3-14-50312/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50312 Haldusasi AS Esmar Ehitus kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 03.03.2014 otsuse nr 20-14/147775 tühistamiseks ja Nordecon AS esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmiseks Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – Nordecon AS, volitatud esindaja Kerli Lokotar Vastustaja (hankija) – AS Elveso, seaduslik esindaja juhatuse liige Indrek Metusa Kolmas isik (pakkuja) – AS Esmar Ehitus, volitatud esindajad v.adv Merilin Valdmaa ja adv Epp Lumiste Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Esmar Ehitus kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 278 lg 1), s.o hiljemalt 17.04.2014, välja arvatud HKMS § 278 lg-s 2 sätestatud juhul. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50312 2(7) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Elveso (hankija, vastustaja) avaldas 27.11.2013 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Mõigu asumi VK-torustike ja tänavavalgustuse rekonstrueerimine ja teekatete taastamine ning Järveküla III astme survetõstepumpla rajamine“ (viitenumber 147775) hanketeate.

2. Hankija määratud tähtpäevaks esitasid pakkumused kuus pakkujat, teiste hulgas Nordecon AS (vaidlustaja, kaebaja) ja AS Esmar Ehitus (pakkuja, kolmas isik).

3. Hankija kvalifitseeris 20.01.2014 käskkirjaga nr 13/1 vaidlustaja ja kolmanda isiku (p 1), tunnistas nende pakkumused vastavaks (p 3) ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks (p 4).

4. Vaidlustaja esitas 30.01.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles palus tunnistada hankija otsused kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta kehtetuks. Kolmas isik ei vasta töökogemuse osas hanketeate p III.2.3 alapunktis 6 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. Kolmas isik on teehoiutööde inseneri kohale esitanud K. K., kelle CV-s on toodud valeandmed tema tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Tema töökogemuse all on välja toodud ka perioodid, mil ta tegelikult välja toodud projektiga või välja toodud tööandja juures ei töötanud. Nende perioodide mahaarvamisel ei ole täidetud hanketeates toodud nõue, mille kohaselt peab teehoiutööde inseneril olema omandatud viimase 7 aasta jooksul vähemalt 3-aastane töökogemus teede projekteerimisel ja/või ehitusja/või remonditööde teostamisel ja/või järelevalve teostamisel. Vastav kogemus pidi hanketeate kohaselt ilmnema isiku osalemisest projektides (referentsobjektide loetelust). Hankijal tulnuks kolmas isik hankemenetluselt kõrvaldada.

5. Hankija palus jätta vaidlustuse rahuldamata.

6. Kolmas isik palus jätta vaidlustuse rahuldamata. Kuigi referentsprojektide loetelus esines ebatäpsusi ja loetelust jäid inimliku eksimuse tõttu välja 2013. a teostatud objektid, on tegemist üksnes tehniliste vigadega, mis ei mõjuta asjaolu, et K. K.l olid vajalikud kogemused hanketeates määratletud pakkumuste esitamise aja seisuga olemas. Üksnes erinevused projektide alguskuupäevades ei ole käsitatavad valeandmete esitamisena riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 6 mõttes. Pakkujale saab anda võimaluse esitada selgitavaid andmeid ja kõrvaldada pakkumuses inimliku eksimuse tõttu esinenud vead.

7. VAKO rahuldas 03.03.2014 otsusega nr 20-14/147775 vaidlustuse ning tunnistas 20.01.2014 käskkirja nr 13/1 kehtetuks osas, millega kolmas isik kvalifitseeriti ning tunnistati tema pakkumus vastavaks ja edukaks. Põhjendused:

7.1. Kuna kolmanda isiku esitatud andmetes oli vigu, tulnuks hankijal põhjendada, miks ta otsustas kolmanda isiku sellegipoolest kvalifitseerida. Vaidlusaluses käskkirjas puuduvad põhjendused kolmanda isiku kvalifitseerimise, sh kolmanda isiku pakutava teehoiutööde inseneri vastavuse kohta hanketeate p III.2.3 alapunktis 6 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei ole vajalikke põhjendusi esitanud ka vaidlustusmenetluses.

7.2. Puudub vaidlus selle üle, et CV-s esitatud andmed kahe referentsobjekti kohta ei ole õiged. Referentsobjekti „Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 4 km 15,9-92,2 asfaltkatte ehitustöö“ osas on CV-s märgitud lepingu teostamise ajaks 04.2011–10.2011, kuigi hankeleping sõlmiti alles 14.06.2011. Referentsobjekti „Paldiski ROK, aluste ja asfalteerimistööde teostamine“ osas on CV-s märgitud lepingu teostamise ajaks 04.2007–11.2007, kuigi K. K. lahkus CV kohaselt töölt 31.07.2011. Kuna eeltoodud tegelikkusele mittevastavused on tuvastatavad avalike

3-14-50312 3(7) andmete alusel või CV-st endast, pidanuks hankija ebaõigeid andmeid märkama ja kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuses nende suhtes seisukoha võtma.

7.3. Hanketeate p III.2.3 alapunktis 6 ei ole välja toodud, millise täpsusastmega toimub teehoiutööde inseneri 3-aastase kogemuse arvutamine. Samas on märge, et andmed tuleb esitada vormil VIII. Vormil VIII esitatud tabelis tuleb lepingu teostamise ja vastutava isiku osalemise aeg näidata kuu ja aasta täpsusega. Seega tuleb teehoiutööde inseneri kogemust projektides osalemises kontrollida kuu täpsusega ja pakkuja pidi andmete esitamisel lähtuma naturaalarvude ümardamise reeglitest, st kui töö teostamine algas või lõppes kuu keskel, tuli arvesse võtta terve kuu.

7.4. Arvestades kahe viidatud referentsobjekti osas tehtavaid korrektuure ja lähtudes hanketeate p III.2.3 alapunktis 6 kehtestatud reeglist, mille kohaselt võetakse referentsobjektide ajalise kattuvuse korral kattuv periood arvesse ühekordselt, ei ulatu K. K. töökogemus nõutava 3 aastani (36 kuud). Seega ei vasta ta hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele ja hankija otsus tuleb vastuolu tõttu RHS § 39 lg-ga 1 kehtetuks tunnistada.

7.5. Kolmanda isiku taotlus täiendada K. K. CV-d sealt välja jäänud 2013. a referentsobjektidega on põhjendamatu. Kuna vaidlustusmenetluses tuvastati, et spetsialisti kogemus on allapoole nõutavat määra, siis ei ole võimalik seda puudust RHS § 39 lg 4 alusel uute andmete esitamisega kõrvaldada (vt Riigikohtu 13.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-24-13, p-d 22 ja 23). Tegemist ei ole ilmse ega inimliku veaga, samuti pole võimalik oletada, et kolmas isik jättis esitamata osa andmeid, mida ta oleks soovinud esitada. Selline vigade maht on ilmses vastuolus pakkuja hoolsuskohustuse täitmisega. Samuti oleks kolmandale isikule võimaluse andmine vastuolus riigihangete korraldamise üldpõhimõttega kohelda pakkujaid võrdselt.

7.6. Ka kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused ei saa tema kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu olla õiguspärased ja tuleb kehtetuks tunnistada.

8. Kolmas isik esitas 13.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 03.03.2014 otsuse nr 20-14/147775 tühistamiseks ja vaidlustaja esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmiseks. Põhjendused:

8.1. Riigikohtu otsusest asjas nr 3-3-1-24-13 ja Euroopa Kohtu 10.10.2013 otsusest asjas nr C- 336/12 lähtudes tulnuks anda kolmandale isikule võimalus CV-s esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Riigikohtu seisukoht ei välista olukorda, kus ettevõtja nõuetele vastavus eksisteeris enne pakkumuste esitamist, kuid jäi ekslikult pakkumusest välja. Euroopa Kohus rõhutas, et täpsustada tohib üksnes neid andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg. Seega oli hankijal õigus küsida ja pakkujal võimalus täpsustada andmeid, mis eksisteerisid enne pakkumuste esitamise tähtaega.

8.2. Kui hankija oleks kontrollinud CV-s esitatud andmeid avalike andmete alusel, siis ta oleks avastanud, et AS Tref Nord osales 2013. a kokku 104 erineval tee ehitusega seonduval hankel. Kuna CV-st nähtus K. K. töösuhe AS-ga Tref Nord, siis oleks hankija jaoks olnud ilmne, et osa andmetest on jäänud ekslikult esitamata.

8.3. VAKO jättis ebaõigesti vaidlustuse materjalide juurde võtmata K. K. täpsustatud CV. Olukorras, kus hankija ei ole küsinud pakkujalt täiendavaid andmeid, kuid vaidlustusmenetluses ilmnevad inimlikud vead, mille pakkuja vaidlustusmenetluses kõrvaldab, puuduvad alused vaidlustuse rahuldamiseks. Kui VAKO oleks arvestanud puudusteta CV-ga, oleks ta jõudnud järeldusele, et kolmas isik vastab hanketeates esitatud tingimustele. K. K. töökogemus 2013. a referentsobjektide kestuse pinnalt moodustas kokku 6 kuud, seega oli K. K.l töökogemus

3-14-50312 4(7) viimase 7 aasta jooksul kokku enam kui 36 kuud. Seejuures oli K. K.l vajalik töökogemus olemas enne pakkumuste esitamise tähtaega.

9. Kaebaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

9.1. K. K. CV-s esinevad puudused on sisulised, mis annavad aluse kolmas isik kvalifitseerimata jätta. RHS § 39 lg-st 4 tulenev võimalus andmete korrigeerimiseks on erakorraline abinõu, mida ei saa kasutada pakkumuses esitatud mistahes, sh sisuliste, puuduste kõrvaldamiseks. Olukorras, kus CV-s on jäetud kajastamata neli referentsobjekti, eksitud kahel korral vastutava isiku projektis osalemise perioodidega ja jäetud kattuvad perioodid arvesse võtmata, ei saa olla tegemist pelgalt vormistuslike vigadega inimliku eksimuse näol, vaid neid vigu tuleb lugeda sisulisteks, mistõttu pidi kaebaja tegema sellised vead oma hoolsuskohustust raskelt rikkudes või teadlikult.

9.2. Hankija ei pea oletama, kas kaebajal võib olla veel referentsobjekte, mida ta ei ole CV-s esitanud. Hankijal tuleb andmete kontrollimisel lähtuda üksnes CV-sse kirja pandud andmetest. Tegemist ei ole olukorraga, kus on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Riigikohus on otsuses asjas nr 3-3-1-24-13 selgelt väljendanud, et kvalifikatsiooninõuetele sisuliselt mittevastav pakkuja ei saa muutuda RHS § 39 lg 4 kohaldamise käigus vastavaks.

9.3. Kolmanda isiku esitatud K. K. täiendatud ja parandatud CV tuleb jätta tähelepanuta ja tagastada. Vastupidine käitumine oleks vastuolus RHS § 3 p-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt peab hankija tagama isikute võrdse kohtlemise. See ei oleks kooskõlas ka pakkujate kõrgendatud hoolsuskohustuse nõudega.

9.4. Euroopa Kohtu lahend asjas nr C-336/12 annab hankijale võimaluse oma kaalutlusotsust (sh puuduolevate dokumentide küsimine) piirata (p 40). Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest. Hankedokumentide p 4.2.2 kohaselt ei kvalifitseerita pakkujat, kui ta ei täida hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusi või kui pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, mida hankija on RHS alusel hanketeates ja hankedokumentides nõudnud. Samasugune nõue on toodud ka pakkumusvormil VIII-4 CV vorm. Seega on hankija ise välistanud RHS § 39 lg-st 4 tuleneva võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu puudus tal õigus hinnata seda, kas puudus oli sisuline või mitte, vaid pakkuja tulnuks kohe hankemenetlusest kõrvaldada.

10. Vastustaja leidis, et kaebus tuleks jätta rahuldamata. Põhjendused:

10.1. VAKO otsus võib olla õige ja seaduslik, seetõttu ei vaielnud vastustaja enam vaidlustusele vastu. K. K. CV ei sisaldanud inimlikke eksimusi (ebatäpsusi), vaid tegemist oli sisuliselt valeandmete esitamisega, eesmärgiga täita hanketeates sätestatud nõudeid. Vastustaja lähtus kolmandat isikut kvalifitseerides pakkuja enda esitatud andmetest ja dokumentidest, eeldades, et need on õiged.

10.2. Ebaõige on etteheide, et avalikest allikatest andmeid kontrollides oleks ilmnenud K. K. vastavus nõutud tingimustele. Samuti ei vasta tõele väide, et vastustajal oleks pidanud tekkima kahtlus esitatud andmete mittetäielikkuses. AS Tref Nord veebilehelt ja riigihangete registrist nähtub K. K. töösuhe äriühinguga ja ettevõtte teehoiutööde alane referents, kuid ei ilmne

K. K. seost ettevõtte referentsiga. Olukorras, kus AS-s Tref Nord töötab enam kui 3 projektijuhti ja K. K. töötab veebilehel andmetel hoopis Tallinna osakonna juhataja ametikohal, ei olnud hankijal põhjust eeldada ega isegi mitte kahtlustada, et K. K. on olnud projektijuhiks ettevõtte ehitushangete juures enamal määral, kui seda on märgitud tema CV-s, ning on omandanud projektijuhtimise referentsi ka 2013. a. Andmete ja dokumentide esitamise kohus-

3-14-50312 5(7) tus on pakkujal ja hankija peab saama mõistlikult eeldada, et talle esitatakse õigeid ja täielikke andmeid.

10.3. Pärast pakkumuste avamist võib dokumentide parandamise või esitamise võimaluse möönmine rikkuda poolte võrdse kohtlemise põhimõtet.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Enne asja sisulise lahendamise juurde asutamist peab kohus vajalikuks peatuda menetlusosaliste menetluspositsiooni küsimusel. Menetlusosalised on oma menetlusdokumentides nimetanud AS Esmar Ehitus tulenevalt kaebuse esitamise faktist kaebajaks ja Nordecon AS kolmandaks isikuks.

11.1. Riigikohtu 09.03.2011 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-91-10 (p 22) nähtub, et riigihanke vaidluses on halduskohtumenetluses vastustajaks hankija, kelle otsuse peale pöörduti VAKO- sse, ning kaebajaks isik, kelle initsiatiivil algas kohustuslik kohtuväline vaidlustusmenetlus VAKO-s. Kolmandaks isikuks on isik, kes oli ka vaidlustusmenetluses kolmandaks isikuks.

11.2. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 06.02.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-2472 (p 12), et Riigikohtu eelviidatud käsitlus on asjakohane ka praegu kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 269 lg 1 valguses.

11.3. Kuna praeguses asjas algas vaidlustusmenetlus Nordecon AS poolt vaidlustuse esitamisega AS Elveso käskkirja peale osas, milles AS Elveso kvalifitseeris AS Esmar Ehitus pakkujana ning tunnistas tema pakkumuse vastavaks ja edukaks, siis on halduskohtumenetluses kaebajaks Nordecon AS, vastustajaks AS Elveso ja kolmandaks isikuks AS Esmar Ehitus. Menetlusosaliste menetluspositsioon ei muutu olenevalt sellest, kes esitas VAKO otsuse peale halduskohtusse kaebuse. Samamoodi ei muutu menetlusosaliste menetluspositsioon olenevalt sellest, kes esitab halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse või ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kaebaja jääb kuni kohtumenetluse lõpuni kaebajaks, vastustaja vastustajaks ning kolmas isik kolmandaks isikuks. Menetluspositsiooni määratlemine on oluline menetlusosaliste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel ning menetluskulude jagamisel.

12. Praegusel juhul ei ole enam vaidlust selle üle, et kolmanda isiku väljapakutud teehoiutööde insener K. K. ei vastanud esitatud CV (tl 96-97p) andmetel hanketeate p III.2.3 alapunktis

6 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele, mille kohaselt pidi teehoiutööde inseneril olema vähemalt 3-aastane töökogumus viimase 7 aasta jooksul teede projekteerimisel ja/või ehitusja/või remonditööde teostamisel ja/või järelevalve teostamisel (tl 48p). Kolmas isik ei vaidle vastu VAKO tuvastatud asjaoludele, et CV-s esines ebaõigeid andmeid referentsobjektide teostamise perioodide osas ning referentsobjektide ajalise kattuvuse korral arvestati perioode mitmekordselt, seega jäi spetsialisti CV-st nähtuv töökogemus pärast andmete korrigeerimist alla nõutava 36 kuu 7 aasta jooksul. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et vastustaja ei kontrollinud kolmanda isiku spetsialisti CV-s toodud andmeid ega põhjendanud kolmanda isiku kvalifitseerimist (RHS § 39 lg 6). Seega oli vaidlusalune käskkiri õigusvastane.

13. Kolmas isik tugineb kaebuses väitele, et VAKO pidanuks võimaldama tal spetsialisti CV- d täiendada ja täiendatud CV tõttu vaidlustuse rahuldamata jätma, sest vastustaja peaks täiendatud CV-st nähtuva spetsialisti töökogemuse vastavuse tõttu hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustele tegema kehtetuks tunnistatud otsusele sarnaneva otsuse, kuivõrd kolmanda isiku pakkumus oli sisuliselt parim. Seega on menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, kas CV

3-14-50312 6(7) täiendamise korral on tegemist lubatava pakkumisdokumentide täiendamisega RHS § 39 lg-te

4 ja 41 tähenduses. Täiendavate dokumentide ja teabe küsimist võimaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31.03.2004 direktiivi 2004/18/EÜ „ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmise korra kooskõlastamise kohta“ art 51.

14. Riigikohtu 13.06.2013 otsusest asjas nr 3-3-1-24-13 (p 13) nähtub, et Riigikohus tõlgendas RHS § 39 lg-t 4 avaramalt, kui viidatud sätte sõnastus seda iseenesest võimaldaks. Riigikohus jõudis normi tõlgendamisel seisukohale, et hankija peab üldjuhul võimaldama pakkujal kõrvaldatavaid puudusi kõrvaldada ning täiendavaid selgitusi ja dokumente esitada. Selle mitte võimaldamiseks peab hankijal olema kaalukas põhjus. Näiteks ei pea hankija andma pakkujale võimalust puudusi kõrvaldada siis, kui pakkuja on dokumendid või andmed jätnud teadlikult esitamata. Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea (p 22). Seejuures ei pidanud Riigikohus RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatavaks puuduseks sisulist puudust. Kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele, on tegemist sisulise, mitte vormilise puudusega (p 23).

15. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist just sellise olukorraga, kus hankija ei pea andma ja pakkujal ei ole õigust nõuda võimalust pakkumisdokumente täiendada. Kolmas isik soovib pakkumisdokumente täiendada täiesti uute andmetega, mitte parandada või selgitada olemasolevaid. Inimliku veaga, mida peab saama parandada, saab käsitleda näiteks kuu või aasta valesti märkimist, mitte aga poole aasta töökogemuse välja toomata jätmist. Tegemist on pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisega, seega kannab sellega seonduvat riski ja kaasnevaid tagajärgi pakkuja. Tegemist ei ole olukorraga, kus hankijal pidi tekkima kahtlus, et esitatud andmed on ebaselged või ebapiisavad. Hankija ei pidanud oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud andmetele veel töökogemusi nõutavas valdkonnas. Tulenevalt hankemenetluse formaliseeritusest ei ole hankijal hankemenetluses nii laiaulatuslikku uurimiskohustust kui tavapärases haldusmenetluses. Hankija peab saama mõistlikult tugineda esitatud dokumentidele ja eeldada nende õigsust. Hankijal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide tõelevastavust, kuid tal ei ole kohustust otsida aktiivselt teavet selle kohta, kas pakkuja on osalenud veel mingites projektides, mis tema töökogemust suurendab. See, millistele referentsobjektidele soovib pakkuja pakkumuse esitamisel tugineda, on ainuüksi pakkuja otsustada. Kuna kolmas isik ei vastanud esitatud dokumentide järgi hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimustele, on Riigikohtu eelviidatud seisukoha järgi tegemist sisulise, mitte vormilise puudusega. Sisulise puuduse kõrvaldamist RHS § 39 lg-d 4 ja 41 ning direktiivi 2004/18 art 51 ei võimalda. Kohtu hinnangul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada ka kohtumenetluses. Seetõttu tuleb pakkuja RHS § 39 lg 3 alusel jätta kvalifitseerimata.

16. Euroopa Kohus on 10.10.2013 otsuses asjas nr C-336/12: Manova selgitanud, et võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus, kui hankija nõuab pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist mõnelt taotlejalt tema seisundit kirjeldavaid dokumente nagu hanketeates nõutud teavet taotleja avaldatud majandusaasta aruande kohta, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg, eeldusel et hankedokumendid ei näe dokumentide või andmete esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral taotleja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (p-d 39-40, 42).

17. Kaebaja viitas põhjendatult hankedokumentide p-le 4.2.2 (tl 118p), mis näeb ette, et pakkujat ei kvalifitseerita, kui ta ei täida hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusi või

3-14-50312 7(7) kui pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, mida hankija on RHS alusel hanketeates ja hankedokumentides nõudnud. Seega on hankija piiranud hankedokumentidega enda õigust lubada pakkujal esitatud andmeid ja dokumente täpsustada. Riigihangete registrist ei nähtu, et hankedokumente oleks nimetatud tingimuse osas vaidlustatud, seetõttu on see täitmiseks kohustuslik mh ka hankijale endale.

18. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et VAKO jättis põhjendatult kolmanda isiku spetsialisti täiendatud CV-ga asja lahendamisel arvestamata. VAKO otsus on põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kolmanda isiku kaebus jätta rahuldamata.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

20. Kolmas isik taotles tema kasuks menetluskulu 1655 eurot 90 senti, sh riigilõiv 639 eurot

11 senti, väljamõistmist. Kaebaja ja vastustaja ei ole kohtule menetluskuludokumente esitanud. Kohus jätab HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 tuginedes menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind Kohtunik