3-14-50411/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

MÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

Haldusasi

3-14-50411

M. C. F.-I. R. taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras

Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa veterinaarkeskuse

14.01.2014

otsuse

nr

ja

19.02.2014

otsuse

nr

16.2-1.10/700-3 täitmine

Menetlusosalised ja

nende esindajad

RESOLUTSIOON

Taotluse esitaja – M. C. F.-I. R., volitatud esindaja

vandeadvokaat Meelis Masso;

Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi

VTA), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver; Puudutatud isik

– Märjamaa vald

1. Peatada VTA 14.01.2014 otsuse nr 1 ja 19.02.2014

otsuse nr 16.2-1.10/700-3 täitmine kuni 14.04.2014

(k.a).

2. Alates 15.04.2014 peatada VTA 14.01.2014 otsuse nr

1 ja 19.02.2014 otsuse nr 16.2-1.10/700-3 täitmine

tingimusel, et M. C. F.-I. R. tasub Märjamaa valla

arveldusarvele

nr

EE411010802004561005

SEB

Pangas (selgitusse märkida: M. K. F.-I. R. kuuluvate

hobuslaste

hooldamiskulu

hüvitamine)

hobuslaste

pidamisega seotud kulud alljärgnevalt:

2.1. hiljemalt 15.04.2014 tasuda 2014. a aprilli eest

hobuslaste pidamisega seotud kulud summas 82,5

eurot (kaheksakümmend kaks eurot ja viiskümmend

senti) päevas;

2.2. alates 1. maist iga kuu esimeseks kuupäevaks

jooksva kuu eest ette hobuslaste pidamisega seotud

kulud summas 82,5 eurot (kaheksakümmend kaks

eurot ja viiskümmend senti) päevas.

3. Kui M. C. F.-I. R. ei ole

tasunud määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud

kuupäevaks ja arvele hobuslaste pidamisega seotud

kulusid, kaotab esialgne õiguskaitse kehtivuse ning

VTA 14.01.2014 otsuse nr 1 ja 19.02.2014 otsuse nr

16.2-1.10/700-3 täitmine on lubatud. 4. Jätta õiguskaitse

kohaldamise ajaks VTA-le ja Märjamaa vallale õigus teha

hobuslaste enampakkumist ettevalmistavaid toiminguid

(v.a võõrandamislepingute sõlmimine ja hobuslaste

omandi üle andmine), mis on vajalikud hobuslaste

võõrandamiseks loomakaitseseaduses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1. 14.01.2014 tegi Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa veterinaarkeskus otsuse nr 1 „Loomade

äravõtmise otsus, ettekirjutus loomade võõrandamiseks ja hoiatus asendustäitmise rakendamiseks“

(edaspidi 14.01.2014 otsus), millega võeti loomakaitseseaduse § 64 lg-te 1-3 alusel M. C. F.-I. R.lt

ära hobused ja ponid (hobuslased) ning anti need Märjamaa Vallavalitsusele. M. C. F.-I. R.

kohustati võõrandama temalt ära võetud loomad isikutele, kellel on võimalus tagada loomade

pidamine kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määrati

16.01.2014.

2. 19.02.2014 tegi VTA otsuse nr 16.2-1.10/700-3 „Hobuslaste identifitseerimise, registreerimise ja

võõrandamise ettekirjutuse tähtaegade pikendamine. Hoiatus asendustäitmise rakendamiseks“,

millega tehti uus ettekirjutus hobuslaste võõrandamiseks hiljemalt 28.02.2014.

3. 27.02.2014 pöördus M. C. F.-I. R. VTA poole vaidega, milles taotles VTA 14.01.2014 otsuse ja

19.02.2014 otsuse kehtetuks tunnistamist ning tagastatud loomade tagastamist. Samuti taotleti

haldusmenetluse seaduse § 81 alusel 14.01.2014 otsuse ja 19.02.2014 otsuse täitmise peatamist.

4. 19.03.2014 edastas VTA M. C. F.-I. R. esindajale e-kirja, milles teavitas VTA poolt hobuste

võõrandamisele asumisest.

5. 01.04.2014 esitas M. C. F.-I. R. Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille

taotleb 14.01.2014 otsuse ja 19.02.2014 otsuse täitmise peatamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. M. C. F.-I. R. palub peatada esialgse õiguskaitse korras Veterinaar-

ja Toiduameti Raplamaa veterinaarkeskuse 14.01.2014 otsuse nr 1 ja 19.02.2014 otsuse nr 16.2-

1.10/700-3 täitmine selliselt, et taotluse esitajalt 14.01.2014 otsuse nr 1 alusel ära võetud hobuslasi

ei võõrandataks.

7. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta,

kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lg 4 ls 2 sätestab, et vaidemenetluse käigus tehtud esialgse

õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise

tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse

tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui

vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Selle paragrahvi lg 5

kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide

esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse sätetes kaebaja kohta

kehtestatud norme kohaldatakse vastavalt ka vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotleja

suhtes.

8. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on 21.12.2001 määruses nr 3-3-1-67-01 märkinud, et

esialgse õiguskaitse eesmärk on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada

kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu 08.04.2004 määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse

täitmise võimatuseks peetud tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine ei ole mõistlik. Seega tekib

kaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata

jätmise korral saaks vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebuse

esitajal talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada või

ka juhul, kui sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik, kuid tooks esialgse õiguskaitse

mittekohaldamise tõttu kaebuse esitaja jaoks kaasa tarbetult koormavad tagajärjed. Kohtuasjades

3-3-1-76-04 ning 3-3-1-85-04 on Riigikohus asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse

kohaldamise välistab kaebuse ilmne perspektiivitus.

9. M. C. F.-I. R. eesmärgiks on saavutada olukord, kus hobuslased antaks temale tagasi ning neid ei

võõrandataks loomakaitseseaduse §-s 64 sätestatud korras. Kohtu hinnangul on hobuslaste

võõrandamisel heausksetele omanikele kaebuse eesmärgi saavutamine raske või võimatu. Lisaks

eksisteerib võimalus, et hobuslaste omanikud on kolmandad isikud, kuna VTA on 03.03.2014

nõudes nr 1.1-22/607-1 (tlk 15) välja toonud, et 15-st hobuslasest 14 on identifitseerimata ja

registreerimata, mistõttu tuvastas VTA hobuslaste omandiõiguse läbi selle, kelle valduses loomad

olid. Vastuskirjas kohtunõudele tõi VTA välja, et hobuslaste omanikud võivad olla ka kolmandad

isikud. Seega on M. C. F.-I. R. esialgse õiguskaitse vajadus.

10. HKMS § 251 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrus võib olla tingimuslik. VTA tõi

vastuses kohtule välja, et saabumas on olukord, kus kohaliku omavalitsuse kulud loomade

pidamiseks ületavad hobuslaste eeldatavat väärust ning pikema aja jooksul loomade pidamise

korraldamine võib osutuda Märjamaa vallale üle jõu käivaks. Sama on VTA väljendanud ka

19.03.2014 e-kirjas (tlk 21), kus teavitatakse hobuslaste võõrandamisele asumisest. Ajavahemikus

17.01.2014-31.03.2014 on äravõetud loomade pidamise kulud kokku ulatunud 7598,90 euroni

ning loomade väärtus on 23.03.2014 antud hinnangu alusel (tlk 41-42) 5600 eurot. Seega ületavad

juba täna loomade pidamise kulud nende võõrandamisest saadavat eeldatavat tulu. Sellest

tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse rahuldamine on võimalik, kuid seda tuleb teha

tingimuslikult, et kaitsta ka kohaliku omavalitsusüksuse huve, kelle kohustuseks on loomade

pidamine korraldada ja selle eest tasuda. Sellest tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine on võimalik tingimusel, et M. C. F.-I.R. hüvitab

kohalikule omavalitsusüksusele temalt äravõetud loomade pidamisega seotud kulud.

11. Kohtu hinnangul on sellise tingimuse seadmine esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kooskõlas

loomakaitseseaduse §-ga 64 ning selle sätte eesmärgiga, mis on välja toodud loomakaitseseaduse ja

põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas1 (edaspidi

seletuskiri). Kohus nõustub seletuskirjas toodud seisukohaga, et mõistlikuks ei saa pidada, et

kohaliku omavalitsuse üksusele on pandud loomade pidamise kohustus pikaajaliseks kujuneda

võiva kohtuvaidluse jooksul ning et alles kohtulahendi jõustumisest arvates saab kohaliku

omavalitsuse üksus õiguse loomad võõrandada. /…/ Esile on kerkinud probleem, et kohaliku

omavalitsuse üksusel ei ole piisavalt vahendeid suure hulga loomade pidamise korraldamiseks

pikema aja jooksul. /…/ Paremaks lahenduseks on, kui äravõetud loomadega saab asendustäitmise

käigus talitada majanduslikult mõistlikul moel.

12. VTA 03.04.2014 kirjast (tlk 36-38) nähtub, et ühe hobuslase pidamise keskmine kulu oli

ajavahemikus 17.01.2014-31.03.2014 6,85 eurot päevas (kokku 15x6,85=102,75 eurot). Märjamaa

Vallavalitsus 07.04.2014 kirjas (tlk 52) lisas, et nimetatud kulu sisaldab endas ka ühekordseid

kulusid hobuslastele, nt transport, kiipimine, ravimid ja kapjade ning hammaste hooldus. Kohtul ei

ole alust arvata, et VTA ja Märjamaa Vallavalitsuse poolt avaldatud summa oleks ebamõistlikult

suur ja võiks sisaldada endas loomade pidamiseks mittevajalikke või toreduslikke kulutusi.

13. Kui M. C. F.-I. R. ära võetud hobuslased asuksid tema enda valduses, siis peaks ka tema nende

pidamisel

tegema

kulutusi,

et

tagada

loomadele

loomakaitseseadusega

ettenähtud

pidamistingimused, sh söök, joogivesi ning tervisekontroll. Seega peaks M. C. F.-I. R. niikuinii

tegema kulutusi loomade pidamiseks, mistõttu ei ole kohtu poolt määratud tingimus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks temale ülemäära koormav ja/või kulukas.

14. Kohus leiab, et kuna ilmade soojenemisel on hobuslasi võimalik pidada ja sööta muuhulgas

koplites, samuti ei ole vajalik teha olulisis ühekordseid kulutusi, siis on õiglane, kui taotleja tasub

iga päev hobuslaste pidamise eest Märjamaa vallale 5,50 eurot looma kohta, st kokku 5,50 x 15 =

82,5 eurot päevas. Märjamaa Vallavalitsus nõustus nimetatud summaga tingimusel, et ühekordsed

kulutused hüvitatakse täiendavalt. Kohus märgib, et ülalpidamise eest lõplikult tasumisele kuuluv

summa tehakse kindlaks eraldi menetluses ja see võib osutuda nii suuremaks kui väiksemaks

praeguse kohtumäärusega määratavast summast.

15. Esialgne õiguskaitse rakendub koheselt ning kehtib tingimusteta kuni 14.04.2014 (k.a), et

tingimuse täitmiseks jõuaks teha ettevalmistusi. Alates 15.04.2014 on esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks vajalik, et M. C. F.-I. R. tasub etteulatuvalt Märjamaa valla arveldusarvele SEB

Pangas nr EE411010802004561005 (selgitusse märkida: M. K. F.-I. R. kuuluvate hobuslaste

hooldamiskulu hüvitamine) hobuslaste pidamisega seotud kulud määruse resolutsioonis näidatud

summas ja viisil.

16. Kohus jätab õiguskaitse kohaldamise ajaks VTA-le ja Märjamaa vallale õigus teha hobuslaste

enampakkumist ettevalmistavaid toiminguid (v.a võõrandamislepingute sõlmimine ja hobuslaste

omandi üle andmine), mis on vajalikud hobuslaste võõrandamiseks loomakaitseseaduses sätestatud

korras, sest see ei takista esialgse õiguskaitse eesmärgi saavutamist (vältida võõrandamist ja omandi

pöördumatut kaotamist).

17. Esialgse õiguskaitse kehtivus lõpeb, kui M. C. F.-I. R. jätab kohtu poolt esialgse õiguskaitse

kohaldamise eelduseks oleva tasu maksmise tingimuse Märjamaa valla

1 Kätte saadav (07.04.2014):

http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=051670010

ees täitmata. Esialgse õiguskaitse lõppemisest arvates on VTA 14.01.2014 otsuse nr 1 ja 19.02.2014

otsuse nr 16.2 1.10/700-3 täitmine lubatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa