1-14-3000/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-3000

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprillil 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja number 1-14-3000 (14230200141)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Kriminaalasi P.H

süüdistuses KarS § järgi kokkuleppemenetluses

Kohtuistungi toimumise aeg 08.04.2014

Prokurör Lauri Talumäe

Süüdistatav P.H

– isikukood XXX; Eesti

kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXX; ei tööta

(töövõime kaotus 40%); kehtivad kriminaalja

väärteokaristused puuduvad; tõkend – elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.H KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus)

kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui P.H ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel P.H-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks .

Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb P.H loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie)

tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumist.

3. Välja mõista P.H-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse:

ekspertiisi tegemise

kulu (kolmkümmend kaheksa) , määratud kaitsjale makstud tasu (ükssada eurot

nelikümmend neli) eurot 532,50 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (viissada kolmkümmend kaks eurot 50 senti).

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda kuu jooksul võrdsetes osades arvates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas või

EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-14-3000 ja süüdimõistetu nimi.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS P.H süüdistatakse selles, et ta 08.02.2014 kell 23.15 ajal Tallinnas Raadiku tn 8/1 juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus tema ühes grammis veres oli 2,57 milligrammi, laiendmääratusega +/- 0,06 mg/g, lugedes lõplikuks tulemuseks 2,51 mg/g).

P.H rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid: juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi.

Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani P.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus P.H süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist 6-kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning P.H tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg

1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik