1-12-11636/19 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-11636 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. märtsi 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Piir, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. märtsi 2014 määrus jätta muutmata

2. Süüdimõistetu Dmitri Piiri määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Piir mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu 18.10.2000 otsusega KrK § 101 p-de 2,7, KrK § 108 lg 2 ja KrK § 113 järgi ning karistuste osalise liitmise teel mõisteti KrK § 40 ja 40 lg 31 alusel tema lõplikuks liitkaristuseks 20 aastat vabadusekaotust.

2. Tartu Maakohtu 11.03.2014 määrusega jäeti D. Piir temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus põhistas oma otsustutust järgmiselt.

2.1 Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

2.2 Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et D. Piiri vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. D. Piir kannab käesolevat vangistust tahtliku tapmise eest raskendavatel asjaoludel ja raske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli alkohol ning emotsionaalne seisund. Samas on D. Piir ise avaldanud, et tal ei ole alkoholiprobleemi olnud ja enne kuritegude toimepanemist oli ta küll vähesel määral alkoholi tarvitanud, kuid purjus ta ei olnud. Põhjuseid, mis kuritegude toimepanemiseni viisid, ei oska D. Piir avaldada, aga tunnistab neis oma süüd. Positiivsena võib välja tuua selle, et D. Piir on vangistuses töötanud, läbinud erinevaid programme, koolitusi ja on õppinud riigikeelt. Samuti ei ole D. Piiril käesolevast vangistusest kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Lisaks sellele on D. Piiril vabanemisel olemas kindel elukohtta saab asuda elama sõbra juurde Viimsi vallas asuvasse eramusse. Vaatamata eeltoodud positiivsetele momentidele ei saa kohus jätta tähelepanuta, et vangla küll toetab D. Piiri ennetähtaegset vabastamist, kuid on hinnanud ta kõrgohtlikuks. Vangla on hinnanud uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 10% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 17%, s.t vägivaldse kuriteo osas suhteliselt kõrgeks. Kohus ei saa mööda vaadata ka asjaolust, et tänase päeva seisuga kandmata karistuse osa on 5 aastat ja peaaegu 5 kuud, mis ületab karistusõiguses sätestatud maksimaalse võimaliku katseaja. Enne käesolevat asja on D. Piir süüdi mõistetud samuti raske kuriteo – röövimise - eest ja selle järel on ta toime pannud mitu vägivallaga kuritegu, s.h. alaealise naissoost isiku tapmise eriti piinaval ja eriti julmal viisil.

2.3 Arvestades viimati toimepandud kuritegude asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja ülaltoodut leiab kohus, et vaatamata positiivsetele momentidele on tänase päeva seisuga D. Piiri tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatult enneaegne.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus D. Piiri vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt. D. Piiri põhiseisukohad on järgmised.

3.1 Kooskõlas KarS § 76 lg 2 p-ga 2 esitas Tartu Vangla materjalid D. Piiri ennetähtaegseks vabastamiseks, kuivõrd esinevad kõik tingimused tema vabastamiseks. Nimelt on D. Piir kandnud ära üle poole karistusajast, tal on garanteeritud eluja töökoht. Ta ei ole rahul, et kohus jättis ta vabastamata, põhjendades seda järgmiselt:

3.1.1 Staatus „kõrgohtlik“ antakse kõigile I astme kuriteo toime pannud isikule ning ohutaset alandatakse „ohtlikuks“ alles 18 kuud enne vangistusaja lõppu.

3.1.2 Ohtlikkuse arvutab välja arvutiprogramm, mis arvestab seejuures asjaolusid nagu: isiku elukäik enne kuriteo sooritamist (pere, töö, haridus), toimepandud kuritegu (raskus, süü tunnistamine, kahetsus), käitumine karistuse kandmise ajal (konfliktid, rikkumised, õppimine, töötamine, kursused) ja eeldatav eluviis vangist välja saamisel (materiaalne olukord, elukoht ja töö). Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, kujuneb välja riskiprotsent. D. Piiril on see minimaalne (10% ja 17%). Nii on ka kohtupraktikas leitud, et 22% on väike risk (kriminaalasi nr 1-11-7639).

3.1.3 Seadusandja on ette näinud, et ennetähtaegse vabastamise tingimused KarS § 75 ja § 76 ning see ei sea piiranguid karistusaja pikkusele. Liiatigi on vabastatud ka isikuid, kellel on karistusaega jäänud kanda 5 ja isegi 6 aastat (Viru Maakohtu lahend nr 1-07-11042).

3.2 D. Piir ei keelduks ka elektroonilisest valvest, kuigi ei pea seda vajalikkus. Igal juhul tuleks ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral asuda taas vangistust kandma.

D. Piir tunnistab seda võimalust täielikult ja annab endale aru. Kui aga kohus peab vajalikuks määrata elektroonilist valvet, on D. Piir sellega nõus.

3.3 Arvestades Tartu Vangla poolt antud positiivset hinnangut ning nõusolekut võtta D. Piir kriminaalhooldaja valve alla, samuti prokuröri arvamust, kes toetab täielikult D. Piiri tingimisi ennetähtaegset vabastamist, aga ka määruskaebuse esitaja enda motivatsiooni vabanemiseks ja ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks hakkamiseks, palub D. Piir end vabastada.

4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 01.04.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 07.04.2014. Nimetatud ajaks seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata KarS § 76 lg 2 p-s 2 formaalsete eelduste esinemisele võimalik D. Piiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

5.1. Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Ennetähtaegse vabastamise korral peab kohus arvestama KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalsete eeldustega. Kohus on arvestanud D. Piiri kuritegude toimepanemise asjaoludega (raske isikuvastane kuritegu – alaealise naise tapmine raskendavatel asjaoludel, samuti raske kehavigastuse tahtlik tekitamine, vaatamata madalale riskiprotsendile tunnistatud vangla poolt kõrgohtlikuks), varasema elukäiguga (varem kriminaalkorras karistatud röövimise eest). Maakohus on arvestanud ka kinnipeetava käitumisega karistuse kandmise ajal (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide ja koolituste läbimine, tööhõives osalemine) ning elutingimuste ja tagajärgedega, mida ennetähtaegne vabastamine kaasa toob (garanteeritud eluja töökoha olemasolu, ennetähtaegse vabastamise korral aga oleks isiku katseaeg 5 aastat ja 5 kuud, mis ületab seaduses sätestatud maksimaalse katseaja). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohtu kolleegium, et maakohus on igati arvestanud kaalutlusõigust rakendades nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavate asjaoludega.

5.2 Ringkonnakohus leiab, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on kuriteo raskusel ja iseloomul määrav tähtsus ja ärakandmata karistusosa – enam kui 5 aastat ei võimalda süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada, kuna see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtuotsusest nähtub, et kuriteo pani süüdistatav toime ilma vähimagi ajendita – seejuures iseloomustab

D. Piiri käitumist julmus ja raevukus ning ülimalt piinav viis erilise julmusega. Kohtukolleegium on seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Apellatsioonikohus märgib, et Eesti seadused ennetähtaegset vabanemist ei garanteeri ning karistuse ärakandmine on pigem reegel kui erand. KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid tuleb arvestada kogumis, mis praegusel juhul välistab D. Piiri ennetähtaegse vabastamise.

5.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu määrus on põhjendatud ning kaebus tuleb vaatamata sellele, et D. Piiri hoiakus on viimasel ajal täheldatavad positiivsed muutused ning tema vabastamist toetavad nii vangla kui ka prokurör, jätta sel korral rahuldamata.

6. Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätta maakohtu määrus muutmata D. Piiri määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Paavo Randma