1-10-5883/41 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-10-5883

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.aprillil 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-10-5883 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne I.R-i tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.04.2014 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

I.R , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta I.R tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus j ata tema poolt I.R-ile a määr

osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60

12 eurot). eurot, ning käibemaks

V kriminaalmenetluse kulud: älja mõista I.R-ilt

72 eurot kaitsjatasu kohtuistungil

osutatud õigusabi eest.

I.R tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4)

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.03.2014 Viru Maakohtule materjalid tingimisi kinnipeetava I.R-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

I.R on süüdi tunn otsusega KarS §

istatud Viru Maakohtu 28.03.2011 kohtu

200 lg 2 p 4,

§ 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 sätteid kohaldades mõisteti lg 2 karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru

Maakohtu 31.03.2009 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 6 kuud vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 28.03.2011 28.09.2015. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.03.2014.

Kinnipidamisasutus

kinnipeetavat on est I.R-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kehtivad. Vangistuse ed

ajal on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“,

„Eluviisitreening“ MTÜ Convictus tugugrupis , ning omandanud riigikeele algtaseme. Alates

28.11.2011 kuni käesoleva ajani osaleb majandustöödel ning omandab harid ust Viru vanglas 7

klassis alates 2013/2014 õ/a. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx, kus omab ka sissekirjutust. Enne vangistust tegi juhutöid, ametlikult pole töötanud, on olnud ka vanemate ülalpidamisel. Isikul on tasumata kohtunõuded, trahvid. Ei näe vajadust neid tasuda. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Isikut on 2005 ja 2007 aastal karistatud NPAS § 15´1 alusel ja 2006 aastal AS § 70 alusel trahvidega. Isik ei tunnista alkoholi sõltuvust, alkoholijoobes muutub vägivaldseks. Isik on varasemalt rikkunud süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Viru Vangla toetab I.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral elama asuda oma ema xx xx korterisse aadressile xxx xx xxx ja xx xx . Käesoleval ajal elavad korteris . Mõlemad

vanemad töötavad ning on nõus I.R vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed.

Kinnipeetavat on neli korda kriminaalkorras karistatud, neist kaks viimast on esimese astme kuriteod. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isikut on varasemalt kaks korda karistatud tingimisi vangistusega, mis mõlemad ebaõnnestusid, kuna isik jätkas katseajal uute kuritegude sooritamist ning rikkus süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi.

I.R tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda soovib .

Kaitsja toetab isiku enne . Isikul on kindel elukoht ja ta on tähtaegset vabastamist ja töö

motiveeritud elada seadusekuulakalt. Vangistuse ajal on ta töötanud, läbitud on mitu sotsiaalprogrammi, ta omandab praegu haridust. Muutused süüdimõistetu isiksuses on märkimisväärsed. Seega isiku ennetähtaegne vabastamine oleks mõistlik ja põhjendatud seda vaatamata faktidele, et isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud.

Prokurör I.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist kirjalikult ei toeta . Tegemist on 4-l

korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Varasemad karistused ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. I.R ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata

3(4) temale korduvalt, viimati Viru Maakohtu 31.03.2009 kohtuotsusega ning sama kohtu 19.05.2010 kohtumäärusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke (sh vägivaldseid) varavastaseid kuritegusid.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 28.09.2015 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi. Kuriteo asjaoludest tulenevalt, I.R 13.01.2010, olles alkoholijoobes, võõra vara äravõtmise eesmärgil, lõi rusikate ja jalgadega kannatanule vastu pead ja keha.

Kuna kinnipeetav kannab liitkaristust mh korduva röövimise toimepanemise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja ebaseaduslik ja vägivaldne äravõtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui hulgalisi (sh vägivaldseid) kuritegusid toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse KarS §

76 mõttes vangistusest ennetähtaegselt vabastada.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

ja kaitsja arvamused ja ära kuulanud süüdimõistetu arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et I.R tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ud perioodil. le ajal ning sellele järgnen

Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kinnipeetavat on muuhulgas kahel viimasel korral karistatud varavastase kuriteoröövimise eest.

Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, katseajal pani toime uue kuriteo, kuid mõlemal röövimise vägivallaga.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4- on 11 korral 8) on näha, et I.R väärteokorras karistatud, nendest 2 korral NPAS § 15´1 alusel, 1 korral AS § 70 alusel ja 4 korral KarS § 262 alusel.

Eeltoodust nähtub, et mõist ja määratud kriminaalhooldused I.R-i etud karistused

puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral t on näha, et distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kehtivad. ed Karistused on määratud ebaviisaka käitumise ja kambris sigarettide valdamise eest.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

4(4) Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, „Eluviisitreening“, MTÜ Convictus tugugrupis ning omandanud riigikeele algtaseme. Alates 28.11.2011 kuni käesoleva ajani osaleb majandustöödel ning omandab haridust Viru vanglas 8

klassis alates 2013/2014 õ/a.

Isikul on kehtiv -kaart kehtivusega 15.11.2015. isikut tõendav dokument ID

Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde aadressil xxx, kuhu omab ka e

sissekirjutust. Vabenemise korral garanteerib I.R-ile töökoha xxx ametikohale (garantiikiri toimikus).

Arvestades poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (viimased kaks I.R-i

kuri ), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema tegu röövimine vägivallaga

käitumist kriminaalhooldaja järeleval mõlemal ve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal,

lisaks katseajal kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume rikkumine), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristused) ja vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ka katseajal) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõis tetu ei

ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kahel korral kriminaalhool katseajal pani toime uue kuriteodusele allutatud, mõlemal

röövimise vägivallaga süstemaatiliselt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. ja lisaks rikkus

Seega kriminaalhooldus piisava ei osuta I.R-ile lt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures katseajal jätkas kuritegude toimepanemist ja kohustuste rikkumist, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul ki ja lähedaste toetus ndel elukoht , kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi kuritarvitamine (kuritegude toimepanemine alkoholijoobes, muuhulgas viimased kaks ed korduvad Alkoholiseaduse ja NPAS rikkumised) omakorda kuritegu röövimis vägivallaga, suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu I.R-i mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Viru Maakohtu 28.03.2011 kohtuotsusega tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu