3-13-2274/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-2274 Haldusasi SSDD Assets 1 OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 29.07.2013 otsuse nr 12.2-3/16358-2 ja 25.09.2013 vaideotsuse nr 6- 1/1686-2 tühistamise nõuetes ning Maksuja Tolliameti kohustamise nõudes kaebaja 02.07.2013 taotluse uueks lahendamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – SSDD Assets 1 OÜ, lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann; Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Heli Insler. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksuja Tolliameti 25.09.2013 vaideotsus nr 6-1/1686- 2.

2. Jätta kaebus rahuldamata Maksuja Tolliameti 29.07.2013 otsuse nr 12.2-3/16358-2 tühistamise nõudes ja Maksuja Tolliameti kohustamise nõudes kaebaja 02.07.2013 taotluse uueks lahendamiseks.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 08.04.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. 02.07.2013 esitas SSDD Assets 1 OÜ Maksuja Tolliametile (MTA) avalduse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks.

2. 29.07.2013 otsusega nr 12.2-3/16358-2 jättis MTA SSDD Assets 1 OÜ avalduse rahuldamata, kuna SSDD Assets 1 OÜ ei suutnud piisavalt tõendada ettevõtlusega tegelemist või sellega alustamist.

3. 02.09.2013 esitas SSDD Assets 1 OÜ MTA 29.07.2013 otsusele vaide, mis jäeti rahuldamata MTA 25.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1686-2.

4. 28.10.2013 saabus Tallinna Halduskohtusse SSDD Assets 1 OÜ kaebus MTA 29.07.2013 otsuse nr 12.2-3/16358-2 ja 25.09.2013 vaideotsuse nr 6-1/1686-2 tühistamise nõuetes ning MTA kohustamise nõudes kaebaja 02.07.2013 taotluse uueks lahendamiseks.

Kaebuse sisu

5. Kaebaja on seisukohal, et MTA otsus on tehtud selle aluseks olnud asjaolusid ja tõendeid pealiskaudselt analüüsides, mille tulemusena on otsus ebaõige ja õigusvastane. Kaebaja on esitanud vastustajale erinevaid dokumente, kuid vastustaja ei ole pidanud neid piisavaks ettevõtluse alustamise tõendamiseks. Olukorras, kus mõni esitatud dokumentidest oli probleemne ilmselgelt tehnilisel põhjusel (nt AS Espak arve poolik skaneering, Madis Tamme nimele väljastatud tšekk), oleks maksuhaldur lähtudes uurimispõhimõttest pidanud küsima kaebajalt selgitusi või lisadokumente. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et see on kaebaja riisiko, kui ta jätab olulised dokumendid esitamata. Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mille kohaselt olukorras, kus vastustaja avastas, et mõned tõendid ei ole komplektsed ning sõiduki ja mahutite soetusdokumendid puuduvad, tulnuks vastustajal nõuda kaebajalt täiendavaid selgitusi. Arusaamatu on vastustaja etteheide, nagu puudunuks kaebajal soov temaga koostööd teha. Kaebaja ilmus vastustaja kutse peale suulisi selgitusi andma ning samuti edastas hiljem e-posti teel mitmeid tõendeid, seega ei ole kaebaja maksuhalduriga koostööst keeldunud.

5.1. 18.07.2013 suuliste seletuste andmise ajal olid tehing OÜ-ga OK Oiltrans sõiduki ja mahutite soetamiseks alles ettevalmistamisel ning veel lõpuni viimata, mistõttu ei olnud kaebajal võimalik maksuhaldurile ka antud soetusdokumente esitada. Tehingud viidi lõpule pärast otsuse tegemist ning seetõttu sai kaebaja need vastustajale esitada alles koos vaidega, mille lahendamisel jäeti need aga põhjendamatult tähelepanuta. Samuti ei ole maksuhaldur kunagi pöördunud kaebaja poole ettepanekuga need dokumendid esitada, eriti olukorras, kus maksuhaldur pidas vajalikuks kaebaja ilmumist maksuhalduri ametiruumidesse koos asjasse puutuva dokumentatsiooniga, mille läbivaatamisel ja kaebaja küsitlemisel ilmnes, et selgitused ei vasta esitatud dokumentidele. Haldurogani uurimispõhimõte laieneb ilmselgelt ka vaidemenetlusele ning olukorras, kus isik alles vaidemenetluses esitab tõendeid, mille esitamiseks vaidemenetlusele eelnevalt oli tal objektiivne takistus, tuleb need arvesse võtta ning vastustajal hinnata kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid. Kaebaja leiab, et tõendite hindamiseks ei saa lugeda üldsõnalist väidet, et esitatud dokumendid ei tõenda kaebaja tegelemist ettevõtlusega, kuivõrd sellest ei ole võimalik välja lugeda põhjust, miks vastustaja sellekohasele järeldusele jõudis. Olukorras, kus vaidemenetluses täiendavate tõendite esitamine on lubatud, tuleb haldusorganil neid ka sisuliselt analüüsida.

5.2. On ilmne, et vaidemenetluses esitatud tõendid kinnitavad sõidukite omandamist, surveseadmete kontrolli tellimist ning näitavad selgelt kaebaja tegelemist ettevõtlusega. Ainuüksi asjaolu, et need tõendid esitati pärast algset kaebaja käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldust, ei anna alust kaebaja käibemaksukohustuslaste ettevõtete registris registreerimisest keeldumiseks.

5.3. Käibemaksuseadusest (KMS) tuleneb, et sisendkäibemaksuks saab käibemaksuseaduse tähenduses olla vaid sellise kauba või teenuse eest tasutud käibemaks, mille on omandanud isik, kes on end käibemaksukohustuslaseks registreerinud vabatahtlikult KMS § 20 lg-s 2 sätestatud korras või mis on omandatud isikult, kes KMS § 19 kohaselt on selleks kohustatud. Seega jääb kaebajale arusaamatuks vastustaja viide, et kontrollmeetmed ei piira isiku õigust arvata maha investeeringutelt tasumisele kuuluvat või tasutud käibemaksu, kui selle õiguse sisulised tingimused on täidetud.

5.4. Kaebaja kavandatud tegevuseks vajalik seade maksab umbes 150 000 eurot. Maksuhalduri loogika kohaselt peaks igal alustaval ettevõttel olema koheselt tegevuse alustamiseks vajalik summa arveldusarvel või peaks olema rahuldatud vastav laenutaotlus. On ilmselge, et alustaval ettevõttel reeglina selline algkapital puudub ning et ettevõtte majandustegevus algab oluliselt varem selliste investeeringute kaasamisest, rääkimata investeeringute olemasolust. Ka KMS § 20 lg 41 viimane lause räägib ettevõtlusega tegelemisest või alternatiivselt ettevõtlusega alustamisest, millest viimase alla kuulub ka ettevõtlusega alustamise planeerimine, millises faasis olemist on kaebajale ette heidetud.

5.5. Maksuhalduri seisukoht, et kaebaja registreerimisnumbrit võidakse kuritarvitada, kuna kaebaja esindaja Marko Kalevi suhtes on maksuseaduse rikkumise kahtlustusega alustatud kolm kriminaalasja, on kaebaja hinnangul asjatundmatu, lubamatu ja pahatahtlik. Kuna kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, siis ei saa kriminaalasja alustamise asjaolust teha järeldust, et inimene on süüdi ega väita, et ta võib midagi kuritarvitada, kuivõrd kriminaalmenetlused on alles pooleli. Ka ei ole kuritarvituste kahtluse olemasolu ega käimasolevad kriminaalmenetlused selliseks asjaoluks, mis lubaks maksuhalduril ettevõtte registreerimisest käibemaksukohustuslaste registris keelduda. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

6. Maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 14 tulenevalt ei saa teabe andmise kohustusest järeldada, et vastustaja oskaks ette näha, millised tõendid ja dokumendid kaebajal on oma majandustegevuses, mis tõendaksid ettevõtlust. Ennekõike saab vastustaja anda teavet kaebajale nendes küsimustes, milliseid kaebaja vastustajale esitab. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajale jäänuks selgusetuks, missuguseid tõendeid ja dokumente tuleb tal esitada. Ei saa ette heita vastustajale seda, et vastustajal peaks ülevaade olema kaebaja ettevõtlusest või selle alustamisest. Kui isikul puudub soodustava haldusakti andmise menetluses soov maksuhalduriga koostööd teha ning maksuhalduri poolt küsitud tõendeid esitada, ei teki maksuhalduril sellest täiendavat uurimiskohustust, sh kohustust asuda ise isiku väiteid tõendavaid tõendeid koguma. Seega ei ole etteheide uurimispõhimõtte rikkumise osas õigustatud.

6.1. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et haldusorgani uurimispõhimõte laieneb ka vaidemenetlusele ning vaidemenetluses on kaebajal võimalik esitada selliseid tõendeid (MKS § 139 lg 4 esimene lause), mis kaebaja 02.07.2013 esitatud käibemaksukohustuslaseks registreerimise avalduses esitatud teavet kinnitab. Antud juhul on kaebaja esitanud vaidemenetluses täiendavad tõendid, milliseid kaebaja osaliselt maksumenetluses ei esitanud, kuigi nimetatud dokumendid pidid kaebajal 02.07.2013 ehk käibemaksukohustuslasena registreerimiseks avalduse esitamise seisuga olemas olema. Kaebaja ei ole vaides ega ka kaebuses põhjendanud, mis põhjustel on kaebaja jätnud õigeaegselt maksumenetluses esitamata Veakor Service OÜ arve/saatelehe nr A002367 01.07.13. Samas ei kinnita üksnes nimetatud arve kaebaja ettevõtlusega tegelemist ja seda olukorras, kus kaebajal endal vara arvel märgitud teenuse soetamiseks puudus. Väidetavalt on arvel märgitud teenus soetatud Säiliörakenne reg nr 886 DA jaoks, kuid esitatud tõenditest nähtub, et müügileping vara omandamiseks on sõlmitud hiljem (29.07.2013) ning muid tõendeid, et teenuse soetamine oli 01.07.2013 seotud kaebaja ettevõtlusega, esitatud ei ole. Arvete olemasolu ei kinnita majandustehingute faktilist toimumist. Seega oli kaebaja kohustatud tähtaegselt esitama kõik tõendid (lisaks arvetele), mis kinnitavad reaalseid majandustehinguid, nende toimumist ehk ettevõtlust KMS § 2 lg 2 tähenduses.

6.2. Vaide lisana esitatud tõendid kannavad kõik hilisemat kuupäeva kui 02.07.2013 käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldus. Samas ei saa märkimata jätta, et tõendi – Hüdroscand AS arve 18.07.2013 MA531005 osas on vastustaja seisukoha kujundanud 29.07.2013 otsuses, sest nimetatud tõendi esitas kaebaja maksumenetluses.

6.3. Vaide menetleja on vaidemenetluses hinnanud kaebaja esitatud tõendeid ning kontrollinud haldusakti õiguspärasust ex ante vaatlusviisist lähtuvalt, mistõttu vastustaja leiab, et vaideotsus on õiguspärane. Isegi kui kohus leiab, et vaideotsuses ei ole piisavalt tõenditele antavat hinnangut põhjendatud, siis nimetatud puudus ei ole oluline ning ei saa olla aluseks õiguspärase haldusakti tühistamiseks. Isegi juhul, kui kohus leiab, et vaidemenetluses on rikutud menetlusnorme oluliselt sellega, et ei ole piisavalt motiveeritud täiendavalt esitatud tõenditele antud hinnangut ning kohus vaideotsuse tühistab, mis saaks kaasa tuua üksnes vastustaja kohustuse vaadata kaebaja vaie uuesti läbi, siis õiguslikult ei ole iseenesest sugugi välistatud, et vastustaja võiks vaide uue läbivaatamise tulemusena teha lõppastmes täpselt samasisulise resolutsiooniga vaideotsuse. Seega ei pruugi menetlus anda kaebajale soovitud tulemust.

6.4. Kaebaja juhatuse liikme poolt antud selgitused ettevõtlusega alustamise kohta on üksnes tulevikus ettevõtlusega tegelemise soovi väljendavateks, millest ei piisa, et lugeda ettevõtlusega tegelemine või sellega alustamine tõendatuks. Kaebaja esitas pangakonto väljavõtte, millest nähtus kaebaja rahaline seis: broneeritud 5 597.74 eurot, vabad vahendid seisuga 23.07.2013 -5 596.17 eurot. Kaebaja 18.07.2013 selgituste kohaselt planeerib ta soetada sõiduki ja mahuti. Kaebajal on varasemast ajast laenukohustusi ning tasumata maamaksuvõlg 24.10.2013 seisuga 65.02 eurot. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millistest nähtuks kaebajal teistsugune rahaline seis ja suutlikkus seadmete soetamiseks. Seega on asjakohane vastustaja järeldus, et kuna kaebajal puuduvad rahalised vahendid seadme soetamiseks, on suutlikkus ettevõtlusega alustamist finantseerida tõendamata. Põhjusel, et ka kaebaja ise kinnitab rahaliste vahendite puudumist ettevõtlusega alustamiseks, sh võimet realiseerida äriplaani ning esitatud ei ole tõendeid, mis kinnitaksid kaebaja võimalusi laenude saamiseks või mingit muud reaalset tegevust rahaliste vahendite hankimisel, jäävad kaebaja selgitused ettevõtlusega alustamise kohta paljasõnalisteks.

6.5. Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud faktilistest asjaoludest kogumist, sh asjaolust, et M. Kalev on kinnitanud, et äriregistris on tal veel ettevõtteid; äriregistris on kustutamishoiatus, kuna majandusaasta aruanded on esitamata; M. Kalevi suhtes on maksuseaduse rikkumise kahtlusega alustatud kolm kriminaalasja. Seega on asjakohatu kaebaja etteheide vastustajale tema asjatundmatu, lubamatu ja pahatahtliku käitumise pärast. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada MTA 25.09.2013 vaideotsuse tühistamise nõudes. Ülejäänud nõuetes jääb kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

7. MTA 29.07.2013 otsus on õiguspärane. Kohus nõustub MTA-ga, et otsuse tegemise hetkeks ei olnud kaebuse esitaja esitanud MTA-le tõendeid, millest MTA oleks saanud järeldada, et kaebaja tegeleb või alustab ettevõtlusega. Kaebaja poolt esitatud tõendid ja esitatud selgitused viitasid pigem, et kaebaja ettevõtlus on alles planeerimise staadiumis. Ettevõtluse planeerimine ei too KMS § 20 lg

41 kohaselt kaasa isiku registreerimist maksukohustuslasena. KMS § 20 lg 41 kohaselt peab isik, kes soovib ennast registreerida maksukohustuslasena enne registreerimiskohustuse tekkimist, registreerimiseks tõendama, et tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. OÜ SSDD Assets 1 esitas 02.07.2013 MTA-le avalduse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks (tl 43). Avalduses oli OÜ SSDD Assets 1 oma tegevusalaks märkinud kütuse hoiustamise ja müügi. MTA tegi OÜ-le SSDD Assets 1 04.07.2013 korralduse nr 12.2-3/16358-1 (tl 44) tõendite esitamiseks ja maksuhalduri juurde ilmumiseks 18.07.2013 kell 09.00. Korralduses oli märgitud, et OÜ SSDD Assets 1 esindusõiguslik isik peab lisaks isikut tõendavale dokumendile võtma kaasa ka dokumendid, mis tõendavad OÜ SSDD Assets 1 ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist. OÜ SSDD Assets 1 volitatud isik M. Kalev ilmus korralduses nimetatud ajal maksuhalduri juurde seletuste andmiseks ning esitas maksuhaldurile OÜ-lt Astro Baltics soetatud kauba ostuarve (tl 48-49) ja OÜ-lt OK Oiltrans soetatud kauba üleandmis-vastuvõtmisakti (tl 47). M. Kalevi poolt antud suulised seletused on fikseeritud 18.07.2013 koostatud protokollis (tl 45-46). M. Kalev esitas 23.07.2013 ja 24.07.2013 maksuhaldurile e-posti teel täiendavalt OÜ SSDD Assets 1 pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2013 - 22.07.2013 kohta (tl 53), OÜ-lt OK Oiltrade soetatud kauba ostuarve (tl 54), sularahas soetatud kauba ostutšekid (tl 56-57), äriplaani kokkuvõtte (tl 61) ja finantsplaani (tl 58).

M. Kalevi poolt maksuhaldurile antud selgitustest nähtub üheselt, et avalduse esitamise ajaks ei olnud äriühingul selget arusaama, millised seadmed ja kust soetatakse; väidetava sõiduauto ja mahutite soetamise kohta puudusid tõendid; taotlemata olid planeeritavaks tegevuseks vajalikud load; selgusetu oli ettevõtluse alustamise finantseerimise allikas. Maksustatavat käivet tootmisest planeeris M. Kalev kõige varasemalt alles 2014. a suvekuudesse. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on taotleja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite valguses õigesti viidanud, et majandustegevuse oluline tunnus on materiaalse või immateriaalse vara kasutamine kestva tulu saamise eesmärgil, mistõttu ei ole arvutitarkvara ja –riistvara ost-müük käsitletav majandustegevusena kütuse hoiustamise ja müügi valdkonnas.

Õige on ka maksuhalduri järeldus, et kaebaja poolt esitatud sularaha tšekkide alusel ei ole võimalik võtta seisukohta ei selles, kas tšekkide alusel soetatud kaubad on üldse vajalikud kaebuse esitaja ettevõtluses ega selles, kas nad on selle ettevõtlusega kuidagi seotud. Lisaks eelnevale peaks kohtu hinnangul ettevõtlust alustaval äriühingul olema olemas reaalne plaan oma tegevuse finantseerimiseks. Kaebuse esitajal see plaan nähtuvalt esitatud tõenditest puudus: kaebaja äriplaani kokkuvõtte kohaselt on soetatava seadme maksumuseks umbes 150 000 eurot.

OÜ SSDD Assets 1 pangakonto väljavõttest nähtub, et seisuga 23.07.2013 oli pangakonto jääk -5 596,17 eurot. M. Kalevi antud selgituste kohaselt pidi finantseerimine toimuma võõrvahenditest, kuid täpsemalt ta selgitada ei osanud. Nii järeldas maksuhaldur põhjendatult, et OÜ SSDD Assets 1 suutlikkus ettevõtlusega alustamist finantseerida oli tõendamata. Õige on maksuhalduri seisukoht, et tõendamiskoormis ettevõtlusega alustamise või sellega tegelemise tõendamiseks lasub taotluse esitanud isikul. KMS § 20 lg 41 eesmärk on tagada, et registrisse kantakse Eestis reaalset majandustegevust omavad või lähiajal omama hakkavad isikud ning välistada käibemaksukohustuslaste registris selliste ettevõtjate registreerimine, kes reaalse majandustegevusega ei tegele ning keda võidakse kasutada käibemaksupettuste toimepanemisel.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et maksuhalduri põhjendatud kahtluse, et isik ettevõtlusega ei tegele, peab ümber lükkama maksukohustuslane ise. Seetõttu on alusetud kaebaja etteheited maksuhaldurile, et viimane oleks iseseisvalt pidanud kaebajalt nõudma lisadokumentide ja –teabe esitamist enne otsuse langetamist. Üksnes ettevõtja ise saab teada, milles tema alustatav ettevõtlus seisneb, milline on äriplaan ja finantseerimisskeem ning millised tõendid on võimalik kõige selle tõendamiseks MTA-le esitada. Kaebaja poolt taotluse menetluse kestel maksuhaldurile esitatud tõendite ja selgituste valguses tegi MTA õiguspärase otsuse - OÜ SSDD Assets 1ettevõtlusega tegelemine või ettevõtlusega alustamine ei olnud piisavalt tõendatud, mistõttu ei olnud maksuhalduril võimalik tuvastada OÜ SSDD Assets 1 maksukohustuslase seisundit.

MTA 29.07.2013 otsus on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu.

8. MTA 25.09.2013 vaideotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada, kuna MTA ei ole vaideotsuse tegemisel arvestanud kaebaja poolt vaidemenetluses MTA-le esitatud täiendavate tõenditega. Kaebaja esitas vaidemenetluses MTA-le koos 02.09.2013 esitatud vaidega sissemaksuorderi riigilõivu tasumise kohta sõidukite 886DA ja 121MGV omanikuvahetuselt (tl 77); 29.07.2013 müügilepingud sõidukite 886DA ja 121MGV ostu kohta (tl 77 pöördel ja tl 78); tehnilise passi sõidukile 886DA, millest nähtub omanikuna SSDD Assets 1 OÜ (tl 79); surveseadmete tehnilise kontrolli protokollid (tl 80-82) ning SSDD Assets 1 OÜ ostuarved (tl 85-86). MKS § 147 lg 5 alusel võib vaiet läbivaatav haldusorgan vajaduse korral nõuda vaide esitajalt täiendavate tõendite esitamist. Järelikult on põhimõtteliselt võimalik esitada uusi tõendeid ka alles vaidemenetluses. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-47-07 asunud seisukohale, et uusi tõendeid saab vaidemenetluses esitada nii haldusorgani nõudmisel kui ka omal initsiatiivil. Asjakohaste tõendite vastuvõtmisest ei saa haldusorgan keelduda. Selline järeldus tuleneb uurimispõhimõttest (MKS § 11 ja haldusmenetluse seaduse § 6). Eelnevast järeldub, et vaidemenetluses esitatud asjakohaste tõenditega tuleb vaiet lahendades arvestada ning vaideotsuses neid ka analüüsida. Asjakohane on tõend, mis on seoses vaide aluseks olnud otsusega ning mille hilisem esitamine ei olnud põhjustatud tõendi esitaja tahtlusest või hooletusest (analoogia korras MKS § 102 lg 1 p 2). Et kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendid kajastasid kaebaja reaalseid ettevalmistusi ettevõtlusega tegelemiseks ning nende esitamata jätmine ei olnud tingitud kaebaja tahtlusest või hooletusest (tõendid tekkisid pärast vaidlusaluse otsuse tegemist), tuleb kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid pidada asjakohasteks, millega MTA oleks vaideotsust tehes pidanud arvestama. Kaevatud vaideotsusest nähtub aga üheselt, et nimetatud tõenditega vaidemenetluses arvestatud ei ole.

Vaideotsuse p-s 7 on MTA ühemõtteliselt deklareerinud, et MTA arvestab vaidlustatud otsuse kontrollimisel ainult neid asjaolusid, mis olid maksuhaldurile teada enne otsuse tegemist. Järelikult on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet ning jätnud vaidemenetluses arvestamata tõenditega, mis võivad muuta vaideotsuse sisu ja tulemit. Tegemist on olulise menetlusveaga, mille tõttu tuleb vaidlustatud vaideotsus tühistada. MTA-l lasub kohustus kaebaja 02.09.2013 vaie uuesti läbi vaadata, arvestades seejuures vaide lahendamisel koos vaidega esitatud uusi tõendeid. Kohtu arvates ei ole ilmselge, et ka uute tõendite valguses jääks vaie endiselt rahuldamata.

Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning tühistada tuleb MTA 25.09.2013 vaideotsus nr 6-1/1686-2 selle õigusvastasuse tõttu. MTA-l lasub kohustus kaebaja 02.09.2013 vaie uuesti läbi vaadata. Kaebus jääb rahuldamata MTA 29.07.2013 otsuse nr 12.2-3/16358-2 tühistamise nõudes ja MTA kohustamise nõudes kaebaja 02.07.2013 taotluse uueks lahendamiseks. Menetlusosaliste ülejäänud argumentide suhtes ei pea kohus vajalikuks seisukohta võtta, kuivõrd need ei saa asja sisulisel lahendamisel omada olulist tähendust.

9. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 590 eurot koos Viru Platsi Õigusbüroo OÜ arvetega nr 2013243, 2013284, 2014023 ja menetluskulu nimekirjadega (tl 103-106). HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtupraktikas on Riigikohus asunud korduvalt seisukohale, et halduskohtumenetluses saab teiselt poolelt välja mõista üksnes reaalselt kantud menetluskulusid ning menetluskulude väljamõistmiseks ei piisa sellest, kui advokaat kinnitab menetluskulude kandmist. Sularaha arve ei tõenda summa tasumist, tõendiks saaks olla kassa sissetuleku order või pangakonto väljavõte (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-94-08). Et kaebaja ei ole kohtule esitanud korrektseid tõendeid õigusabikulude reaalse tasumise kohta (omakäeline kinnitus arvel „Arve tasutud“ ei ole selliseks tõendiks), jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. MTA ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik