4-14-1980/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-1980

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-14-1980 Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Väärteoasi

B.I’

väärteoasi Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §

151 järgi.

Väärteoprotokoll: AB1347402 (väärteoasja nr 2315,14,001604) Menetlusalune isik

B.I - isikukood XXX; Eesti

Vabariigi kodanik; töötab mitteametlikult; elukoht XXX.

Kriminaalkorras karistatud korral. Väärteokorras karistatud korduvalt.

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 09.04.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Kristi Vares menetlusalune isik B.I Tõlk Anneli Helmann

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada B.I NPALS § 15

1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest ja mõista talle karistuseks arest 5 päeva.

2. Aresti on B.I kohustatud asuma kandma vahetult peale eelmise aresti ärakandmist ( kohtuotsuse 4-13-6852 alusel ), aresti kandmise kohaks Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6,Tallinn).

4-14-1980

3. Välja mõista B.I-lt riigituludesse ekspertiisitasu 35,00 eurot

(kolmkümmend viis eurot).

4. Ekspertiisitasu tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitus: „B.I , 4-14-1980,

menetluskulud“. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 09.04.2014.a. Asjaolud ja menetluse käik

21.02.2014.a. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna poolt väärteoasjas nr 2315,14,001604 koostatud väärteoprotokoll AB1347402 mille kohaselt B.I oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ebaseaduslikult väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta 21.02.2014.a. kella 13:50 ajal Pallasti tn 48, Lasnamäe linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond. Oma sellise tegevusega rikkus B.I narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 /Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 /Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga/ järgi.

Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

- Väärteoprotokoll AB 1347402, kus menetlusalune isik B.I on omakäeliselt kirjutanud, et tarbis süstimise teel narkootilist ainet (tl 4);

- Isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtub, et isikuna tuvastati B.I

(tl 6);

- Kiirabikaart, millest nähtub, et isik rääkis, et tarvitas narkootikume (tl 7);

- Tunnistaja Roman Rubinov ütlused, millest nähtuvad, et kell 13:42 kutse aadressile

Pallasti 48, kus isik oli pikali. Isik ütles, et oli tarvitanud narkootilist ainet (tl 8);

- joobeseisundi tuvastamise saatekirja millest nähtub, et menetlusaluse isiku, B.I

, uriinist leiti fentanüüli ja klonasepaami metaboliidide jälgi (tl 9);

- karistusregistri väljavõtte (tl 10-14).

4-14-1980

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Kuna isikut on korduvalt karistatud NPALS § 151 järgi kvalifitseeritavate väärtegude ees ning eelnevad rahatrahvid on tasumata, ei ole otstarbekas isikut karistada rahatrahviga. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga 5 päeva, kuna käesoleval ajal kannab ta karistust – 25 päeva aresti. Menetlusalune isik B.I kinnitas kohtuistungil, et tõepoolest tarvitab narkootilisi aineid, elab sõbra juures Tallinnas, vanemad elavad Narvas, töötab mitteametlikult, varem määratud rahatrahvid on tasumata. Praegu kannab aresti 25 päeva kuni 21.04.2014.a.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule B.I-le inkrimineeritud väärtegu NPALS § 151

järgi on kvalifitseeritud õigesti, kuna isik peeti kinni politsei poolt 21.02.2014.a. kella 13:50 ajal selgete narkojoobe tunnustega, milline asjaolu on hiljem leidnud kinnitus joobeseisundi tuvastamise käigus (tl 9). Arvestades narkootilise aine tuvastamist organismis loeb kohus tõendatuks B.I poolt narkootikumide tarvitamise.

Mingeid asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel, kui narkootilisi aineid tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku oma käeliselt kirjutatud tunnistusega, millistest nähtub, et B.I kinnitab, et tema tarbis narkootilist ainet 21.02.2014.a., B.I suhtes koostatud väärteoprotokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, kus ekspertiiside käigus tuvastati, et B.I uriinist fentanüüli ja klonasepaami metaboliidide jälgi, kiirabikaardiga ning B.I suhtes väljastatud karistusregistrite õienditega.

B.I karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut varasemalt karistatud kriminaalkorras 2 korral, millest viimati 13.03.2012.a Harju Maakohtu otsusega Kars § 201 lg 2 p 1 ja 4, § 199 lg 2 p 5 ja 7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest vangistusega 1 aasta ja 5 päeva. Väärteokorras on B.I karistatud 34 korral, sh ka Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi (viimati 10.02.2014.a arestiga

25 päeva ja 28.08.2013.a arestiga 16 päeva).

Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül kuulub II nimekirja ning klonasepaam kuulub IV nimekirja, seega on mõlema aine näol tegemist narkootiliste ainetega.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud väärteo NPALS § 151 järgi toime tahtlikult, kuna B.I on eelnevalt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine eest väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta pidi olema teadlik, et selline teguviis on

4-14-1980

väärteokorras karistatav, kuid vaatamata sellele otsustas B.I tarvitada narkootilisi aineid. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohus leiab, et on tõendatud, et B.I oli tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtu hinnangul on süütegu toime pandud kavatsetusega, kuivõrd B.I’ on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus märgib, et B.I on varem samalaadse väärteo toimepanemise eest korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu poolt arestiga 25 päeva. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. NPALS § 151 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kakssada trahviühikut või aresti.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud B.I käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.I varasemalt karistatud nii kriminaalkui väärteo korras. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et B.I on korduvalt karistatud aresti ja rahatrahvidega, mis on isikul tasumata, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 5 päeva aresti, kuna aresti saab isikule määrata kuni 30 päeva, käesoleval ajal aga juba kannab B.I

25 päeva aresti, mis oli talle karistuseks määratud 10.02.2014.a. kohtuotsusega. Samuti tuleb määrata, et käesoleva otsusega määratud karistust peab ta asuma kandma vahetult peale eelmise karistuse ärakandmist. V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub B.I-lt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35,00 eurot (kolmkümmend viis eurot) joobe tuvastamisega seotud kulud. Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1, § 107-111, § 113 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 1 p 3 sätetest.

Violetta Kõvask Kohtunik