3-13-1056/112 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT.S. esitas 02.04.2013 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks. Eesti Töötukassa keeldus 22.04.2013 otsusega nr TA13-0051882 (toimik nr 1, lk 27) T.S.e töötuna arvele võtmisest tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 lg 5 p 8 alusel põhjusel, et kohalik omavalitsus maksis kaebajale puudega isiku hooldamise eest toetust.
Legislator headnote
AI generated3-13-1056/112 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: T.S. esitas uue avalduse töötuna arvele võtmiseks, millest lähtudes võttis Eesti Töötukassa T.S.e 06.05.2013 otsusega töötuna arvele. 03.06.2013 otsusega nr TT13-0022532 määras Eesti Töötukassa maksta T.S.ele perioodil 27.05.2013-20.02.2014 igakuiselt töötutoetust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(3)
M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht
9. aprill 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1056 Haldusasi T.S.e kaebus Eesti Töötukassa 22.04.2013 otsuse nr TA13- 0051882 ja 03.06.2013 otsuse nr TT13-0022532 tühistamiseks ning kohustamiseks teha uus otsus, millega lugeda T.S. töötuna arvele võetuks alates 02.05.2013 ning määrata talle töötutoetus alates 02.05.2013. Menetlustoiming Kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumine ning kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
1. Keelduda kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest.
2. Tagastada T.S.e kaebus. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates määruse teinud halduskohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. T.S. esitas 02.04.2013 Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks. Eesti Töötukassa keeldus 22.04.2013 otsusega nr TA13-0051882 (toimik nr 1, lk 27) T.S.e töötuna arvele võtmisest tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 lg 5 p 8 alusel põhjusel, et kohalik omavalitsus maksis kaebajale puudega isiku hooldamise eest toetust.
2. T.S. esitas uue avalduse töötuna arvele võtmiseks, millest lähtudes võttis Eesti Töötukassa T.S.e 06.05.2013 otsusega töötuna arvele. 03.06.2013 otsusega nr TT13-0022532 määras Eesti Töötukassa maksta T.S.ele perioodil 27.05.2013-20.02.2014 igakuiselt töötutoetust.
3. T.S. esitas 19.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse. 16.01.2014 esitas kaebajat riigi õigusabi korras esindav advokaat, kaebaja eest kaks eraldi vormistatud kaebust. Ühes neist soovis kaebaja kohustada Eesti Töötukassat tühistama 22.04.2013 otsust nr TA13-0051882 ja 03.06.2013 otsust nr TT13-0022532 ning kohustada Eesti Töötukassat tegema uus otsus, millega lugeda T. S. töötuna arvele võetuks alates 02.05.2013 ning määrata talle töötutoetus alates 02.05.2013. Kaebaja peab vaidlusaluseid otsuseid õigusvastaseks, sest alus kaebaja töötuna arvele võtmiseks ning töötutoetuse maksmiseks tekkis juba varem, st 02.05.2013, kuna alates sellest päevast ei olnud kaebaja enam määratud puudega isiku hooldajaks. Kristiine Linnaosa Valitsus oli teinud juba 12.04.2013 otsuse, millega lõpetati kaebajale hooldajatasu maksmine 01.05.2013. Kaebajale hakati töötutoetust maksma üks kuu hiljem, kui ta oli lootnud. Teises kaebuses soovis kaebaja Kristiine Linnaosa Valitsuse tekitatud kahju hüvitamist.
2(3)
4. Tallinna Halduskohtu 05.02.2014 määrusega eraldas kohus Eesti Töötukassaga seonduva kaebuse Kristiine Linnaosa Valitsuse vastu esitatud kaebusest. Kristiine Linnaosa Valitsuse vastu esitatud kaebus sai haldusasja numbri 3-14-50147. Eesti Töötukassa vastu esitatud kaebusele jäi esialgu haldusasja number 3-13-1056.
5. Tallinna Halduskohtu 18.02.2014 määrusega jättis kohus T.S.e kaebuse käiguta kaebuse eesmärgi täpsustamiseks. Kuna kaebaja võeti töötuna arvele ning talle määrati Eesti Töötukassa 03.06.2013 otsusega nr TT13-0022532 maksta perioodil 27.05.2013-20.02.2014 igakuiselt töötutoetust, saavutas kaebaja oma sisulise eesmärgi. Juhul, kui kohus rahuldaks kaebuse, tuleks tühistada lisaks 22.04.2013 otsusele ka 03.06.2013 otsus, mis on kaebajat soodustav haldusakt. Kohus saaks kohustada vastustajat uue haldusakti andmiseks, mille kohaselt oleks kaebajale töötutoetuse maksmise perioodiks 02.05.2013-26.01.2014 samas kuna kohtuotsuse tegemise hetkel oleks töötutoetus kaebajale TTTS § 30 lg-s 1 sätestatud 270 päevase perioodi eest väljamakstud, ei muutuks kaebuse rahuldamisel kohtu esialgse hinnangu kohaselt kaebaja majanduslik olukord. Ka ei saaks Eesti Töötukassa maksta kaebajale töötutoetust uuesti välja. Kaebaja pidi selgitama seetõttu, miks ta soovib, et töötutoetuse väljamaksmise periood oleks teistsugune.
6. 11.03.2014 esitas advokaat Valli Murde kohtule avalduse kaebusest loobumiseks. Avalduse kohaselt võttis advokaat kaebajaga ühendust ning selgitas talle 18.02.2014 määruse sisu ning palus juhiseid asja edasiseks menetlemiseks. Kaebaja e-posti teel edastatud vastusest võib järeldada, et töötutoetuse sai kaebaja kätte. Hooldajatasu maikuu eest on samuti kätte saadud. Esindaja on seisukohal, et antud haldusasjas töötutoetuse ajavahemikul 02.05.2013 kuni 26.01.2014 nõudmine ei vasta kaebaja huvidele, sest sellisel juhul peab ta tagastama Kristiine Linnavalitsusele saadud hooldajatasu 15 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus on seisukohal, et kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest tuleb keelduda, kuna loobumise avalduse vastuvõtmiseks puudub alus.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kolmas lause sätestab, et kui kohus ei võta loobumist vastu või ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse.
HKMS § 27 lg 2 p 2 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda. HKMS § 31 lg 2 sätestab, et õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. Menetlusosaline võib esindusõiguse seadusjärgset ulatust piirata. Esindusõiguse seadusjärgse ulatuse piiramine kehtib kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes üksnes ulatuses, milles see puudutab õigust lõpetada kohtuvaidlus kohtuliku kompromissiga, loobuda kaebusest või kaebus õigeks võtta, tingimusel, et piirang on kohtule ja menetlusosalistele teatavaks tehtud.
Kaebusest loobumine eeldab kaebaja poolset tahteavaldust. 10.03.2014 vastusest ei saa järeldada, et kaebaja oleks soovinud kaebusest loobuda ning mõistnud ka kaebusest loobumise tagajärgi. Ka on riigi õigusabi osutaja haldusasjas nr 3-14-50169 viidanud sellele, et ta küll selgitas kaebajale menetluslikku olukorda ning palus juhiseid asja edasiseks menetluseks, kuid kaebaja poolt ekirjas toodud korralduste eesmärk oli arusaamatu ning nendest ei olnud võimalik teha kindlaks kaebaja tegelikku tahet. 10.03.2014 avaldusele lisatud e-kirjavahetusest nähtub pigem vastupidi,
3(3) et kaebaja on soovinud kaebuse juurde jääda. Eeltoodu tõttu keeldub kohus kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest.
8. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg 2 nimetatud nõudega, kuna kaebaja nõue ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele, vaid kaebuse rahuldamise tulemusel säiliks kaebaja tänane olukord või see võiks vahepealse toetuse tagasinõudmise korral ka halveneda. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat sisulist ja põhjalikku analüüsimist.
Kaebaja võeti töötuna arvele ning talle määrati Eesti Töötukassa 03.06.2013 otsusega nr TT13- 0022532 maksta ajavahemikul 27.05.2013-20.02.2014 igakuiselt töötutoetust. Kuna viidatud haldusakt on kaebajat soodustav, on kaebaja saavutanud sellega sisuliselt ka võimaliku taotletava eesmärgi. TTTS § 6 lg 3 esimese lause kohaselt võetakse isik töötuna arvele avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 3–11 nimetatud asjaolude äralangemisele või lõppemisele järgnevast päevast. TTTS § 31 lg 2 kohaselt arvutatakse töötutoetust tagasiulatuvalt töötu Eesti Töötukassas vastuvõtul käimise vaheliste päevade eest. Esmakordselt arvutatakse töötutoetus alates töötutoetuse määramise päevast kuni töötu Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). Edaspidi arvutatakse töötutoetus alates töötu Eesti Töötukassas vastuvõtul käimise päevale järgnevast päevast kuni tema järgmise vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud). TTTS § 30 lg 1 kohaselt makstakse töötutoetust kuni 270 päeva.
Kaebuse rahuldamise järel peaks haldusorgan tühistama Eesti Töötukassa 03.06.2013 otsuse, mis on kaebajat soodustav haldusakt. Kuna TTTS § 30 lg 1 kohaselt makstakse töötutoetust kuni 270 päeva, saaks kohus kohustada Eesti Töötukassat uue haldusakti andmiseks, mille kohaselt oleks T.S.ele töötutoetuse maksmise perioodiks märgitud 02.05.2013-26.01.2014. Käesolevaks ajaks on kaebajale töötutoetuse maksmiseks periood lõppenud ning kaebaja poolt soovitava sisuga haldusakti andmine ei saaks soodustada kuidagi kaebaja olukorda, sest ta on soovitud summa juba saanud. Töötutoetuse päevamäär kinnitatakse TTTS § 31 lg 1 kohaselt riigieelarvega, mistõttu ei muutuks kaebajale määratud töötutoetuse suurus suuremaks seetõttu, et talle määrataks töötutoetus varem. Kaebajale on töötutoetus juba välja makstud. Ka ei ole kaebaja ning tema esindaja toonud välja asjaolusid, mille põhjal oleks alust arvata, et kaebaja satuks töötutoetuse maksmise perioodi muutmata jätmise tõttu mingil põhjusel halvemasse olukorda, kui ta oleks siis, kui töötutoetuse maksmise perioodi muudetakse vastavalt kaebaja soovidele. Isegi juhul, kui kaebajal oli kaebuse koostamise hetkel võimalik saavutatav eesmärk, on kaebus muutunud käesolevaks hetkeks sisutuks. Eeltoodud kaalutlustel tagastab kohus läbivaatamatult kaebuse selle esitajale.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos