1-14-2429/28 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprillil 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-2429 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

A.A süüdistus KarS §-de 120, 121 ja 331

2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav A.A

elukoht: XXX (viibib vahistatuna Tartu Vangla); isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: vahistamine 23.01.2014, kahtlustatavana kinni peetud 26.12-27.12.2013 ja 22.01.2014 Kaitsja advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.A KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada A.A KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.A KarS § 331

järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista A.A-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg

26.12-27.12.2013, A.A poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel määrata et tingimisi jäetakse vangistus A.A suhtes , kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele.

Mõistetud karistusest kuulub A.A poolt osaliselt kohesele ärakandmisele 4

(neli) kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui A.A ei pane 2 (kahe)

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva 4 kuu pikkuse vangistuse kandmisaja alguseks A.A kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 22. jaanuar 2014. a.

Vastavalt KarS § 75 lg-le 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

A.A-le kohaldatud tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtuotsuse jõustumisel tühistub A.A-le Tartu Maakohtu 27.12.2013. a määrusega kohaldatud ajutine lähenemiskeeld.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.A-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha (viissada kolmkümmend kaks) eurot senti, kaitsjale kriminaaltoimikust

koopia valmistamise kulu senti ja riigi õigusabi kulud (üheksakümmend kaks) eurot.

Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulu (nelisada) eurot riigi kanda.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (kuussada kakskümmend neli)

eurot senti tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on A.A kohustatud tasuma 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 52

(viiskümmend kaks) eurot ja 12-ndal kuul (viiskümmend kaks) eurot senti kuni

menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui A.A ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või

EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal).

Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

A.A süüdistatakse selles, et tema:

- 2013. aasta suvel kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal helistas enda

mobiiltelefonilt oma vanaema L.V. lauatelefonile numbriga XXX , kes viibis Tartus XXX korteris ning ähvardas kannatanut tapmisega, mis seisnes selles, et ütles L.V. le, kui viimane raha ei anna, siis tuleb ta Eestisse ja tapab kogu suguvõsa maha. Seda kuuldes tunnetas L.V. reaalset ohtu oma elule ja tervisele;

- 2013. aasta suvel kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal sisenes Tartus, XXX korterisse, kus haaras oma vanaema L.V. l riietest ja raputas oma teda ning raputamise ajal ütles L.V. le: „Vaatame, kes siin peremees on!“ Seda kuuldes tunnetas L.V. reaalset ohtu oma elule ja tervisele;

- 2012. aasta märtsis kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal helistas oma vanaema

L.V. lauatelefonilt numbriga XXX K.K. ’a mobiiltelefonile numbriga XXX, kes viibis

Tartus XXXX ning ähvardas tapmisega, mis seisnes selles, et ütles K.K. ale: „Ma löön su maha!“. Seda kuuldes tunnetas K.K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele;

- 22.10.2013 kella 13:24 paiku helistas telefoninumbrilt +XXX K.K. a mobiiltelefoni numbrile XXX, kes viibis Tartus XXXX , ning ähvardas kannatanut tapmisega, mis seisnes selles, et ütles kannatanule: „Sa sured, idioot!“ Seda kuuldes tunnetas K.K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele;

- 2013. aasta detsembris kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal ütles Tartus, XXX korteris L.V. le: „ Kui sa mu vangi paned ja ma sealt välja saan, siis ma teen Teid kõiki maatasa!“ Seda kuuldes tunnetas L.V. reaalset ohtu oma elule ja tervisele, sest

A.A on varem ähvardanud L.V. t ja need realiseerinud vägivallategudena

L.V. suhtes.

Sellega pani A.A toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Veel süüdistatakse A.A selles, et tema:

- Ajavahemikus 2010-2011 kindlakstegemata kuupäeval ja kellaajal Tartus, XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda oma vanaema L.V. suhtes, mis seisnes selles, et lõi voodis lamavat L.V. t mitmel korral lahtise käega vastu nägu ja pead. Selle peale tõusis L.V. voodi istukile ning seejärel lõi A.A L.V. t ühel korral jalaga vastu L.V. vasakut kehapoolt. Sellise tegevusega tekitas A.A L.V. le füüsilist valu;

- 19.09.2013.a Tartu, XXX korteris kasutas füüsilist vägivalda oma vanaema L.V.

suhtes, mis seisnes selles, et rabas kätega oma vanaema L.V. riietest ja raputas teda.

Konflikti sekkus A.A vanaisa S.V. , kes käskis A.A lahkuda. Selle peale A.A lahkus toast, kuid tuli mõne aja möödudes tagasi ja tõmbas voodis lamaval L.V. l teki pealt ja lõi ühel korral jalaga vastu L.V. vasakut jalga.

Sellise tegevusega tekitas A.A L.V. ’le füüsilist valu ja vasaku sääre põrutuse. Sellega pani A.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.

Lisaks süüdistatakse A.A selles, et tema rikkus korduvalt talle Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja poolt 27.12.2013.a kohaldatud lähenemiskeeldu kriminaalasjas nr 13260103969, mille kohaselt tal oli keelatud läheneda L.V. le, sh ka tema elukohale Tartus, XXX lähemale kui 50 meetrit alljärgnevalt: - 29.12.2013.a kella 08:00 paiku viibis Tartu XXX korteri akna all ja vestles S.V. ’iga läbi fonolukutelefoni;

- 30.12.2013.a kella 16:00 paiku sisenes Tartu XXX korterisse ja viibis L.V.

läheduses;

- 30.12.2013.a kella 16:30 paiku viibis Tartu XXX kortermaja juures K.K. ’a läheduses; - 31.12.2013.a kella 14:00 paiku viibis Tartu XXX korteri ukse taga ja lasi uksekella;

- 05.01.2014.a kella 11:30 paiku sisenes Tartu XXX korterisse ja viibis L.V.

läheduses;

- 06.01.2014.a kella 11:45 paiku sisenes Tartu XXX korterisse ja viibis L.V.

läheduses; - 08.01.2014.a kella 10 paiku sisenes Tartu XXX korterisse ja viibis L.V. läheduses;

- 09.01.2014.a kella 13 paiku sisenes Tartu XXX korterisse ja viibis L.V. läheduses;

- 09.01.2014.a kella 21 paiku viibis kortermaja Tartu XXX välistrepikoja läheduses ja koputas korteri 1 akendele; - 10.01.2014.a kella 20 paiku viibis Tartu XXX välisukse juures ja helistas fonolukust

L.V. korterisse number 1 ja suhtles L.V. ga fonoluku vahendusel.

Sellega pani A.A toime KarS § 331

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so lähenemiskeelu korduva rikkumise.

Tsiviilhagi esitatud pole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 120 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav A.A-le karistuseks 4 kuud vangistust; KarS § 121 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 3312 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista A.A-le lõplikuks liitkaristuseks üks aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 26.12-27.12.2013 ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus A.A suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub osaliselt kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 7 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui A.A ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 järgi pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda osaliselt ärakandmisele kuuluva, so 4-kuulise vangistuse ärakandmise algus alates A.A kahtlustatavana kinnipidamisest 22.01.2014.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.A süüdi tunnistada KarS §-de 120, 121 ja 331

2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 36 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu eurot (96+180+36+144), kaitsjale

kriminaaltoimikust koopia valmistamise kulu 45 senti, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

A.A ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude vähendamist ja võimalust tasuda neid ositi. A.A sõnul oleks ta võimeline tasuma 50 eurot kuus.

Arvestades menetluskulude suurust, mis on kokku üle tuhande euro ja A.A püsiva sissetuleku puudumist, käib kohtu hinnangul kõigi menetluskulude hüvitamine talle ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu

400 euro ulatuses riigi kanda. Ka vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib

A.A-le tema sissetulekuid arvestades üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi maksimaalse ühe aasta pikkuse tähtaja jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik