3-14-50443/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50443

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50443 Haldusasi Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni taotlus kontrollida ajateenija reamees E.R.’le distsiplinaararesti määramise seaduslikkust. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada seaduslikuks Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ülema major Kaido Sirman’i 20. märtsi 2014 käskkirjaga nr 30P reamees E.R.’le distsiplinaararesti määramine.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna Vahipataljoni ülem major Kaido Sirman määras 20. märtsi 2014 käskkirjaga nr 30P ajateenija reamees E.R.’le neli ööpäeva distsiplinaararesti distsiplinaarsüüteo eest, mis reamehe valduses oli laskemoon (kaks paukpadrunit ja üks lahingpadrun), mis tema valduses selle leidmise ajal (enne väljaloale minekut teostatud turvakontrolli ajal) olla ei oleks tohtinud ning mille reamees oli enda valdusesse jätnud pärast laskeharjutuste lõppemist. 7. aprillil 2014 teatas distsiplinaararesti määraja kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 173 lg 1 alusel distsiplinaararesti määramisest Tallinna Halduskohtule, lisades distsiplinaararesti määramise käskkirja ning distsiplinaarmenetluse materjalid.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. KVTS § 173 lõikest 3 tulenevalt kontrollib halduskohus distsiplinaararesti määraja poolt esitatud taotluse alusel, kas kaitseväelase poolt toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid. KVTS § 173 lg 3 p 1 raames kontrollib kohus niisiis seda, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik hiljem see vaidlustada halduskohtule esitatava kaebusega.

4. Tutvunud Vahipataljoni taotluse, karistuse määramise käskkirja ning distsiplinaarmenetluse materjalidega, leian, et reamees E.R.’le nelja ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Kaitseväe juhataja 24. aprilli 2006 käskkirjaga nr 109 kinnitatud Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe üldise ohutuseeskirja OE 1.2 ,,Relvade ja laskemoona käsitsemise ohutuseeskiri’’ p 1.4 kohaselt on keelatud omada relvi ja laskemoona ilma vastava loata. Sama ohutuseeskirja punkti 2.14 kohaselt peab kasutamata jäänud laskemoona loovutama. Kaitseväe juhataja 26. juuni 2008 käskkirjaga nr 179 kinnitatud Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe üldise ohutuseeskirja OE 1.7 ,, Käsirelvadest laskmise ohutuseeskiri’’ punkt 3.16 kohaselt on laskjal pärast laskmiste lõpetamist keelatud ilma läbiviija loata omada padruneid ja pürotehnilisi vahendeid. Eeltoodust ja KVTS § 166 punktist 1 tulenevalt vastab vahipataljoni ülema 20. märtsi 2014 käskkirjas nr 30P kirjeldatud reamees E.R. tegu kaitseväelase distsiplinaarsüüteo tunnustele. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud teenistuslik juurdlus, mida tõendab 18. märtsil 2014 kinnitatud juurdluse kokkuvõte ning reamees E.R. on antud menetluse käigus võimalus anda toimepandu kohta seletus, mida viimane on ka kasutanud. Distsiplinaarjuurdlus on läbi viidud KVTS § 185 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul. Major Kaido Sirman on KVTS § 171 lõigete 3 ja 4 kohaselt pädev ajateenijale kuni neljateistpäevase distsiplinaararesti määramiseks.

5. KVTS § 173 lg 1 kohustab distsiplinaararesti määranud ülemat teatama halduskohtule distsiplinaararesti määramisest viivitamata. Käesoleval juhul on Vahipataljoni ülem seda nõuet eiranud, teatades kohtule aresti määramisest ligi poolteist nädalat hiljem. Eelnimetatud sättes kasutatud mõiste viivitamata tähendab, et üldjuhul tuleb kohtule aresti määramisest teatada samal või hiljemalt järgmisel tööpäeval. Kohtule teatamisega viivitamine ei muuda karistuse määramist iseenesest õigusvastaseks, ent edaspidi tuleb karistuse määrajal seaduse nõudega arvestada.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik