4-14-1320/17 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-1320 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahendid

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. märtsi 2014 kaebetähtaja ennistamata jätmise määrus ning Viru

Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. märtsi 2014 kaebuse läbivaatamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku B.L-i (B.L) kaitsja Aleksander Gamazin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 4. märtsi 2014 määrused muutmata ja menetlusaluse isiku B.L-i kaitsja Aleksander Gamazini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja M.K. 02.01.2014 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,008343 tunnistati B.L süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

2. kaebus kohtuvälise menetleja 13.02.2014 laekus Harju Maakohtusse B.L-i 02.01.2014 otsusele. Harju Maakohtu 25.02.2014 määrusega saadeti väärteoasi arutamiseks vastavalt kohtualluvusele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja. 3. kaebuses esitatud taotlus Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtumäärusega jäeti B.L-i kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, seda järgmistel põhjendustel.

3.1 Kohus rõhutas, et edasikaebamise tähtaega arvestatakse alates otsuse kättesaadavuse päevast (V™S § 114 lg 4), mitte aga otsusega faktilise tutvumise või kättesaamise päevast.

3.2 Väärteoprotokollist AB1379001, mis oli koostatud 15.12.2013, nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 15.01.2014. Järelikult oli kaebuse esitamise viimane päev 29.01.2014. Selle ajavahemiku kestel, 15.01.2014- 29.01.2014, kaebust ei esitatud. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 30.01.2014. B.L-i kaebuse esitamise tähtaeg on seega mööda lastud.

3.3 Ida Prefektuuri väärteomaterjalidest ja väärteoprotokollist AB1379001 ilmneb, et isik keeldus väärteoprotokolli koopia vastuvõtmisest ja allkirja andmisest. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused loeti menetlusalusele isikule tunnistajate juuresolekul ette, kuid

B.L keeldus allkirja andmisest. Väärteoprotokollile on alla kirjutanud patrullpolitseinik F.M. . V™S § 70 lg 2 kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast.

B.L oli seega teadlik, et tema suhtes tehakse kohtuvälise menetleja lahend või vähemalt peab olema tehtud kuupäevaks 15.01.2014. Alates nimetatud kuupäevast oli B.L õigus tutvuda kohtuvälise menetleja juures lahendiga ja saada kätte selle koopia.

3.4 sellega, et ta 2014. aasta jaanuari Tähtaja möödalaskmist põhjendab B.L keskpaigast püüdis helistada ja samuti saatis kirju politseisse, et teada saada, milline otsus on tema asjas tehtud. Kaebusele on juurde lisatud B.L-i 24.01.2014 e-kiri Ida Prefektuurile, milles ta palub viimasel saata tema e-maili otsuse väärteoasjas. Kohus pöördus 28.02.2014 Ida Prefektuuri poole päringuga, saamaks teada, kas Ida Prefektuur on reageerinud

B.L-i 24.01.2014 taotlusele kohtuvälise menetleja otsuse saamiseks. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 03.03.2014 vastusest päringule ja juurdelisatud elektronposti kirjadest (2-l lehel) nähtub, et B.L-ile on saadetud 24.01.2014 kell 14.23 otsus väärteoasjas 2440,13,008343 elektronposti aadressile XXX . Seega on selgunud, et Ida Prefektuur otsus on isikule saadetud e-mailile taotluse esitamise päeval, s.o 24.01.2014.

3.5 Analüüsides kaebuses esitatud selgitusi tähtaja möödalaskmise kohta, jõudis kohtunik järeldusele, et kaebajal ei esinenud ühtki mõjuva põhjusena mõistetavat asjaolu, mille tõttu kaebuse õigeaegne esitamine osutuks võimatuks. B.L oli teadlik tema suhtes alustatud väärteomenetlusest ja tulevase lahendi kohtuvälise menetleja juures kättesaadavuse kuupäevast. Menetlusaluse isiku väide, et alates 2014. aasta jaanuari keskpaigast ei olnud tal võimalik saada infot tema suhtes tehtud otsuse kohta, ja et kohtuvälise menetleja otsuse leidis

05.02.2014 Ida Prefektuuri kodulehelt, on paljasõnaline ega leia kinnitust väärteotoimiku materjalidega. Toimiku materjalidest on näha, et B.L tundis huvi lahendi vastu alles

24.01.2014 kell 13.40, saates vastavasisulise e-maili Ida prefektuurile. Otsus väärteoasjas

2440,13,008343 on B.L-ile saadetud taotluse esitamise päeval s.o 24.01.2014 kell

14.23 tema elektronposti aadressile XXX . 4. kaebuse Viru Maakohus tegi 04.03.2014 lisaks kohtumääruse, millega jättis B.L-i kohtuvälise menetleja 02.01.2014 otsusele läbi vaatamata. Seda põhistas kohus järgnevalt.

4.1 taotlus kaebuse Viru Maakohtu 04.03.2014 kohtuniku määrusega jäeti B.L-i esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Sellest tulenevalt jättis maakohus B.L-i kaebuse kohtuvälise menetleja 02.01.2014 otsusele väärteoasjas nr 2440,13,008343 läbi vaatamata ning tagastas kaebuse selle esitajale.

5. kaitsja kaebuse Viru Maakohtu 28.03.2014 esitas menetlusaluse isiku B.L-i

04.03.2014 määrustele, taotledes kohtumääruste tühistamist ning B.L-i kaebuse menetlusse võtmist. Kaitsja osundab järgmistele asjaoludele. 5.1 ei ole saanud 02.01.2014 väärteootsust elektronposti Kaebuse esitaja B.L

aadressil XXX . Maakohtu viide Riigikohtu lahendile on asjakohatu, sest B.L ei saanud kaevatavast otsusest teada mitte haiguse või loodusõnnetuse tõttu, vaid põhjusel, et politseiorgan ei taganud oma otsuse kättesaadavust. Maakohus tuvastas, et pärast korduvaid telefonikõnesid ja otsinguid internetiportaalides õnnestus menetlusalusel isikul väärteootsus leida 05.02.2014.

5.2 ei olnud ükskõikne Termin „otsus muutub kättesaadavaks“ on hinnanguline. B.L asja tulemuse suhtes ning püüdis igati otsusest teada saada. Kehtiv formuleering „otsuse kättesaadavuse“ kohta loob menetlusliku ebavõrdsuse menetleja ja menetlusaluse isiku vahel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruste ning määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatavad määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning esitatud kaebus jääb täielikult tagajärjetuks. Seda seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.

7. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtuvälise menetleja lahend oli menetlusalusele isikule kättesaadav alates 15.01.2014. Väärteoprotokollis (tl 13) on kirjas, et menetlusalune isiku keeldus allkirjastamisest (sellise märke tegemise nõude sätestab V™S § 70 lg 2 teine lause). V™S § 70 lg 2 kolmanda lause kohaselt loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast, seega sai B.L väärteoprotokolli koopia kätte 15.12.2013, s.o väärteoprotokolli koostamise päeval. V™S §

70 lg 4 sätestab, et kohtuvälise menetleja lahend peab menetlusosalisele olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Kohtuvälise menetleja juures pidi lahend olema kättesaadav niisiis alates 15.01.2014, nagu väärteoprotokollis ja kaevatavas määruses ongi märgitud. Et B.L-ile oli tutvustatud väärteoprotokolli (vastav märge on väärteoprotokollis), pidi ta teadma, et sellest kuupäevast alates on tal võimalus enda suhtes tehtud lahendiga tutvuda.

7.1 Märkimata ei saa aga jätta, et nii kohtuväline menetleja (väärteootsuses, vt tl 23) kui ka maakohus on ekslikult lugenud kaebetähtaja viimaseks kuupäevaks 29. jaanuar 2014. V™S § 114 lg 4 annab kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebetähtajaks 15 päeva, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. V™S § 38 lg 1 näeb ette, et väärteomenetluses järgitakse menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kohaldamisele kuulub KrMS § 171 lg 1 teine lause, mis sätestab, et tähtaegade arvutamisel ei arvestata tähtaja hulka seda tundi ega ööpäeva, millest loetakse tähtaja algust. Järelikult algas tähtaja kulgemine 15. jaanuarile 2014. a järgnenud kalendripäevast, s.o 16. jaanuarist 2014. a. Tähtaja lõpp langes seega 30. jaanuarile 2014. a, mitte aga 29. jaanuar 2014. Maakohtu määruse tühistamist see siiski kaasa ei too – tegemist on ebatäpsusega, mis lahendi sisu ei mõjuta; ringkonnakohus parandab selle, lugedes kaebetähtajaks 15. jaanuar 2014 kuni 30. jaanuar 2014. 8. pidi saama 02.01.2014 Edukalt on esimene kohtuaste peatunud küsimusel, kas B.L väärteootsuse elektronposti aadressil XXX kätte. Nimelt, Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 03.03.2014 vastusest maakohtu päringule ja juurdelisatud elektronposti kirjadest ilmneb tõepoolest, et B.L-ile on saadetud 24.01.2014 kell 14.23 otsus väärteoasjas 2440,13,008343 elektronposti aadressile XXX (sama meiliaadress, millelt menetlusalune isik taotlusegi 24.01.2014 saatis). Kohtuväline menetleja on niisiis teinud kõik võimaliku, saates menetlusaluse isiku e-mailile (XXX ) nõutud väärteootsuse. Isegi siis, kui B.L pole tõesti 02.01.2014 väärteootsust elektronposti aadressil XXX kätte saanud, ei saa seda kohtuvälisele menetlejale enam kuidagi ette heita.

9. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel on maakohus kohtupraktikale tuginedes osundanud, et üksnes objektiivne takistus, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, saab olla ennistamise aluseks. Sellist mõjuvat asjaolu pole B.L maakohtule esitanud ega ole ringkonnakohus seda määruskaebuse teesidest ka tuvastanud.

Kaitseargumentatsioon, mis puudutab väärteootsuse kättesaadavaks muutumise

hinnangulisust ja menetluslikku ebavõrdsust, esimese astme kohtu seisukohtade ümberotsustamiseks vähimatki alust ei anna. Nii leiab ringkonnakohus, et maakohus on täiesti põhjendatult ning väärteomenetluse seadustiku sätteid järgides jätnud kaebetähtaja ennistamata ning B.L-i 13.02.2014 kaebuse kohtuvälise menetleja 02.01.2014 otsusele läbi vaatamata.

10. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes V™S §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ning kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tartu Ringkonnakohtu kohtunik