1-14-906/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-906 Kohtukoosseis Kriminaalasi Mati Kartau

M.L-i süüdistuses KarS § 121 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 10. märtsi 2014 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav M.L, apellatsioon RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava M.L-i apellatsioon Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-14-906 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 10.03.2014 otsusega tunnistati M.L kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 järgi selles, et tema 26.03.2013 pärast kella 15.00, viibides Narvas XXX asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus lõi N.R. t õllepudeliga pähe ja tekitas kannatanule füüsilist valu. 27.03.2013 diagnoositi kannatanul SA Narva Haigla Erakorralise Meditsiini Kliinikumis pea pindmine vigastus.

1.1. KarS § 121 järgi mõisteti M.L-ile karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11.09.2013 otsusega mõistetud vangistus 11 kuud ja 6 päeva ning mõisteti M.L-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 päeva vangistust algusega 06.01.2014.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M.L , kes palub tühistada maakohtu otsus tema süüdimõistmises ja teha uus otsus, millega mõista ta KarS § 121 järgi õigeks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS §-de 323 lg 2 p 1 ja 2 ning 326 lg 2 esimese lause alusel jätta läbi vaatamata.

3.1. KrMS § 323 lg 2 p 1 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse kui apellatsioon on esitatud pärast KrMS §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata.

3.1.1. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

M.L sai Viru Maakohtu 10.03.2014 otsuse kätte 10.03.2014 (lk 70) ja tal oli võimalik otsusega tutvuda kohtuotsuse tegemise päeval, mistõttu tuleb 15 päevase kaebetähtaja alguskuupäevaks lugeda 11.03.2014. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev 25.03.2014. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt (lk 88 ja 94) esitas M.L apellatsiooni aga 27.03.2014, s.o pärast kaebetähtaja möödumist. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

3.2. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

3.2.1. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

KrMS § 339 lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

4. M.L on vaidlustanud enda süüditunnistamise § 121 alusel.

4.1. 29.01.2014 sõlmiti kriminaalasjas nr 13240101275 kokkulepe (lk 44), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus M.L ja tema kaitsja vandeadvokaat

T. Massalina nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 61-62) kohus selgitas M.L-ile tema õigusi, mis olid talle arusaadavad. Kokkulepet kohtuistungil ei muudetud. Seejärel avaldas prokurör kokkuleppe ja M.L vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda tõelist tahet. Kaitsja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

4.2. Ringkonnakohus leiab, et M.L-i puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.

5. Lisaks eeltoodule ei kuulu M.L-i apellatsioon läbivaatamisele ka põhjusel, et see ei ole esitatud tähtaegselt.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p-dest 1, 2, § 318 lg 4 ja § 319 lg 4 jätab ringkonnakohus M.L-i apellatsiooni läbi vaatamata.

Mati Kartau Kohtunik