3-14-242/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-242 Määruse kuupäev

10. aprill 2014 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Vangla poolt seonduvalt prillide väljastamise viivitamisega tekitatud moraalse kahju summas 5000 euro hüvitamiseks Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus läbi vaatamata.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. XXX esitas 05.03.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla vastu moraalse kahju summas 5000 euro hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt kirjutati kaebajale arsti poolt 30.10.2013 välja tugevamad prillid, ent need väljastati talle alles 27.12.2013, seega pidi kaebaja nimetatud ajavahemikul valesid prille kandma.

2. Tartu Halduskohus võttis 07.03.2014 määrusega XXX kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.

3. 31.03.2014 esitas vastustaja Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele, milles leiab, et XXX kaebuse lahendamine kuulub maakohtu pädevusse ning seega tuleb kaebus jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Vastustaja hinnangul vaidlustab kaebaja sisuliselt Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevust temale raviteenuse osutamisel ning nõuab tervishoiuteenuse mittenõuetekohase osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 151 lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

5. Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-53-10 (p 9) ning 21.12.2010 kohtuotsuses asjas 3-3-1-69-10 (p 8) leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkonnaseadused. Vangla arst tegutseb vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingupooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.

6. Halduskohus leiab, et käesoleval juhul tuleb nõustuda Tartu Vangla seisukohaga kohtu pädevuse osas, et XXX poolt esitatud kaebuse näol on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seejuures on vastustaja oma vastuses õigesti viidanud Riigikohtu 20.10.2011 määrusele haldusasjas nr 3-3-4-56-11 analoogses vaidluses. Nimetatud lahendis Riigikohus leidis, et vangla poolt prillide kui nägemisteravust korrigeeriva meditsiinilise abivahendi soetamisest keeldumise näol on tegemist otsusega tervishoiuteenuse osutamise vajaduse üle, mis kohtupraktika kohaselt on käsitatav tervishoiuteenuse osutamisena. Tartu Halduskohus palus 04.04.2014 nõudekirjaga kaebajal kohtule täiendavalt täpsustada, kas talle sobivate prillide väljastamise viivitus oli tingitud Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevusest ning milles täpsemalt see prillide mittesobivus seisnes ja mis ajast mis ajani pidi kaebaja mittesobivaid prille kandma. 09.04.2014 saabus kohtule kaebaja vastus, milles ta selgitab, et mõni päev pärast 30.10.2013 silmaarsti vastuvõtul käimist esitas ta meditsiiniosakonnale taotluse uue retsepti alusel uute prillide saamiseks. Kuna 30.10.2013 silmaarsti vastuvõtul kirjutati kaebajale välja uue tugevusega prillid ning uued prillid väljastati talle alles 27.12.2013, siis pidi ta kandma ligi 2 kuud valesid prille. Kaebaja sõnul päeva lõpuks tema silmad kipitasid ja tal olid ka peavalud. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla meditsiiniosakonnal olid vahendid ja võimalused tagada talle välja kirjutad prillid varem. Seega vaidlustab kaebaja käesolevas haldusasjas seda, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolse prillide väljastamise viivitamise tõttu pidi ta kandma ligi 2 kuud vale tugevusega prille. Kohtu hinnangul on otsustuse näol, kui kiiresti tuleb kaebajale uue tugevusega prillide väljastamine korraldada, tegemist otsusega tervishoiuteenuse osutamise vajaduse üle ning see on käsitatav tervishoiuteenuse osutamisena. Ka XXX ise on seisukohal, et kahju tekkis tal vangla meditsiiniosakonna tegevusest tingituna.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 ja § 151 lg 1 p-st 1 jätab kohus XXX kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu läbi vaatamata. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda maakohtu poole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik