoses T. -i J

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega:

2.1 välja mõista õigusabi tasu

T. -ilt kriminaalmenetluse kuluna riigi

144 eurot riigi J kasuks;

2.2 jätta T. ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu J- 40,80 eurot riigi kanda;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu ja sellega seotud riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 184,80 eurot maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Aare Kaldmale;

2.4 määruse koopia süüdimõistetule, saata Tartu Vanglale, Tartu Vangla kriminaal-

hooldusosakonnale ja prokur ; örile

2.5 riigi õigusabi saata määruse koopia osas Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriu . mile Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatu ses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

EE891010220034796011 - SEB Pank; kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS s

AS-s, kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank Eesti filiaal is või kontole

EE701700017001577198 Norde Bank Finland PLC Eesti filiaal (tasumisel viitenumber is

2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine kohtuasjas nr “); 1-13-9722

3.2 süüdimõistetule nimetatakse kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel;

3.3 kohtumäärust võib vaidlustada 10 ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu - Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud Tartu Vangla on esitanud Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T. -i tingimisi J enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

T.

30. oktoobri 2013 otsusega KarS J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu § 120, §

121 ja § 263 p 3 järgi ja karistatud

vangistusega 8 kuud.

T. Tartu Vanglas ning vangistuse J viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel lõpptähtaeg on tal tingimisi ennetähtaegse vabaemise võimaluse avanemine 09.05.2014 ning 09.03.2014.

T. -i on varasemalt kriminaalkorras karistatud 11-l korral, millest 4 on hetkel J kehtivad. Kannab kolmandat reaalset vangistust. Tartu Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa tl 30-32) toetab vangla

T. i vabastamist tingimisi enne tähtaega. J-

Kriminaalhooldusametniku ettekandest (isiklik toimik II osa tl 28) nähtub, et ametnik on vestelnud T. i ema, isa, õ J- e ja elukaaslasega. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt asub süüdimõistetu vanglast vabanemisel elama xxx x-x xxxxxxxxxx . xxxxxx Kriminaalhooldusametnik on pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule kohustustena tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Süüdimõistetu küsitlemise nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda ning ta st nõustus käitumiskontrolli tingimustega ja kohustustega alalises xxx x-x xxxxxxxx.

Kaitsja htaegset vanglast vabastamist. toetas süüdimõistetu ennetä

Prokurör kohtus et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu leidis, ennetähtaegselt vangistusest vabastada tingimisi katseajaga.

II Kohtu põhjendused

T. mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toim J epanemises.

Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate

küsimuste lahendamine; § 424 § 432). -

KrMS § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

(1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku § s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu -

vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

(2) Kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. KrMS § 432 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise (KarS §-s 426)

lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul ning täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör. KrMS § 432 lg 32

kohaselt täitmiskohtunik võib korraldada isikute osavõtu tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva KarS § 69 (Kaugülekuulamine) lg 2 p-s 1 nimetatud nõuetele (tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad uurimisasutuses, prokuratuuris või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu).

KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

KarS

astme kuriteo to § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise imepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

KarS § 76 lg 3 kohaselt k ne tähtaega vangistusest vabastamise atseajaga tingimisi en

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud - käitumiskontrollile.

KarS § 78 kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi jõustumisest. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus kriminaaltoimikust, kinnipeetava isiklikust toimikust ja eelkõige selles sisalduvast vangala iseloomustusest ja kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest, arvestades süüdimõistetu ärakuulamis ja prokuröri arvamus t, kaitsja arvamust t.

Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu jaolud ja tema käitumine iseloomustuses esitatud as vanglas võimaldavad tema vangistusest ennetähtaegselt vabastada.

Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja eeldatav käitumine vabaduses võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist.

Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kinnipeetava vangistuse lõpptähtaeg on 09. mai 2014.

Määratava katseaja kestus 1 aasta, mille vältel on süüdimõistetu järelevalve all ja kohustatud kriminaalhoolduse tingimusi täitma, on tunduvalt pikem ajaperiood kui kandmata vangistuse aeg.

Süüdimõistetu T. tuleb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel vabastada vangistusest tingimisi J

enne täht

T. katseajaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud käitumiskontrollile J aega ning allutada -

alalise elukohaga xxx x-x xxxxxxxxx rata T. -ile

75 lg 2 J ning mää katseajaks KarS §

alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuda ametlikult tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 1 kuu jooksul vabanemisest alates;

3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 4) osalema sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening. –

KarS § 76 lg 4 alusel määrata T. ile vanglast vabanemisel katseaeg tähtajaga J- 1aasta.

Kriminaalhooldusseaduse § 25 kohaselt kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaal

hooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest.

KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg 2 kohaselt kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur.

KrMS § 175 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Riigi õigusabi seaduse

§ 4 (Riigi õigusabi) 3 p 1

kohaselt on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos kord

hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

T. -i kaitsja Aare Kaldma on esitanud kohtus taotluse rii J gi õigusabi suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 184,80 eurot.

Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 184,80 eurot tuleb arvestada advokaat Aare Kaldmale.

KrMS § g 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks

175 l menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 144 eurot.

KrMS § (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) sätestatu -s 180

kohaselt enetlus hüvitab m kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista

T. -ilt

J kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi 144 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid - -

lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS § – -de 383 392). 5.

Määruse täitmine ja vaidlustamise kord

5.1.

Määruse jõustumine

KrMS § 408 (Kohtuotsuse ja määruse jõustumine) lg 4 kohaselt kohtumäärus jõustub, kui -

määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub kohtumäärus, kui selle on läbi vaadanud kohtumääruse koostanud kohus või kõrgema astme kohus.

5.2. Määruse kohustuslikkus

KrMS § 432 lg 4 kohaselt kohus saadab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

5.3.

Määruse vaidlustamine

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15.

peatükis ( ; §

– 392). Määrust võivad KrMS § 384 Määruskaebuse lahendamise menetlus -d 383

( uskaebusega kohtumenetluse Määruskaebuse esitamise õigus) lg 1 kohaselt vaidlustada määr pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

Kuna käesoleva sätte alusel teht täitmiskohtuniku määrus ei sisaldu § s 385 sätestatud ud - määruste loetelus, mille peale puudub edasikaebuse esitamise õigus, siis on see vaidlustatav 15. ptk-s ette nähtud määruskaebekorras selle koostanud kohtu kaudu kõrgemalseisvale kohtule. Et tegemist ei ole § 387 lg s 2 nimetatud määrusega, siis säilib selle edasikaebamise korral lahendi -

tei -s 389 ( nud kohtul pädevus § Määruskaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus) ette nähtud enesekontrollimenetluse raames enda tehtud otsustuse muutmiseks.

5.4.

Määruskaebuse mõiste KrMS 383 Määruskaebuse mõiste

(1) Määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. KrMS § 386. Määruskaebus

(1) Määruskaebus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse: 1) selle kohtu nimetus, kellele määruskaebus esitatakse; 2) määruskaebuse esitaja nimi, menetlusseisund ning elu või asukoht -

ja aadress; 3) selle kohtu nimetus, kelle määrus vaidlustatakse, määruse tegemise kuupäev ja selle kohtumenetluse poole nimi, kelle suhtes määrus vaidlustatakse; 4) millises osas määrust vaidlustatakse; 5) määruskaebuses esitatud taotluse sisu ja taotluse põhjendus; 6) määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu. (2) Määruskaebuse allkirjastab ja kuupäevastab selle esitaja.

KrMS § 387. Määruskaebuse esitamise kord ja tähtaeg

(1) Määruskaebus esitatakse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

KrMS § 385 (Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses) p 26 kohaselt ei ole määruskaebusega vaidlustatav:

Kalev Kuningas

Kohtunik