3-14-50406/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-50406 Määruse kuupäev

8. aprill 2014 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.H. kaebus Tartu Ringkonnakohtu esimehe tegevuse peale Resolutsioon

1. Tagastada A.H. kaebus.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. A.H. esitas Tartu Halduskohtule 31.03.2014 kaebuse Tartu Ringkonnakohtu esimehe peale. Kaebaja palub tunnistada vastustaja poolt sooritamata 19.03.2014 (teabenõude p-s 2.1 nimetatud) toiming põhiseadusega vastuolus olevaks, tühistada ja tunnistada kehtetuks algusest peale ning kohustada vastustajat väljastama kaebajale 19.03.2014 teabenõude p-s 2.1 nimetatud teave. Lisaks palub kaebaja muuta käesoleva kaebuse menetlemisel kohtualluvust ning taotleb menetlusabi.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

3. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtuvalt esitas kaebaja 19.03.2014 Tartu Ringkonnakohtu esimehele teabenõude, mille p-s 2.1 avaldas soovi saada kohtunik Kersti Kerstna-Vaks´i haridust tõendavad dokumendid, sünni andmed, teenistuskäik, sh väljavõte tööraamatust ja teenistuslehelt, eesmärgiga võrrelda tema isikuja isiksuseomadusi ning tema kokkupuudet ja/või põhjuslikku seost/huvi kaebaja suhtes, tuvastamaks kohtuniku õigusvastase tegevuse motivatsiooni.

Kaebaja leiab kaebuses, et väljastamata on tema poolt 19.03.2014 teabenõudes nõutud haridust tõendavad dokumendid ning tööja teenistuskäiku tõendavad dokumendid. Seega saab kohus esitatud kaebusest aru, et kaebaja eesmärgiks halduskohtusse pöördumisel on eelnimetatud dokumentide saamine.

4. Kohtu hinnangul on kaebaja juba saanud Tartu Ringkonnakohtult vastuse oma teabenõude p-s

2.1 taotletule vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) sätetele, mistõttu puudub kaebajal dokumentide saamiseks käesoleval juhul ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Nimelt vastas Tartu Ringkonnakohtu esimees Kersti Kerstna-Vaks 25.03.2014 kirjaga nr 12- 5/14/38-2 kaebaja teabenõude p-s 2.1 olevale isikuandmete kohta informatsiooni saamise nõudele, et tööraamat ja teenistusleht asuvad Riigikohtus. Seega ei ole Tartu Ringkonnakohus antud juhul üldsegi teabevaldajaks AvTS mõistes, mistõttu ei saa Tartu Ringkonnakohus ka nimetatud dokumente kaebajale väljastada. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist kaebajale subjektiivset õigust nõuda kohtuniku tööraamatu ja teenistuslehe väljavõtet.

Hariduse osas tõi Tartu Ringkonnakohtu esimees oma 25.03.2014 vastuses välja järgneva: 1987 – Tartu Riikliku Ülikooli diplom (kõrgem juriidiline haridus); 2005 – Tartu Ülikool – magister iuris. Seega on kaebajale väljastatud andmed kohtunik Kersti Kerstna-Vaks´i hariduse ja eriala kohta nagu seda näeb ette AvTS § 28 lg 1 p 6. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Tartu Ringkonnakohtult täiendavate haridust tõendavate dokumentide väljastamist. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt nõutud dokumentide väljastamata jätmine ka mitte kuidagi kaebaja õigusi rikkuda ega tema õiguste kaitseks vajalik olla.

5. Kaebaja on palunud lisaks ka tunnistada põhiseaduse vastaseks, tühistada ja tunnistada kehtetuks algusest peale Tartu Ringkonnakohtu esimehe 19.03.2014 sooritamata toiming.

Vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 võib halduskohtusse esitatava kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist. Kuna Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2014 vastuse nr 12-5/14/38-2 näol ei ole tegemist mitte haldusakti vaid toiminguga, siis ei saa nõuda selle tühistamist/kehtetuks tunnistamist. Toimingute puhul võib HKMS § 37 lg 2 p-st 6 tulenevalt nõuda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Antud juhul aga ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat oma kaebust tuvastamisnõudeks muutma. Eelnevalt asus kohus seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus nõutud dokumentide saamiseks. Seega ei saa kaebajal olla antud juhul kaebeõigust ka Tartu Ringkonnakohtu esimehe tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebajal oleks selles osas kaebeõigus olemas, siis ei saavutaks kaebaja üksnes tuvastamiskaebusega ikkagi oma kaebuse eesmärki, kuna sel juhul kohus üksnes konstateeriks vastustaja toimingu õigusvastasust, aga mingit uut toimingut ei oleks vastustaja selle konstateeringu alusel kohustatud tegema.

Seonduvalt põhiseaduse vastaseks tunnistamise taotlusega märgib kohus, et HKMS § 158 lg 4 kohaselt saab kohus jätta asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Sooritamata toimingute osas, nagu kaebaja on seda antud juhul taotlenud, ei saa esitada põhiseaduse vastaseks tunnistamise taotlust.

6. Kaebuses esitatud taotluse kohtualluvuse muutmiseks jätab kohus läbi vaatamata, kuna HKMS-i sätetest tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus taotleda kohtualluvuse muutmist.

7. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et A. H. kaebus kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

8. Kuna kohus kaebuse tagastab, ei võta kohus seisukohta menetlusabi andmise küsimuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik