3-13-2443/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-13-2443 Otsuse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi kaebus Maksuja Tolliameti 09.10.2013 korralduse nr 12.2- 3/14130-11 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ XXX Vastustaja - Maksuja Tolliamet Resolutsioon

1. Jätta OÜ XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 9. aprillist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 9. mail 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollis 25.03.2013 korralduse nr 12.2-3/14130-1 alusel AS Haljas (registrikood 10040963) poolt käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil 01.02-28.02.2013.

2. 09.10.2013 esitas MTA OÜ-le XXX kui kolmandale isikule korralduse nr 12.2-3/14130-11, kohustades teda ilmuma seletuste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ning kohustades teda esitama VMV Trade OÜ-le veebruarikuus 2013. a müüdud suhkru soetust tõendavad dokumendid (tl 8-9).

3. 22.10.2013 esitas OÜ XXX maksuhalduri korraldusele vaide, paludes 09.10.2013 korraldus nr 12.2-3/14130-11 kehtetuks tunnistada (tl 24). 07.11.2013 vaideotsusega nr 6-1/1779-2 jättis MTA vaide rahuldamata (tl 5-6). Vaideorgan asus seisukohale, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja motiveeritud ning vaides esitatud põhjendused ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistamiseks.

4. 09.12.2013 esitas OÜ XXX esindaja vandeadvokaat Rene Varul Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 09.10.2013 korralduse teabe saamiseks ja dokumentide esitamiseks nr 12.2-3/14130-11 tühistamise nõudes.

5. Tartu Halduskohtu 18.12.2013 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse ja 05.03.2014 määras asja lahendada kirjalikus menetluses.

KAEBAJA VÄITED

6. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei peaks küsima OÜ-lt XXX samu asju, mille kohta on juba andnud teabe AS Haljas ja VMV Trade OÜ. Kolmandate isikute tülitamine võõrastes maksuasjades ei ole lubatud. Samuti leiab kaebaja, et juhul, kui maksuhaldur soovib kolmandalt isikult teavet saada mitte tema ja maksumaksja, vaid sellele eelnevate isikute kohta, tuleb maksuhalduril seda soovi eriliselt hoolikalt põhjendada, näidates ära ka selle, kuidas soovitud selgitused ja tõendid maksumaksja suhtes käiva menetlusega puutumuses on. Antud juhul ei ole maksuhaldur eriti hoolikalt põhjendanud vajadust OÜ-lt XXX dubleeriva teabe saamiseks, samuti tuleb järeldada, et kaebaja ja AS Haljas suhe viimase maksukohustusse on ilmselgelt kaudne.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Vastustaja peab OÜ XXX kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korraldus vastab MKS §-s 46 esitatud nõuetele, on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Vaidlusalusest korraldusest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur AS Haljas 2013. aasta veebruarikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Maksumenetluse käigus esitatud dokumentidest ja seletustest nähtuvalt müüs VMV Trade OÜ kontrollitaval perioodil AS-le Haljas suhkrut. VMV Trade OÜ seadusliku esindaja sõnul soetati AS-le Haljas müüdud suhkur OÜ-lt XXX. Samuti olevat suhkru transpordi AS-le Haljas organiseerinud OÜ XXX. Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et veendumaks suhkru olemasolus ja tehingute toimumises vajab maksuhaldur täiendavat informatsiooni ja dokumente ka OÜ-lt XXX. Tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest (MKS § 10 lg 3) võib isikute õiguste piiramine ja kohustuste panemine toimuda ainult sellisel määral, mis on vajalik, kohane ja mõõdupärane. Haldustoiminguks valitud vahendid peavad olema vastavuses soovitud eesmärgiga, s.t läbiviidav menetlustoiming peab olema seotud menetletava asjaga. Vaidlustatud korralduses selgitab maksuhaldur, et OÜ-lt XXX kui kolmandalt isikult nõutakse teavet ja dokumente AS Haljas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist peab maksuhaldur püüdma saada seda teavet maksukohustuslaselt. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et maksuhaldur on pöördunud AS Haljas poole ja küsinud teavet äriühingu majandustegevuse kohta ning AS Haljas on esitanud maksuhaldurile majandustegevust puudutavad dokumendid ning andnud suulisi ja kirjalikke seletusi. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korralduses on küllaldase põhjalikkusega selgitatud, kuidas on vastavalt kontrolli käigus sinnamaani kogutud teabega seotud AS Haljas, VMV Trade OÜ ja OÜ XXX suhkrumüügitehingud ning korralduses on märgitud, et veendumaks suhkru olemasolus ja tehingute toimumises vajab maksuhaldur täiendavat informatsiooni ja dokumente ka OÜ-lt XXX.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

8. Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

9. MTA 09.10.2013 korraldusest nr 12.2-3/14130-11 (tl 8-9) nähtuvalt kontrollis maksuhaldur oma 25.03.2013 korralduse nr 12.2-3/14130-1 alusel AS Haljas 2013. aasta veebruarikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Maksumenetluse käigus esitatud dokumentidest ja seletustest nähtuvalt müüs VMV Trade OÜ kontrollitaval perioodil AS-le Haljas suhkrut. VMV Trade OÜ seadusliku esindaja sõnul soetati AS-le Haljas müüdud suhkur OÜ-lt XXX. Samuti olevat suhkru transpordi AS-le Haljas organiseerinud OÜ XXX. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et veendumaks suhkru olemasolus ja tehingute toimumises vajas maksuhaldur täiendavat informatsiooni ja dokumente ka OÜ-lt XXX. Maksuhaldur kohustas OÜ-d XXX kui kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse suuliste seletuste andmiseks 22.10.2013 ja esitama hiljemalt samaks kuupäevaks VMV Trade OÜ-le veebruarikuus 2013 müüdud suhkru seotust tõendavad dokumendid.

10. MKS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase eluvõi asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 p-s 6 sätestatud juhul. MKS § 61 lg-s 2 on sätestatud piirav tingimus sama paragrahvi lg 1 alusel teabe nõudmiseks. Selle piirangu kohta on selgituse andnud Riigikohus oma lahendis 3-3-1-98-10: „Eelnimetatud piirang on sätestatud selliselt, et üldjuhul tuleb enne teabe nõudmist nn kolmandalt isikult pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole. /…/ Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt.” Lahendis nr 3-3-1-24-11 täpsustas Riigikohus oma seisukohti veelgi: „Kolleegium selgitab, et lisaks "kolmandalt isikult" teabe nõudmise eesmärgile sätestab MKS §

61 lg 1 esimene lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur kolmandalt isikult võib nõuda. MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik. Selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole pöördumist teha. Kolleegiumi arvates ei ole õige MKS § 61 lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu. MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.”

11. Seega saab kohtu arvates kolmandalt isikult teavet nõuda MKS § 61 lg 1 kohaselt vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et kaebajalt on teavet nõutud kooskõlas nimetatud eesmärgiga – AS Haljas maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirangu nõude on maksuhaldur kohtu hinnangul täitnud – vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on maksuhaldur oma 25.03.2013 korraldusega nr 12.2-

3/14130-1pöördunud AS Haljas poole ja küsinud teavet äriühingu majandustegevuse kohta ning AS Haljas on esitanud maksuhaldurile majandustegevust puudutavad dokumendid, lisades neile ka suulisi ja kirjalikke seletusi, kuid mida maksuhaldur pole aga lugenud piisavaks. See ongi tinginud maksuhalduri pöördumise kolmanda isiku poole teabe ja dokumentide saamiseks. Seega on vaidlusaluse korralduse puhul nõue, et maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks esmalt pöörduma maksukohustuslase poole, täidetud. Antud asjaolust pidi kaebaja aru saama ka vaidlusaluses korralduses viidatust, mille kohaselt on OÜ-lt XXX täiendava teabe ja dokumentide küsimine vajalik selleks, et veenduda suhkru olemasolus ja tehingute toimumises. Vastustaja arvates ei tule eelpoolnimetatud kolmanda isiku poole pöördumise piirangut mõista aga selliselt, et maksuhalduri küsimused maksukohustuslasele ja kolmandale isikule peaksid sõna-sõnalt kokku langema, vaid oluline on see, et kummaltki on nõutud teavet samade tehingute või asjaolude kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-98-10, p 19).

12. Ühelegi õigusnormile ei tugine kaebaja väited, et maksuhaldur ei peaks enam tema käest samu asju küsima, mida on küsitud nii maksukohustuslaselt endalt kui VMV Trade OÜ-lt ja et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist peab maksuhaldur seda teavet püüdma saada maksukohustuslaselt. MKS § 61 lg 2 sellist piirangut ette ei näe. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur pöördus AS Haljas poole enne kui pöördus kaebaja poole. Riigikohus on MKS § 61 lõikeid 1 ja 2 tõlgendanud nende vastastikuses seoses ja koosmõjus nii, et maksuhaldur võib kolmandalt isikult küsida igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses ning küsitav teave peab olema seoses läbiviidava maksumenetlusega. Vaidlustatavas korralduses on nõutud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos selgelt ära toodud ning kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ei ole ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga.

13. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur ei ole „eriti hoolikalt“ põhjendanud vajadust OÜ-lt XXX dubleeriva teabe saamiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur vaidlusaluses korralduses selgitanud, et olemasolevate dokumentide kohaselt müüs VMV Trade OÜ kontrollitaval perioodil AS-le Haljas suhkrut. VMV Trade OÜ seadusliku esindaja sõnul soetati AS-le Haljas müüdud suhkur OÜ-lt XXX, samuti olevat suhkru transpordi AS-le Haljas organiseerinud OÜ XXX. Seega korraldusest nähtuvalt kontrollis maksuhaldur AS Haljas 2013. aasta veebruarikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust ning veendumaks suhkru olemasolus ja tehingute toimumises, vajas täiendavat informatsiooni ja dokumente ka OÜ-lt XXX. Kaebaja poolt kaebuses esitatud nõuded, mille kohaselt tuleks maksuhalduril eriliselt hoolikalt põhjendada seda soovi, kui maksuhaldur soovib kolmandalt isikult teavet saada mitte tema ja maksumaksja, vaid sellele eelnevate isikutega tehtud tehingute kohta, näidates ära ka selle, kuidas soovivad selgitused ja tõendid maksmaksja suhtes käiva menetlusega puutumuses on, ei tugine kohtu arvates seadusel. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Eelnevast sättest tuleneb maksuhaldurile laialdane uurimisautonoomia, mis tähendab, et selle, kuidas maksuhaldur talle seadusega pandud kohustusi täidab, otsustab maksuhaldur ise talle antud pädevuse piires. Konkreetsel juhul on vaieldavas korralduses maksuhaldur piisava põhjalikkusega ära näidanud, miks ja millega seoses ta kolmandalt isikult teavet vajab ning kolmas isik ei ole kohtule näidanud, et selline korraldus teda kuidagi õigusvastaselt koormaks.

14. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

15. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik