1-10-4954/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-4954

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

08. aprill 2014, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-10-4954

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

vangistusest tingimisi

R.M’i

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

R.M, isikukood XXX, kodakondsuseta,

rahvuselt venelane, keskeriharidus, elukoht xxxx

Kar

.

istuse kandmise algus 27.06.2012 ja lõpp 28.03.2015

RESOLUTSIOON

Jätta R.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.03.2014 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava R.M-i id vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. R.M kannab karistust Harju Maakohtu 07.06.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises (01.12.2005) ja talle mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt jäi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 14.11.2007 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o tähtajalise vangistusega 3 aastat, mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3

(kolm) aastat. R.M tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. R.M tunnistati süüdi KarS § 183 lg 2 p 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumis karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt jäi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. KarS §

68 lg 1 alusel loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati R.M-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.11.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o

2 (kahe) aasta 3 (kolme) kuu ja 7 (seitsme) päeva võrra ning mõisteti R.M-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 1 (üks) päev. R.M-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse ärakandmist nähti ette arvestada alates R.M-i kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest. R.M-i suhtes muudetud tõkend vahistamine jäeti muutmata. R.M kannab nimetatud karistust alates 27.06.2012. Käesolevaks ajaks on kinnipeet tal veel av talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 1 aasta 9 kuu ja kanda jääb enam kui 11 kuud vangistust. Kinnipeetavat R.M on kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Isiku kuriteod varieeruvad: esimene oli seotud valuuta väljapetmise ja vägivalla ähvardusel valuuta äravõtmisega (1 episood). Enim on isik tegelenud narkootilise aine hankimise ja edasiandmisega, samuti varastanud. Soodusteguriks on olnud narkootikumide tarbimine. Vägivalda isik hiljem kasutanud ei ole. Kinnipeetav töötab alates 01.12.2012 majandustöödel koristajana. Ta on kohusetundlik ning igati motiveeritud töötama. Ajavahemikul 19.12.2012 – 22.02.2013 on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ajavahemikul 04.01.2013 – 19.03.2013 läbis isik A1 riigi 14.12.2013 osales isik keele kursuse, lõpetades selle edukalt. Ajavahemikul 14.08.2013 – A2 riigikeele kursusel. Kinnipeetav on teinud individuaaltööd psühholoogiga. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetav on sündinud ja elanud xxxx. Alates 2006. aastast tal eluase rahvastikuregistri järgi puudub. Kinnipeetav on elanud üürikorterites, viimased kolm aastat koos elukaaslasega ema juures xxxx neile korteri aadressil lähedal. Naasmise järel Eestisse üüris elukaaslase ema xxxx. Vabanemisel soovib isik elama asuda aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et tegemist on ühiselamu üüritoaga. R.M on keskeriharidus. Ta on lõpetanud Tallinna 15. Kutsekeskkooli (Juhkentali tn) koka erialal (rahvusvahelise köögi kokk). Kinnipeetav suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Enne vangistust töötas isik , omades stabiilset töökohta ja sissetulekut, samuti töötas elukaaslane, xxxx mistõttu probleeme toimetulekuga ei olnud. Kinnipeetav on töötanud kokana erinevates restoranides ligi 2 aastat.

Samuti on isik töötanud ka autoremondi lukksepana, käinud TTA

kaudu ehitusalasel koolitusel ning töötanud kuni majanduslanguseni ehitusel. Pärast narkosõltuvuse algust tekkisid isikul võlad ja töökohtade vahetused. Majanduslike raskuste tekkimisel hankis ta raha kriminaalsel teel. K-Raha andmetel on isikul täitmata nõudeid 4664,48 eurot, mille tasumisega isik hetkel tegeleb. Samuti on isik motiveeritud nõudeid tasuma ka vabanemisel. Kinnipeetavale on vabanemisel ga oht xxxx.

ranteeritud töök

Lähedastest on R.M ema L L, kes elab xxxx ja isa A M, kes elab xxxx.

Suheldakse omavahel telefo

xxxx

-ndal

nitsi. Kinnipeetava õde S töötas

, kuid mürgitati 2000

aastal. Elukaaslase J V on isikul suhted head. Elukaaslane on valmis R.M toetama. Elukaaslasel on xxxx , kuid alates 2007. aastast on nad elanud koos sündinud poeg E R.M-iga . Eelmisest abielust on kinnipeetaval 19-aastane poeg, kellega ta vangistuse ajal on minimaalselt suhelnud. Kinnipeetav tunnistab, et tema suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse taustaga isiku xxxxx R.M d, kelle kõigiga on suhted katkestatud. sõpru ei ole. Puuduvad tõendid alkoholi kuritarvitamisest. Isiku sõnul hakkas ta narkootikume tarvitama 2000- -2006 on teda 11- ndal aastal pärast õe surma. Aastatel 2003 l korral karistatud NPALS § 151 alusel, 3-l korral kriminaalkorras narkootikumide omamise ja edasiandmise eest (1998, 2003 ja 2008). Vaatamata saadud isik ravile 1998.a, jätkas narkootikumide tarvitamist. Vargused on toime pandud perioodidel, kus ei olnud tööd, eesmärgiga saada raha Väidetavalt vabanes isik elamiseks ja narkootikumide ostmiseks. amfetamiini tarvitamisest xxxx elades, sest aine ei olnud xxxx kättesaadav. Samuti nimetab isik ema distsiplineerivat mõju. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta viimast korda narkootikume 2009- xxxx ndal aastal, peale mida sõitis ema juurde , kus väidetavalt vabanes sõltuvusest. Kinnipeetava sõnul on ta narkootikumidest oma järeldused teinud ning ei pöördu nende juurde kunagi tagasi. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, millest võib järeldada, et isikul kipuvad olema kuritegelikud hoiakud. Vanglas on isiku käitumine olnud korrektne. R.M, olles kriminaalhooldusel, ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid ja karistus oli pööratud täitmisele. Kinnipeetav mainis kriminaalhooldajale, et peab minema xxxx xxxx ema vaatama, kuid jäi kolmeks aastaks. Isik väidab, et narkosõltuvusest vabanenuna ja elukaaslase toel on . Isik ta hakanud aru saama õiguskuuleka käitumise eelistest on seadnud endale reaalsed eesmärgid leida töökoht ja maksta võlgnevused. Viru Vangla and metel on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12 10%. %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on Lähtudes eeltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava R.M-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema estatud kohustused.

suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sät

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et vestlusest kinnipeetava elukaaslasega selgus, et enne vangistust elasid nad 4 aastat xxxx, kus elab kinnipeetava ema L M. Endisest abikaasast on kinnipeetav lahutatud ja kooselust on xxxx aastane poeg. Nendega kinnipeetav ei suhtle. Positiivseks loeb kriminaalhooldusametnik elukaaslase J V toetust ning kindlat eluja töökohta. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kriminaalhooldusametniku ettepanekul kohaldada R.M-i suhtes ,7,8 KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud lisakohustused.

R.M ise soovib vangistusest t

vabaneda. Narkootikume ta

ingimisi enne tähtaega

rohkem enam ei tarvita. Rehabilitatsioon on kestnud juba 5 aastat. Kinnipeetav lubab täita kõik kohustused, mis talle määratakse. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et t tingimisi enne a ei soovi võtta osa R.M-i tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 21.02.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine poolt toime pandud kuriteo asjaolud, isiku varasem ei ole õigustatud. R.M-i elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning võimalused vabaduses ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 sätetest tuleneb, et ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 14.11.2007 pannes kohtuotsusega antud võimalust karistust vabaduses kanda, toime katseajal uusi varavastaseid (KarS

2 p 4,5,7,8

kvalifitseeritud

§

lg

järgi

31.07.2008-07.08.2008

11.10.2008 varguste episoodid; varaline kahju vastavalt

mmas

ja

su

41 840 krooni ehk 2674,06 eurot

66 250 krooni ehk 4234,15 eurot) ning

ja

rahvatervisevastaseid (narko-) kuritegusid. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Jätkuvalt on olemas oht, et

võib jätkata vabaduses sõltuvusainete

ta

tarvitamist, mis on

varasemalt viinud kuritegude toimepanemiseni. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh narkokuriteo toimepanemise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Harju Maakohtu 07.06.2011 kohtuotsusest tuleneb, et „süüdistatav R.M on asunud kõrvale hoiduma kriminaalmenetlusest, hoidudes kohtusse ilmumisest kõrvale ja viibides väljapool Eesti Vabariigi piire“.

Seega võib järeldada, et R.M-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega sega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja vabastami lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et tingimisi ennetähtaegne v põhjendatud, kuna abastamine vangistusest ei ole süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist.

Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, prokuratuur ei toeta R.M gimisi in ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu R.M ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 5-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Kuritegude uliselt dünaamika ei ole ol muutunud, sest kinnipeetavat on taaskord muuhulgas karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. R.M al Harju Maakohtu 07.06.2011 kannab käesoleval aj otsusega KarS § 423 lg 1, 199 lg 2 p 4,5,7,8; 183 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud liitkaristust (2 aastat 9 kuud 1 päev)

KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8; 183 lg 2 p 1,2 järgi

. R.M pani

kvalifitseeritud kuriteod toime Harju Maakohtu 14.11.2007 otsusega määratud katseajal kriminaalhoolduse all olles. R.M tarvitas nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal narkootikume ja hoidus kõrvale kriminaalhooldusest, sõites ema vaatamise ettekäändel Venemaale, kuhu jäi kolmeks aastaks. Harju Maakohtu kohtuotsus nr 1-10-4954 07.06.2011 tehti R.M-i suhtes tagaselja, sest ta hoidus kõrvale kriminaalmenetlusest R.M ja kohtust, viibides väljaspool Eesti Vabariigi piire. kannab Harju Maakohtu 07.06.2011 otsusega mõistetud karistust alates 27.06.2012. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused (sealhulgas karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine)

ole

kas

kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju ei

avaldanud, vaid ta jät

katseajal käitumiskontrolli all olles uute kuritegude toimepanemist. Arvestades R.M-i poolt toimepandud kuritegusid, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava R.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et majanduslikesse raskustesse sattudes, arvestades tasumata võlanõudeid ja võimalikku narkosõltuvust võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid.

,

Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et R.M-i suhtes selli seid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus tunnustab R.M selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning et ta on astunud reaalseid samme selles suunas, et tulevikus vabaduses paremini hakkama saada. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik