2-11-26316/53 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-26316

Tsiviilasi

XXX OÜ hagi XXXOÜ vastu rendilepingu esemeks

olevate kinnistute valduse üleandmiseks

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja XXX; e-post: XXX

Kostja: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres; e-

post: paul.keres@ee.blslawfirm.com

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXXAS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXX

OÜ-lt välja XXXAS kasuks menetluskulud summas 625,56 (kuussada

kakskümmend viis eurot ja 56 senti) eurot.

2. Jätta rahuldamata XXXAS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

väljamõistmiseks summas 818,23 (kaheksasada kaheksateist eurot ja 23 senti)

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Harju Maakohus jättis XXX OÜ hagi 20.12.2012 kohtumäärusega läbi vaatamata ja jättis

menetluskulud hageja kanda. Kohtumäärus jõustus 11.02.2013.

10.01.2013

esitas

kostja

Harju

Maakohtule

taotluse

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks. Kostja on tsiviilasjas nr 2-11-26316 kandnud õigusabikulusid kokku

summas 1443,79 EUR koos käibemaksuga. Kostja taotles hagejalt menetluskulude

väljamõistmist koos käibemaksuga.

Harju Maakohtu kohtunikuabi 08.08.2013 kohtumäärusega rahuldati kostja taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks täielikult ja mõisteti hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud summas 1443,79 eurot.

09.09.2013

esitas

hageja

määruskaebuse

08.08.2013

kohtumäärusele.

Tallinna

Ringkonnakohus

tühistas

23.01.2014

kohtumäärusega

Harju

Maakohtu

08.08.2013

kohtumääruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

10.01.2013 esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 1443,79 eurot

km-ga.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud

tähtaegselt ning selles sisaldus menetluskulude nimekiri.

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos

menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse

päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS §

176 lg-st 1 toimetas 09.04.2013 kohtunikuabi kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte hagejale ja andis talle aega 10

päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks.

XXXAS avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud summas

1443,79 eurot km-ga. XXXAS poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kulude

koosseis järgmine:

• arve nr 000756 summas 1139,16 EUR, mille kohaselt osutati 29.06.2011-30.06.2011

kostjale õigusabi;

• arve nr 000842 summas 64,00 EUR, mille kohaselt osutati kostjale õigusabi 01.07.2011.

Kokku: 1203,16 EUR ilma käibemaksuta ja 1443,79 EUR koos käibemaksuga.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja menetluskuludele järgmised

vastuväited, mille kohaselt:

1) kostja õigusabikulude maht ei ole põhjendatud ega vajalik;

2) kostja lepingulise esindaja poolt käesoleva asja menetluses väidetavalt kulutatud aeg on

menetluse sisu arvestades ebaproportsionaalne;

3) menetluskulude rahalise kindlaksmääramisel tuleb arvestada üksnes summasid ilma

käibemaksuta.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele

kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS

§ 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle,

võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks

suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 128 eurot

km-ta. Harju Maakohus selgitab, et juhindub põhjendatud ja vajalike menetluskulude kindlaks

määramisel Riigikohtu praktikast, mille kohaselt esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama ka esindaja tööühiku hinna (s.o. tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi

põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot km-ta (Riigikohtu 1.10.2013.

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Eeltoodud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks hagejalt

välja mõista kostja lepingulise esindaja tunnitasu rohkem, kui 120 euro ulatuses km-ta.

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008

määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga kuni 160 000 eurot maksimaalne

sissenõutav kulu 23 000 eurot. Lisaks tuleb antud asjas arvestada § 1 lg-ga 2, mille kohaselt

juhul, kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160

euro võrra iga 3200 euro kohta. Seega oleks maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 000 euro

suuruselt hagihinnalt arvutatuna 265 000 eurot (4 840 000 / 3200= 1512,50 X 160= 242 000 +

23 000=265 000). Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 1413,12 eurot km-

ga (1336,32+76,80= 1413,12) s.o 1177,60 eurot km-ta, seega kostja poolt nõutud lepingulise

esindaja kulu ei ületa lubatud sissenõudmise piirmäära.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse

vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud

vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Kohus leiab, et XXXAS esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude

põhjendus on arvestades asja keerukusastet ja mahukust osaliselt õigustatud. Tsiviilasja

materjalide kohaselt oli poolte vahel asjaõiguslik vaidlus, valduse üleandmiseks kohustamise

nõudes.

Kostja õigusabikulud on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt järgmised:

• Arve nr 000756 summas 1139,16 EUR, mille kohaselt osutati 29.06.2011-30.06.2011

kostjale õigusabi järgmiselt:

(1)

29.06.2011 toimikuga tutvumine 0,8 tundi P. Keres;

(2)

29.06.2011 määruse põhipositsioonide kujundamine, suhtlus kohtuga 0,4 tundi P.

Keres;

(3)

29.06.2011 hagi tagamise taotluse koostamine: asjaolude väljatoomine ja põhjendused

seoses hagi tagamise avalduse lahendamise lubamatusega enne hagi menetlusse võtmist 1,2

tundi A. Sanglepp;

(4)

30.06.2011 hagi tagamise avalduse koostamine: argumendid seoses hagi tagamise

avalduse puuduliku põhistusega, kohtuotsuse ebapiisava põhjendatusega ning hagi tagamise

abinõu ebaproportsionaalsusega 2,5 tundi A. Sanglepp;

(5)

30.06.2011 määruskaebuse koostamine, viimistlemine 2,8 tundi P. Keres;

(6)

30.06.2011 suhtlus kliendiga, XXX, vastuse koostamine XXX OÜ-le 1 tundi P.Keres;

(7)

30.06.2011 riigilõiv 25,56 eurot.

Hageja vastuväite kohaselt on arvestades kostja ettevalmistatud menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, ilmne, et 30.06.2011 arve nr TGP 00756 sisaldab ülepaisutatud õigusabikulusid

(toimikuga tutvumine 0,8 h; määruskaebuse koostamine, viimistlemine 2,8 h). Hageja on

seisukohal, et põhjendatud kuluks võib pidada 1,4h (0,4h + 1h). Seega tuleb 30.06.2011 arvet

nr TGP 00756 vähendada 2,2 h võrra.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud kohtule 01.07.2011 määruskaebuse

sisuliselt 8 lk, kahtlemata on esindajal vaja eelnevalt tutvuda hagimaterjalidega, et kujundada

oma seisukohta hagis esitatud nõude ja 22.06.2011 kohtumääruse suhtes. Kohus nõustub

kostjaga, et kvaliteetse õigusabi andmiseks on esindajal vaja võtta õiguslik positsioon, asja

materjalidega tuleb tutvuda ja seisukohad kujundada, eelnimetatule kulub aega. Kohtule

nähtuvalt on menetlusdokumentide koostamine ja kohtule esitamine tõendatud toimikus

asuvate dokumentidega. Kohus on seisukohal, et kohtule 01.07.2011 esitatud määruskaebus on

õiguslikult pädevalt koostatud ja põhjendatud menetlusdokument. Kohus tagas eelnimetatud

määruskaebuse

01.07.2011

kohtumäärusega

ja

rahuldas

määruskaebuse

23.09.2011

kohtumäärusega. Kohus peab põhjendatuks arves nr 000756 esindaja P. Keres poolt osutatud

õigusabi järgmises ulatuses: 29.06.2011 toimikuga tutvumine 0,8 h; 29.06.2011 määruse

põhipositsioonide kujundamine, suhtlus kohtuga 0,4 h ja 30.06.2011 määruskaebuse

koostamine, viimistlemine 2,8 h s.o kokku 4 h ulatuses.

Hageja on seisukohal, et kostja 10.01.2013 avalduse lisaks olevas 30.06.2011 arves nr TGP

00756 ja aruandes TGP 00756 toodud alljärgnevad õigusabikulud ei ole põhjendatud ega

vajalikud:

- hagi tagamise taotluse koostamine: asjaolude väljatoomine ja põhjendused seoses hagi

tagamise avalduse lahendamise lubamatusega enne hagi menetlusse võtmist 1,2 h;

- hagi tagamise avalduse koostamine: argumendid seoses hagi tagamise avalduse puuduliku

põhistusega,

kohtuotsuse

ebapiisava

põhjendatusega

ning

hagi

tagamise

abinõu

ebaproportsionaalsusega 2,5 h ;

- suhtlus kliendiga, XXX, vastuse koostamine XXX OÜ-le 1h.

Hageja on seisukohal, et eelnimetatud toimingud ei ole menetluse seisukohast olulised. 2,7

töötunni (1,2 + 2,5) tulemusena ei koostanud arve väljastaja ühtegi menetlusdokumenti. Samuti

arve spetsifikatsioonist ei ole võimalik tuvastada, kui palju aega kuulus kostja esindajal

erinevate toimingute teostamiseks (nt vastuse koostamiseks). Arve spetsifikatsioonist ei ole

võimalik tuvastada, et kostja esindaja suhtles kliendiga ja XXX´ga ning koostas vastuse seoses

käesoleva tsiviilasjaga. Hagejale jääb arusaamatuks, millist vastust koostas kostja esindaja,

seega tuleb 30.06.2011 arvet nr TGP 00756 vähendada 4,7 h.

Kohus on seisukohal, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on m.h see, et

menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla

vastaspoole menetluskulud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-

142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka

sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja

materjalidest, et kostjal oleks olnud kaks lepingulist esindajat arves nr 000756 esitatud

järgmiste toimingute teostamisel:

(3)

29.06.2011 hagi tagamise taotluse koostamine: asjaolude väljatoomine ja põhjendused

seoses hagi tagamise avalduse lahendamise lubamatusega enne hagi menetlusse võtmist 1,2

tundi A. Sanglepp;

(4)

30.06.2011 hagi tagamise avalduse koostamine: argumendid seoses hagi tagamise

avalduse puuduliku põhistusega, kohtuotsuse ebapiisava põhjendatusega ning hagi tagamise

abinõu ebaproportsionaalsusega 2,5 tundi A. Sanglepp.

Kohus juhib kostja tähelepanu, et TsMS § 394 lg 3 kohaselt juhul, kui kostjat esindab

menetluses esindaja, tuleb vastuses märkida ka esindaja andmed. TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2

sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning

õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise

eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et juhul, kui

menetlusosalist esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja peab see olema menetluse kestel

vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole hagejale kostja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel

ettenähtav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb

tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud

hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega. Kostja poolt A.

Sanglepp väidetavad õigusabikulud ei ole käsitatavad menetlusosalisele menetluse tõttu

tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes. Toimikust ei nähtu, et A.

Sanglepp, oleks menetluses osalenud kostja lepingulise esindajana, seega ei ole arves nr

000756 põhjendatud õigusabikulu väljamõistmine 3,7h ulatuses.

Mis puutub 30.06.2011 suhtlusse kliendiga, XXX-ga ja vastuse koostamisse 1 h ulatuses, siis

siinjuures nõustub kohus hagejaga, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu vastuse koostamist,

seega ei saa kohus võtta seisukohta menetlustoimingu vajalikkuse kohta ja kohus jätab

rahuldamata nimetatud osas taotluse selle põhjendamatuse tõttu 0,5 h ulatuses. Samas on kohus

seiskohal, et põhjendatuks tuleb pidada õigusabikulu kliendiga ja XXX esindajatega

suhtlemisel 0,5 h ulatuses.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Arvest nr 000756 nähtuvalt on kostja

30.06.2011 tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 25,56 eurot, mis on kohtu hinnangul

põhjendatud kuluks ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.

• Arve nr 000842 summas 64,00 EUR, mille kohaselt osutati kostjale õigusabi järgmiselt:

(1)

01.07.2011 suhtlus kliendiga, kohtuga, kohtumääruse edastamine 0,5h P. Keres.

Kohus on seisukohal, et 01.07.2011 õigusabi osutamine 0,5h ulatuses on vajalik ja

põhjendatud. Kohus nõustub siinjuures kostjaga, et asjakohase õigusabi osutamiseks on

vajalikud nõupidamised, suhtlused kliendiga ja tähtsust ei oma siinjuures asjaolu mil viisil

seda tehakse, kas e-kirjaga, telefoni teel või kokkusaamiste kaudu. 01.07.2014 kohtumäärusega

rahuldas kohus määruskaebuse tagamise taotluse, seega oli vajalik kliendiga suhtlemine ja

kohtumääruse edastamine, ajakulu on kohtu hinnangul arvestades tehtud toiminguid mõistliku

pikkusega.

TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja selgitanud kohtule, et taotleb menetluskulude

väljamõistmist hagejalt koos käibemaksuga, kuna kostja eest kandis menetluskulud Danske

Bank A/S. Danske Bank A/S kandis menetluskulud seonduvalt oma võlausaldaja staatusega AS

XXX (pankrotis) pankrotimenetluses, mis seondub võla sissenõudmisega AS-ilt XXX

(pankrotis). Kulude finantseerimisega nõustus Danske Bank A/S seetõttu, et käesoleva

menetluse esemeks oli AS XXX (pankrotis) kuuluv vara (kinnistud ja nendel asuvad rajatised).

Kuna kooskõlas käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2ˡ p 2 ei maksustata käibemaksuga

laenutehinguid, siis ei arvesta Danske Bank A/S käibemaksuvaba käibe tegemiseks vajalikelt

kuludelt (s.h võlgade sissenõudmisega seotud kuludelt) tagasi käibemaksu.

Hageja esitas kostja käibemaksunõudele vastuväite, mille kohaselt tuleb antud juhul

menetluskulude rahalise kindlaksmääramisel arvestada summasid ilma käibemaksuta.

Kohus nõustub siinjuures hagejaga, kuivõrd Maksuameti käibemaksukohustuslase registri

andmetel oli kostja käibemaksukohustuslane alates 06.09.2010 kuni 29.02.2012, oli kostja

arvete esitamise ja tasumise ajal käibemaksukohustuslane ning tal oli õigus õigusabikulude

arvetelt maha arvata arvel sisaldunud käibemaksu. Asjaolu, et kostja eest kandis menetluskulud

kolmas isik, s.o Danske Bank A/S, ei ole aluseks menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks

koos käibemaksuga, kuivõrd see oleks ebaõiglane hageja suhtes. Seega ei pea antud juhul

kohus põhjendatuks menetluskulude hüvitamist käibemaksuga.

Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt. Kohus vähendab kostja lepingulise esindaja tasumäära 818,23 euro võrra, kostja

taotlus kuulub rahuldamisele summas 600 eurot km-ta.

Kohus peab põhjendatuks hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud kogusummas

625,56 eurot (riigilõiv 25,56 + õigusabikulud 600= 625,56 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik