4-14-1946/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

7. 04. 2014 Rapla, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-14-1946 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Väärteoasi

U.K kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

Prefektuuri korrakaitsebüroo Rapla politseijaoskonna

patrullpolitseiniku Ivar Saar’e 24.02.2013 kiirmenetluse otsusele nr.10220912692046 U.K süüdistuses liiklusseaduse § 227 lg. 2 järgi

Menetlusalune isik U.K xxx elukoht: xxxxxxxx, xxxxx xx.xx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Ivar Saar

Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §-d 132 p 1, 133, 120 lg.1, 155 lg. 1 p. 1 ja lg 2. ja 156 RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

Rapla politseijaoskonna patrullpolitseiniku 24.02. 2014 kiirmenetluse otsus nr.10220912692046 U.K karistamise kohta liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi rahatrahviga 42 trahviühikut, so

168 eurot, muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda ühele kohtuvälise menetleja otsuses märgitud pangakontodest. Tasumisel tuleb märkida kohtuvälise menetleja otsuses ette nähtud viitenumber.

Saata otsus kohtuvälisele menetlejale ja menetlusalusele isikule.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast.

Asjaolud

Kaevatava otsuse kohaselt juhtis U.K xx.xx.xxxx kell 18.08 xxxxx-xxxxxxxx xxx xx km-l sõiduautot kiirusega 125+-8 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud süüteo LS § 227 lg.2 sätestatud väärteona ja määranud karistuseks rahatrahvi 42 trahviühikut s.o. 168 eurot.

U.K tunnistab toimepandud liiklusseaduse nõuete rikkumist, kahetseb oma tegu ja lubab edaspidi järgida kehtivaid seaduse nõudeid, kuid leiab, et talle määratud rahatrahv on ülemäära range ega vasta tema poolt toimepandud õigusrikkumise suurusele ja ohtlikkusele.

Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, kus karistada teda rahatrahviga 15 kuni 20 trahviühikut.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab, et U.K-le määratud karistus on õiglane, kuna on arvestatud nii kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid (kiirus, ilmastik, liiklus, sõiduki tehnilised omadused, kaasreisijad, kahetsus).

U.K juhtis mootorsõidukit NISSAN xxxx reg.m.xxx xxx xxxxx-xxxxxxxx xxx xx-x kilomeetril suunaga Märjamaa poole, ületades mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Tegemist on asulavälise teega, mille suurim lubatud sõidukiirus on nimetatud teelõigul 90 km/h.

LS § 227 lg.2 ettenähtud rikkumise eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot või võtta sõiduki juhtimise õigus ära kuni kuueks kuuks. U.K-le mõistetud rahatrahv jääb sanktsiooni keskmisest määrast alla poole.

Rahatrahvi suuruse määramisel oli oluliseks faktoriks asjaolu, et juht ei viibinud sõidukis üksinda s.t. kõrvalistmel viibis alaealine laps. Samuti see, et tegemist on elektriautoga, mille liikumiskiirust ei ole kaasliiklejatel ja metsloomadel võimalik müra järgi hinnata. Ilm oli hämar, millisel ajal on metsloomade liikumine aktiivsem.

Kohtu seisukoht

Kohus peab otstarbekaks lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, sest mõlemad kohtumenetluse pooled on seda taotlenud.

Vaidlus puudub selles, et U.K on talle süüksarvatava väärteo toime pannud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg.2 järgi. Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega talle määratud karistuse ranguse ja mittevastavuse suhtes toimepandud süüteo ohtlikkusega.

Piirkiirused kehtestatakse avalikult kasutatavatele teedele liiklusohutuse tagamise eesmärgil.

Kaebaja on seadusandja poolt ohutuks hinnatud sõidukiirust oluliselt ületanud, asetades sellega kaasliiklejad ja kaasreisja kavatsetult otsesesse ohtu. Kuna kaebajale on määratud karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, on kohtuväline menetleja arvesse võtnud kõiki kergendavaid asjaolusid, sealhulgas kahetsust, mis väljendub oma teo tunnistamises ja selle keelatusest arusaamises.

Kohus leiab, et U.K-le karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS §

56 lg.1 sätestatud karistuse kohaldamise põhimõtetest ning otsuse muutmiseks alus puudub.

Anne Randjärv Kohtunik