1-14-2311/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.aprillil 2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-2311

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär Heli Nurmoja Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi B.V süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) §

423 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav B.V isikukood: XXX; elukoht: XXXX;

varasem kriminaalja väärteokorras karistatus puudub; peres lapseootel abikaasa ja kaks alaealist last; tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja Vandeadvokaat Anu Vilt riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada B.V KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 2

(kaks) aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui B.V ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §- s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi, st

• elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXXX;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata B.V katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata B.V

katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.V-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 532(viissada kolmkümmend kaks) eurot ja

50 senti, ekspertiisitasu 222(kakssada kakskümmend) eurot, kaitsjatasu 160(ükssada kuuskümmend) eurot ja 80 senti, postikulu 2(kaks)eurot ja 61 senti.

KrMS § 180 lg. 3 alusel rahuldada B.V taotlus ning võimaldada temal tasuda menetluskulud kümne kuu jooksul igakuiste maksetena.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele

EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, kohtuasja numbri ning selgituse, kelle eest menetluskulud tasuti. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus B.V süüdistatakse selles, et tema, juhtides 05.07.2013. a kella 08.12 paiku Tartus Kalda tee 18 juures Kaunase pst poolt Sõpruse pst. poole pärisuunavööndi kaherealise sõiduraja parempoolsel rajal mootorsõidukit Peugeot

Partner reg nr XXX, ei andnud teed ning sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale M.V.. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalakäija M.V. eluohtlikke kehavigastusi ning suri haiglas 04.08.2013. a.

B.V rikkus kehtiva liiklusseaduse § 35 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale, ning vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.

Seega, sõidukijuhina ettevaatamatusest liiklusnõudeid rikkudes ja sellega ettevaatamatusest inimese surma põhjustades pani B.V toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe, sõlmitud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 13. 03.2014

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb, et B.V tunnistatakse süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning mõistetakse temale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel taotleb prokurör, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui B.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi, st

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav B.V , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Prokurör ja ka kaitsja põhjendasid karistuse valikut ning valitud karistuse otstarbekust, mõjutamaks B.V edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

B.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 3 vastavalt ekspertiisitasu 222 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 kaitsjatasu vastavalt 160 , 80 eurot, postikulu 2, 61 eurot

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus rahuldab KrMS § 180 lg. 3 alusel B.V taotluse menetluskulude nõude ajatamiseks , kuid seda 10-le kuule igakuiste maksetena, arvestades B.V poolt ülalpeetavate isikute materiaalseid vajadusi.

Kohtunik: