1-12-3489/50 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2014, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-3489 Kohtunik Anu Amm er Sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kohtuasja nimetus

Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaare erakorraline ettekanne taotlusega

karistuse O.N-ile mõistetud täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

O.N , isikukood XXX, elukoht xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 09.04.2013, avalikul kohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus

KrMS § 387, § 427, § 432, § 130, § 385 p 26 ja KarS § 74 lg 4 RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele O.N-ile Viru Maakohtu 12.04.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-3489 kandmata karistus, s.o 8 kuud vangistust. mõistetud, Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse

10 päeva jooksul Viru Maakohtule alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused.

Viru Maakohtu 12.04.2012 otsusega nr 1-12-3489 kokkuleppemenetluses mõisteti

O.N süüdi KarS § järgi ja karista ti teda 8 kuulise vangistusega tingimisi

1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Katseajaks allutati kriminaalhooldaja O.N järelevalve alla ja ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. kohusta teda katse ti

KarS § 75 lg O.N

2 p 2 alusel kohustati katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja algus 12.04.2012.

27.08.2012 esitas kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega 3 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 28.08.2012 määrusega pikendas kohus 01.2014. O.N-ile määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 11.

18.09.2012 esitas kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada katseaega veel 4 kuu võrra, kuna süüdimõistetu on katseaja kestel taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 26.09.2012 kohtumäärusega pikendati O.N-ile määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 11.05.2014.

18.07.2013 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune on taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 30.07.2012 kohtumäärusega pööras kohus O.N-ile mõistetud karistuse täitmisele. Nimetatud määruse peale esitas süüdimõistetu määruskaebuse ning 28.08.2013 määrusega tühistas Tartu

Ringkonnakohus maakohtu määruse ning saatis O.N karistuse täitmisele pööramise küsimuse prokuröri osavõtul. tagasi maakohtule uueks arutamiseks 24.09.2014 kohtuistungil, s.o erakorralise ettekande korduval läbivaatamisel jäi kriminaalhooldusametnik esmaselt esitatud taotluse juurde, pöörata karistus täitmisele, lisades, et lisaks alkoholikeelu rikkumisele, rikkus O.N

2013.aasta augustis kahel korral ka

registreerimiskohustust. ohus kriminaalhooldusametniku 24.09.2014 kohtumäärusega jättis k

taotluse karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata ja pikendas veelkordselt O.N-ile määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 11.09.2014. Nimetatud kohtumääruses ei pidanud kohus otstarbekaks, kuna ise karistuse täitmisele pööramist O.N

kinnitas soovi edaspidi suhtuda katseaega vastutustundlikult, olles siis selleks ka reaalseid samme astunud - 05.08.2013 implanteeriti temale Kordamed AS meditsiinikeskuses alkoholi blokeeriv depoopreparaat DISULFIRAM, mida kasutatakse aktiivse alkoholismi

ravimeetodina. Nimetatud asjaolu andis kohtule võimaluse suhtuda O.N lubadusse, et suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest, kui mitte vaid paljasõnalisesse lubadusse, kuna tema on astunud reaalse sammu sõltuvusest vabanemiseks.

Kohus arvestas ka asjaolu, et kindel O.N on kaks alaealist last, tal oli

töökoht . Tööandja poolt väljastatud soovituskiri kinnita , et O.N on xxxx s

hinnatud, abivalmis ja usaldusväärne töötaja. Samuti nähtu tööandja poolt antud s soovituskirjast, et töö juures alkoholiprobleeme ei ole esinenud. 31.03.2014 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva, s.o kogu katseaja kestel neljanda erakorralise iseks, kuna ettekande taotlusega karistuse täitmisele pööram kriminaalhooldusalune on taas kord rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Erakorralise ettekande kohaselt koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et O.N mõõdeti

29.03.2014 alkoholijoove 0,38 mg/l.

O.N-ile O.N tutvustati protokolli, kuid ta keeldus sellele alla kirjutamast. toimetati 29.03.2014 kainenemisele Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonda, kuna oli alkoholijoobes ning käitus agressiivselt ja ülbelt.

31.03.2014 arestimajas antud seletuses kinnitas ta, et reedel 28.03. vastu laupäeva 29.03.2014 jõi õetütre sünnipäeval alkoholi, tarvitade

s õlut, gini ja rummi, koguseid ei mäleta.

Kohtuistungil 08.04.2014 jäi erakorralist ettekannet esindanud kriminaalhooldusametnik

Marju Malm erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taotles karistus täitmisele pöörata kuna muud mõjutusvahendid tema hinnangul soovitud tulemust ei anna.

O.N kinnitas kohtuistungil erakorralises ettekandes toodud asjaolusid, tunnistades korduvat alkoholikeelu kohustuse rikkumist, esitades ennast õigustavaid asjakohatuid rikkumise kohta. Kohtul ei ole alust hinnata neid põhjendusi kohustuste jätkuva mõjuvatena. Prõkurör toetas taotlust karistuse täitmisele pööramiseks.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud korduva erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatu pidada põhjendatuks O.N d. Esitatud asjaoludel ei saa enam ega otstarbekas suhtes , kuna tema on rikkunud muude mõjutusvahendite kohaldamist järjekindlalt temale pandud kohustust, tehes seda vastutustundetult ja hoolimatult ning ilma mingi mõjuva põhjendusteta. O.N, kes temale inkrimineeritud süütegude toimepanemise ajal oli alkoholijoobes, oli teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjasolevast karistusest ja kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole, et kanda temale mõistetud vangistus vabaduses. O.N Kohtul puudub usaldus poolt

korduvalt antud paljasõnaliste lubaduste suhtes enam mitte alkoholi tarvitada ning seega temale pandud lisakohustust mitte rikkuda. Käitumiskontrolli ajal läbi viidud süüdimõistetu käitumist korrigeerida püüdvad meetmed, sealhulgas sotsiaalprogrammi läbimine ja alkoholi ravimeetodi kasutamine, ei ole soovitud mõju avaldanud O.N . on katseajal jätkuvalt, s.o neli korda rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega ei ole ta teinud midagi selleks, et oma suhtumist ja käitumist muuta, vaid on jätkanud sõltuvusainete tarvitamist. Kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust ja soovimatust katseaja positiivseks läbimiseks kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, kuulub temale mõistetud ja karistus, s.o 8 kuud vangistust,

täitmisele pööramisele. O.N karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik